Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Nyɔŋmɔ Susuɔ Ohe Lɛɛlɛŋ?

Ani Nyɔŋmɔ Susuɔ Ohe Lɛɛlɛŋ?

Ani Nyɔŋmɔ Susuɔ Ohe Lɛɛlɛŋ?

ANI onuɔ he akɛ asumɔɔ bo? Aloo bei komɛi lɛ onuɔ he akɛ mɔ ko mɔ ko susuuu ohe po? Yɛ jeŋ ni abɛ dekã, ni mɛi susuɔ amɛpɛ amɛhe nɛɛ mli lɛ, ewaaa kwraa akɛ ooosusu akɛ ohe ehiaaa, ni no hewɔ lɛ mɔ ko ebuuu ohe akɔntaa. Taakɛ Biblia lɛ wie yɛ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ, ŋmɛnɛ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, mɛi babaoo foɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli aahu akɛ amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe.—2 Timoteo 3:1, 2.

Adesai fɛɛ shweɔ waa ni asumɔ amɛ ni amɛ hu amɛsumɔ mɛi, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni amɛye, weku mli ni amɛjɛ, amɛwiemɔ, loo maŋ nɔ ni amɛjɛ. Amaniɛbɔi komɛi tsɔɔ akɛ, afee wɔ-aŋsɔ lɛ kɛ fãji ni kɛ lɛ yɔɔ tsakpaa lɛ jogbaŋŋ koni eha wɔnyɛ wɔnu suɔmɔ kɛ hedɔɔ he. Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni bɔ wɔ lɛ le bɔ ni wɔshweɔ ni mɛi asumɔ wɔ ni amɛhiɛ asɔ wɔ lɛ jogbaŋŋ fe mɔ fɛɛ mɔ. Te obaanu he tɛŋŋ kɛ́ eha ole akɛ ojara wa waa kɛha lɛ lɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ no baaha onu he akɛ ohe hiaa waa. Ani wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa yɛ adesai ni yeee emuuu lɛ ahe miishɛɛ lɛɛlɛŋ? Ani esusuɔ wɔhe aŋkroaŋkroi? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni haa esumɔɔ mɔ ko sane waa?

Yehowa Susuɔ Ohe

Aaafee afii 3,000 ni eho nɛ lɛ, lalatsɛ ko ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ naa kpɛ ehe waa beni ena ŋulamii huuhaa yɛ ŋwɛi gbɛkɛ ko lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ele akɛ Mɔ ni fee ŋulamii huuhaa nɛɛ ji Bɔlɔ ofe lɛ. Beni lalatsɛ lɛ jwɛŋ Yehowa dalɛ lɛ he ni esusu bɔ ni adesa ji mɔ bibioo kwraa yɛ ehiɛ lɛ he lɛ, enaa kpɛ ehe yɛ bɔ ni Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli esusuɔ wɔhe lɛ he, ni ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ mikwɛ oŋwɛi lɛ ni ji owaabii anaa nitsumɔi lɛ, nyɔɔŋtsere kɛ ŋulamii ni osaa oto lɛ: Mɛni ji adesa, ní ojwɛŋɔ enɔ? aloo gbɔmɔ bi, ní osaraa lɛ po?” (Lala 8:4, 5) Ewaaa kwraa akɛ aaamu sane naa akɛ Ofe lɛ kɛ wɔteŋ jɛkɛ tsɔ loo ebɛ deka kwraa bɔ ni eeesusu adesai ni yeee emuuu lɛ ahe. Kɛlɛ, lalatsɛ lɛ le akɛ yɛ bɔ ni wɔjeee nɔ ko ni wɔwala sɛɛ etsɛɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jwɛŋɔ adesai anɔ.

