Skip to content

Al lor tablo konteni

Vale Ela

David Kont Goliat​—Eski Vremem Sa Inn Arive?

David Kont Goliat​—Eski Vremem Sa Inn Arive?

Sertin dimounn demann zotmem si seki ti pase ant David ek Goliat li vre ouswa fos. Eski ou osi ou’nn poz ou sa kestion-la kan ou ti pe lir lartik avan? Si wi, silvouple examinn sa trwa prosin kestion-la.

1 | Eski enn zom ti kapav vremem fer anviron nef pie edmi (2.9 met) oter?

Labib dir ki oter Goliat ti “sis koude ek enn empan.” (1 Samiel 17:4) Enn koude ti fer 17.5 pous (44.5 santimet) ek enn empan ti fer 8.75 pous (22.2 santimet). Antou sa fer nef pie sis pous (2.9 met). Sertin dimounn pa dakor ki Goliat ti sa oter-la. Me, remarke ki misie pli ot ki’nn existe dan nou lepok ti fer 8 pie 11 pous (2.7 met) oter. Alor, eski li inposib ki Goliat ti sis pous (15 santimet) pli ot? Goliat ti sorti dan tribi Refaim ek bann zom sa tribi-la ti renome pou zot oter. Enn dokiman Ezipsien 13em siek Avan Nou Lepok dir ki dan bann rezion Kanaan, sertin gerye ki ti fer per ti fer plis ki wit pie (2.4 met) oter. Alor, mem si sa li rar, li pa inposib ki Goliat ti sa oter-la.

2 | Eski David ti vremem existe?

Ti ena enn lepok kot bann biblis ti pe dir ki Lerwa David li enn personaz ki’nn invante. Me asterla li difisil pou fer sa. Bann arkeolog inn dekouver enn vie inskripsion kot inn ekrir “lakaz David.” Anplis, Zezi Kris ti koz lor David kouma enn dimounn ki’nn vremem existe. (Matie 12:3; 22:43-45) De zenealozi bien detaye montre ki Zezi ti Lemesi ek ki li ti enn desandan Lerwa David. (Matie 1:6-16; Lik 3:23-31) Alor, pena dout ki David ti vremem existe.

3 | Eski sa bann levennman-la ti deroul dan enn landrwa ki vremem existe?

Labib dir ki sa lager-la ti pase dan Vale Ela. Me li donn bann detay pli presi. Li dir ki bann Filistin ti kanp lor enn kolinn ant de lavil ki apel Soko ek Azeka. Bann Izraelit ti kanp lor enn lot kolinn vizavi. Eski sa bann landrwa-la ti vremem existe?

Get seki enn dimounn ki ti fek vizit sa plas-la dir: “Nou gid ki pa ti enn zom relizie ti amenn nou dan Vale Ela. Nou ti pran enn semin ki ti amenn nou lao lor enn kolinn. Kan nou ti pe get vale-la, li ti demann nou pou lir 1 Samiel 17:1-3. Lerla, li ti pwint so ledwa dan direksion vale-la ek li ti dir: ‘La, dan zot gos ena bann rwinn Soko.’ Apre, li ti tourne ek li ti dir: ‘Laba, dan zot drwat ena bann rwinn Azeka. Bann Filistin ti kanp dan enn plas ant sa de lavil-la, lor sa bann kolinn ki devan zot la. Alor, li posib ki nou pe debout kot bann Izraelit ti kanpe.’ Mo ti pe mazinn Sail ek David pe debout zis kot mo pe deboute. Apre, nou ti desann dan vale-la. Nou ti travers enn ti larivier ki ti preske sek ek kot ti ena boukou ros. Mo pa ti kapav anpes mwa mazinn David pe marse, pe rode ek pe ramas sink ros lis. Ek enn ladan ti pou touy Goliat.” Sa viziter-la ek lezot ankor ti extra inpresione avek bann detay exakt ki ena dan Labib.

Pena okenn rezon pou doute ki sa levennman istorik la li vre. Li ti inplik bann dimounn ek bann plas ki’nn vremem existe. Pli inportan, sa levennman-la trouv dan Parol Bondie. Alor se Bondie laverite ki’nn fer ekrir sa ek Bondie “zame koz manti.”​—Tit 1:2; 2 Timote 3:16.