Lalatsɛ kroko kɛ naashiwoo nɛɛ ha akɛ: “Mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ moŋ ahe Yehowa mii shɛɔ kɛ mɛi ni hiɛ kã emɔbɔnalɛ nɔ lɛ.” (Lala 147:11) Wiemɔi ni yɔɔ lalai enyɔ nɛɛ fɛɛ amli lɛ taa mɔ mli waa. Jeee akɛ Yehowa, mɔ ni nɔ kwɔ gojoo fe fɛɛ lɛ naa adesai kɛkɛ, shi moŋ ‘ejwɛŋɔ amɛnɔ’ ni ‘emii shɛɔ amɛhe hu.’

Biblia mli gbalɛ ko ni wieɔ nibii ni baaya nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe lɛ maa anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi. Yehowa tsɔ gbalɔ Hagai nɔ eha ale akɛ, abaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Mɛni baajɛ mli kɛba? Kadimɔ nibii ni baajɛ mli kɛba lɛ ateŋ ekome: “Jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ aaaba, ni mikɛ anunyam sɔŋŋ aaawo shia nɛɛ obɔ.”—Hagai 2:7.

Mɛni ji ‘nii ni jara wa’ nɛɛ ni abuaa naa kɛjɛɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ? Enɛɛmɛi nyɛŋ afee heloonaa nibii. (Hagai 2:8) Jeee shika kɛ jwiɛtɛi haa Yehowa tsui nyɔɔ emli. Emii shɛɔ adesai, ni yɛ emuu ni amɛyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛjɛɔ suɔmɔ mli amɛjáa lɛ lɛ ahe. (Abɛi 27:11) Amɛji ‘nii ni jara wa’ ni woɔ ehiɛ nyam lɛ, ni ehiɛ sɔɔ amɛtsuiŋ ni amɛjɛɔ amɛjáa lɛ kɛ ekãa ni amɛkɛsɔmɔɔ lɛ lɛ waa. Ani ofata mɛi nɛɛ ahe?

Ekolɛ ohiɛ baafee bo yaa akɛ adesai ni yeee emuu lɛ ajara aaawa waa nakai yɛ jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ Kpele lɛ hiɛ. Shi esa akɛ anɔkwa sane nɛɛ akanya wɔ moŋ koni wɔhere nine ni efɔ̃ɔ wɔ akɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ lɛ nɔ.—Yesaia 55:6; Yakobo 4:8.

“Aasumɔ Osane Naakpa”

Gbi ko gbɛkɛnaashi lɛ, gbalɔ Daniel ni egbɔ lɛ kɛ shihilɛ ko ni yɔɔ naakpɛɛ kpe. Beni Daniel kã he esɔleɔ lɛ, gbɔ ko ni hiɛ yɔɔ nyam waa ba emasɛi trukaa. Atsɛɔ lɛ Gabriel. Daniel kɛ lɛ ekpe dã, ni eyoo lɛ akɛ eji Yehowa bɔfo. Gabriel tsɔɔ nɔ hewɔ ni eba Daniel ŋɔɔ trukaa lɛ mli akɛ: “Daniel, agbɛnɛ mije kpo miba ní mibatsɔɔo shishi . . . ejaakɛ aasumɔ osane naakpa.”—Daniel 9:21-23.

Be kroko hu lɛ, Yehowa bɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ Daniel akɛ: “Daniel, bo nuu ní asumɔɔ osane naakpa.” No sɛɛ lɛ, bɔfo lɛ wo Daniel hewalɛ akɛ: “Kaashe gbeyei, bo nuu ní asumɔɔ osane naakpa! hejɔlɛ ahao!” (Daniel 10:11, 19) No hewɔ lɛ, awie Daniel he shii etɛ sɔŋŋ akɛ, ‘asumɔɔ esane naakpa.’ Hebri wiemɔ diɛŋtsɛ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘mɔ ko ni asumɔɔ esane naakpa’ lɛ baanyɛ atsɔɔ mɔ ko ni “abuɔ lɛ waa,” mɔ ko ni “asumɔɔ esane waa ni ashwɛɛɛ ehe kwraa” po.

Ekã shi faŋŋ akɛ Daniel nu he akɛ ekɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ teŋ yɛ kpaakpa, ni ákɛ Yehowa kpɛlɛɔ anɔkwayeli mli ni ejɛɔ esɔmɔɔ lɛ lɛ nɔ. Shi eeenyɛ efee akɛ le ni bɔfoi lɛ ha ele akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ esane waa lɛ ji nɔ ni wo lɛ hewalɛ fe fɛɛ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Daniel to he akɛ: “Owo mi hewalɛ!”—Daniel 10:19.

Aŋma amaniɛbɔɔ ni taa mɔ tsuiŋ ni kɔɔ bɔ ni Yehowa sumɔɔ enɔkwa gbalɔ nɛɛ jogbaŋŋ lɛ he lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛha wɔsɛɛnamɔ. (Romabii 15:4) Kɛ́ wɔjwɛŋ nɔkwɛmɔnɔ ni Daniel fee lɛ he lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔna nɔ ni haa wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ sumɔɔ mɔ ko sane jogbaŋŋ lɛ.

Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Daa

Daniel ji mɔ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ waa kɛ Ŋmalɛi lɛ kasemɔ. Nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eŋma nɛɛ haa wɔleɔ enɛ, akɛ: “Mikwɛ woji lɛ amli, ni mina . . . afii lɛ ní . . . eeegbe Yerusalem amaŋfɔ lɛ naa lɛ.” (Daniel 9:2) Eeenyɛ efee akɛ woji ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ ekomɛi ji woji ni akɛ mumɔ tsirɛ Mose, David, Salomo, Yesaia, Yeremia, Ezekiel, kɛ gbalɔi krokomɛi ni amɛŋmala lɛ. Wɔbaanyɛ wɔfee Daniel he mfoniri yɛ wɔjwɛŋmɔŋ ni wolokpoi babaoo bua ehiɛ, ni eekane gbalɛi ni kɔɔ anɔkwa jamɔ ni abaasaa ato shishi ekoŋŋ yɛ Yerusalem lɛ he, ni ekɛ gbalɛi lɛ eko miito eko he. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ejwɛŋ ŋmalɛi nɛɛ anɔ jogbaŋŋ beni ekome too eyɔɔ eŋwɛi pia lɛ mli ni mɔ ko gbaa enaa lɛ. Nii ni ekase jogbaŋŋ lɛ waje ehemɔkɛyeli lɛ ni eha ebɛŋkɛ Yehowa kpaakpa.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni Daniel kase lɛ hu ha ená sui kpakpai, ni enɛ sa bɔ ni ehiɔ shi ehaa lɛ he. Ekã shi faŋŋ akɛ, Ŋmalɛ mli tsɔsemɔ ni ená kɛjɛ egbekɛbiiashi lɛ ha ekpɛ mli beni eji oblanyo lɛ akɛ ebaaye Nyɔŋmɔ Mla ni yɔɔ nakai beaŋ ni kɔɔ niyenii he lɛ nɔ. (Daniel 1:8) Sɛɛ mli lɛ, ejaje Nyɔŋmɔ shɛɛ saji etsɔɔ Babilon nɔyelɔi lɛ ni esheee gbeyei. (Abɛi 29:25; Daniel 4:19-25; 5:22-28) Ale lɛ waa akɛ mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ, eyeɔ anɔkwa, ni anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ enɔ. (Daniel 6:4) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Daniel aaafee nɔ ko ni esaaa koni ekɛbaa ewala yi lɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kwraa. (Abɛi 3:5, 6; Daniel 6:23) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Nyɔŋmɔ ‘sumɔɔ esane naakpa!’

Yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, wɔnáa Biblia kasemɔ mlɛo kɛ́ akɛto Daniel nɔ lɛ he. Woji ni amɛhiɛmɔ waaa ebaye wolokpoi lɛ anajiaŋ. Amrɔ nɛɛ, wɔyɛ Biblia tso muu lɛ fɛɛ, ni nɔ ni aŋmala afata he ji bɔ ni Daniel gbalɛi lɛ ekomɛi ba mli lɛ. Ni wɔyɛ Biblia kasemɔ kɛ niiamlitaomɔ nibii babaoo. * Ani okɛ nɛkɛ nibii nɛɛ miitsu nii jogbaŋŋ? Ani otoɔ be kɛkaneɔ Biblia lɛ ni ojwɛŋɔ nɔ daa? Kɛ́ ofeɔ nakai lɛ, no lɛ obaaná he sɛɛ taakɛ Daniel hu ná he sɛɛ lɛ. No baawaje ohemɔkɛyeli lɛ jogbaŋŋ, ni okɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ hu mli baawa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baatsɔɔ bo gbɛ yɛ oshihilɛ mli, ni ebaaha oná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ jɛɔ suɔmɔ mli esusuɔ ohe.

Hiɛmɔ Sɔlemɔ Mli Daa

Daniel ji mɔ ko ni kɛ sɔlemɔ shwɛɛɛ kwraa. Esɔle ebi Nyɔŋmɔ nibii ni sa. Beni eji oblanyo lɛ, abi ni etsɔɔ Babilon Maŋtsɛ Nebukadnezar lamɔ ko shishi, kɛjeee nakai lɛ abaagbe lɛ. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni Daniel kpa Yehowa fai koni eye ebua lɛ ni ebu ehe. (Daniel 2:17, 18) Afii komɛi asɛɛ lɛ, gbalɔ anɔkwafo nɛɛ jɛ heshibaa mli ekpɛlɛ nɔ akɛ eyeee emuu, ni ejaje ekɛ emaŋbii lɛ ahe eshai lɛ etsɔɔ Yehowa ni ekpa lɛ fai kɛha eshaifaa. (Daniel 9:3-6, 20) Beni Daniel nuuu nibii ni ajɛ mumɔŋ ajie kpo atsɔɔ lɛ lɛ ashishi lɛ, ebi Nyɔŋmɔ koni eye ebua lɛ. Be ko beni Daniel nuuu nɔ ko shishi lɛ, bɔfo lɛ ni ba ebasara lɛ koni etsɔɔ lɛ nibii ashishi lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Anu owiemɔi lɛ.”—Daniel 10:12.

Shi jeee nibimɔi pɛ anɔkwafo Daniel kɛshwie Nyɔŋmɔ hiɛ. Daniel 6:10 lɛ kɛɔ akɛ: ‘Esɔleɔ shii etɛ daa gbi, ni edaa shi yɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ, taakɛ bɔ ni efeɔ sá lɛ.’ Daniel da Yehowa shi ni ejie eyi yɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ. Ni efee nakai daa. Hɛɛ, ebu sɔlemɔ akɛ ejamɔ lɛ fã ko ni he hiaa aahu akɛ efɔ̃ɔɔ sɔlemɔ beni no kɛ ewala yawo oshara mli tete. Ekã shi faŋŋ akɛ, shi ni efi nɛɛ ha ebafee mɔ ni Yehowa sumɔɔ esane waa.

Sɔlemɔ ji nikeenii ni nɔ bɛ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛɛlɛŋ! Kaaha gbi ko miiho ni okɛ oŋwɛi Tsɛ lɛ egbaaa sane. Kaimɔ ni oda lɛ shi ni ojie eyi yɛ ejuji fɛɛ ni efeɔ wɔ lɛ hewɔ. Okɛ lɛ awie onaagbai kɛ ohiamɔ nii lɛ ahe be fɛɛ be. Jwɛŋmɔ bɔ ni eha onibimɔi loo ofaikpamɔi lɛ ahetoo lɛ anɔ, ni oda lɛ shi yɛ he. Kaaye oyai kɛ́ oosɔle. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔfɔse wɔtsuiŋ wɔshwie Yehowa nɔ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, ehaa wɔnaa akɛ esumɔɔ wɔ waa. Enɛ woɔ wɔ hewalɛ koni ‘wɔhiɛ sɔlemɔ mli daa’!—Romabii 12:12.

Wo Yehowa Gbɛi lɛ Hiɛ Nyam

Kɛ́ nanemɛi enyɔ ateŋ mɔ kome susuɔ lɛ pɛ ehe lɛ, amɛnaanyobɔɔ lɛ yeŋ omanye. Nakai nɔŋŋ hu eji yɛ wɔkɛ Yehowa naanyobɔɔ lɛ mli. Daniel le anɔkwa sane nɛɛ jogbaŋŋ. Susumɔ bɔ ni Yehowa gbɛi lɛ hiɛ nyam ni eeewo lɛ he hiaa lɛ waa lɛ he okwɛ.

Be ni Nyɔŋmɔ ha Daniel sɔlemɔ lɛ hetoo kɛtsɔ Nebukadnezar lamɔ lɛ kɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ ni ejie kpo etsɔɔ lɛ lɛ nɔ lɛ, Daniel kɛɛ akɛ: “Ajie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yi kɛjɛ naanɔ kɛyashi naanɔ, ejaakɛ enɔ̃ ji nilee kɛ hewalɛ fɛɛ!” Sɛɛ mli be ni Daniel tsɔɔ Nebukadnezar lamɔ lɛ kɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ, etee nɔ ekɛ yijiemɔ ha Yehowa, ni ema nɔ mi akɛ E-kome too pɛ ‘ejieɔ teemɔŋ saji ashi.’ Nakai nɔŋŋ hu be ni Daniel sɔleɔ kɛbiɔ eshaifaa kɛ kpɔmɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ . . . akɛ ogbɛi ewo omaŋ kɛ omaŋbii lɛ!”—Daniel 2:20, 28; 9:19.

Wɔnáa hegbɛi babaoo ni wɔkɛaakase Daniel yɛ enɛ gbɛfaŋ. Kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi ni Nyɔŋmɔ ‘gbɛi lɛ he atse.’ (Mateo 6:9, 10) Esaaa akɛ wɔbaa wɔjeŋ bɔ ni baagbe Yehowa gbɛi lɛ he guɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, nyɛhaa wɔwoa Yehowa hiɛ nyam kɛtsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni wɔkaseɔ he nii lɛ ni wɔɔgba mɛi krokomɛi lɛ nɔ.

Eji anɔkwale akɛ, mɛi babaoo ejieee suɔmɔ kpo ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe yɛ je nɛŋ. Shi le ni wɔle akɛ Yehowa susuɔ ejálɔi lɛ ahe aŋkroaŋkro lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii. Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa ená emaŋ lɛ he tsui; ekɛ yiwalaheremɔ ewula nɔ̃nalɔi.”—Lala 149:4.—w11-E 01/1.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Yehowa Odasefoi feɔ nikasemɔ kɛ niiamlitaomɔ woji kɛ nibii krokomɛi babaoo ni baanyɛ aye abua bo koni onyɛ okane ni okase Biblia lɛ jogbaŋŋ ni oná he sɛɛ babaoo. Kɛ́ ootao nibii nɛɛ eko lɛ, bi Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 11]

Nyɔŋmɔ tsɔɔ akɛ esumɔɔ Daniel sane kɛtsɔ bɔfo Gabriel ni etsu lɛ koni ebawo lɛ hewalɛ lɛ nɔ

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 13]

Akɛni Daniel kaseɔ nii waa ni esɔleɔ hu hewɔ lɛ, ebaná sui kpakpai ni no ha Nyɔŋmɔ sumɔ esane jogbaŋŋ