Jumal tõesti hoolib sinust

ON TÄIESTI loomulik paluda kitsikuses olles Jumalalt abi. Lõppude lõpuks on ta ju „suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu” (Laul 147:5). Tema võib kõige paremini aidata meil raskustega toime tulla. Lisaks kutsub Piibel meid üles: „Valage välja oma südamed tema ette” (Laul 62:9). Miks aga on nii paljudele inimestele jäänud mulje, et Jumal ei vasta nende palvetele? Kas see tähendab, et ta ei hooli neist?

Ei tasu hakata rutakalt Jumalat näilise tegevusetuse pärast süüdistama. Selle asemel mõtle ajale, kui olid laps. Kas sa süüdistasid vanemaid selles, et nad sind ei armasta, kui nad ei andnud järele igale sinu soovile? Paljud lapsed teevad seda. Ent kui sa suureks kasvasid, mõistsid, et armastus avaldub mitmel moel ja et tegelikult ei ole armastav täita igat lapse soovi.

Samamoodi ei tähenda see, kui Jehoova ei vasta alati meie palvetele nii, nagu meie seda ootame, et tal on meist ükskõik. Õigupoolest ilmneb Jumala hool kõigi inimeste vastu mitmel viisil.

Temas on meil elu

Kõigepealt võib öelda, et tänu Jumalale me „elame ja liigume ja oleme” (Apostlite teod 17:28). Meile elu andmine näitab kindlasti tema armastavat hoolt meie vastu!

Lisaks varustab Jehoova meid kõigega, mida elus püsimiseks vajame. Piibel ütleb: „Sa lased tärgata rohu lojustele ja orased inimeste tarviduseks, et tuua leiba välja maa seest!” (Laul 104:14). Tegelikult teeb meie Looja veel enamat, kui annab kõige hädavajalikumaid elutarbeid. Ta on andnud heldelt taevast „vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga” (Apostlite teod 14:17).

Siiski võivad paljud mõelda, et kui Jumal inimesi nii väga armastab, miks ta laseb neil kannatada. Kas sa tead vastust?

Kas Jumal on süüdi?

Paljud inimeste kannatused on nende endi põhjustatud. Näiteks on teada, kui ohtlikud võivad olla mõned tegevused. Sellest hoolimata käituvad inimesed seksuaalselt ebamoraalselt, kuritarvitavad alkoholi ja narkootikume, kasutavad tubakat, harrastavad ekstreemsporti, ületavad sõidukiirust ja nii edasi. Kui seesuguse riskikäitumise tagajärjeks on kannatused, siis kes on süüdi? Kas Jumal või see, kes tegutses mõtlematult? Jumala inspireeritud Sõna ütleb: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Galaatlastele 6:7).

Peale selle valmistavad inimesed sageli üksteisele kannatusi. Kui mingi rahvas kuulutab välja sõja, siis ei ole kindlasti tagajärgedes Jumal süüdi. Kui keegi kurjategija ründab kaaskodanikku, siis kas Jumal on süüdi, kui ta saab vigastada või surma? Muidugi mitte! Või kui keegi diktaator rõhub, piinab ja tapab oma võimu all olijaid, siis kas tuleks süüdistada Jumalat? Ei, see poleks mõistlik (Koguja 8:9).

Mida aga öelda selle olukorra kohta, kui miljonid inimesed elavad armetus vaesuses või nälgivad? Kas Jumal on süüdi? Ei ole. Meie maakera annab igaühe toitmiseks rohkem kui küllalt toitu (Laul 10:2, 3; 145:16). Jumala antud külluslike varude ebavõrdne jagamine põhjustab laiaulatuslikku nälga ja  vaesust. Inimeste isekus takistab seda probleemi lahendada.

Algpõhjus

Kes on süüdi siis, kui keegi jääb haigeks või sureb kõrge ea tõttu? Kas oled üllatunud, saades teada, et Jumal ei ole süüdi ka selles? Jumal ei loonud inimesi nõnda, et nad vananeksid ja sureksid.

Kui Jehoova pani esimese inimpaari, Aadama ja Eeva, Eedeni aeda, andis ta neile võimaluse elada igavesti maapealses paradiisis. Kuid tema kindel tahe oli, et maa oleks täidetud inimestega, kes hindavad oma pärandit. Sellepärast tegi ta nende tulevikuväljavaate tingimuslikuks. Aadam ja Eeva võisid elada paradiisis ainult sel juhul, kui nad jäävad oma armastavale Loojale sõnakuulelikuks (1. Moosese 2:17; 3:2, 3, 17–23).

Kahjuks tõstsid Aadam ja Eeva mässu. Eeva otsustas kuulata Kurat-Saatanat, kes valetas talle ja ütles sisuliselt, et Jumal varjab tema eest midagi head. Niisiis valis ta Jumalast sõltumatu elu ja üritas saada „Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja”. Aadam liitus temaga mässus (1. Moosese 3:5, 6).

Nõnda pattu tehes näitasid Aadam ja Eeva, et nad ei vääri igavest elu. Nad said tunda patu kohutavaid tagajärgi. Nende tugevus ja elujõud kahanesid ning lõpuks nad surid (1. Moosese 5:5). Ent nende mässul olid hoopis tõsisemad tagajärjed. Meie kannatame siiani Aadama ja Eeva patu tõttu. Apostel Paulus kirjutas: „Sellepärast, otsekui ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12). Jah, Aadama ja Eeva mässu tõttu on patt ja surm levinud otsekui pahaloomuline haigus kogu inimsoole.

Veenvaim tõend Jumala hoole kohta

Kas see tähendab, et Jumala inimloodule tekitati jäädavat kahju? Ei. Nüüd jõuamegi veenvaima tõendini selle kohta, et Jumal hoolib meist. Endale väga kalli hinnaga tegi Jumal võimalikuks inimkond  patust ja surmast lunastada. Lunahinnaks oli Jeesuse täiuslik elu, mis anti meelsasti meie heaks (Roomlastele 3:24). Selletõttu kirjutas apostel Johannes: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16). Tänu sellele märkimisväärsele armastuseteole on inimestel jälle väljavaade elada igavesti. Paulus kirjutas roomlastele: „Nõnda saab ka üks õiguse täitmine kõigile inimestele elu õigustuseks” (Roomlastele 5:18).

Me võime olla kindlad, et Jumala määratud ajal kõrvaldatakse meie planeedilt kannatused ja surm. Valitsema hakkavad hoopis niisugused tingimused, mida kujutatakse Ilmutusraamatus: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:3, 4). Võib-olla arvad, et sinu silmad seda ei näe. Aga võib-olla näevad, ja isegi kui sa sured, võib Jumal su surnuist üles äratada (Johannese 5:28, 29). Niisugune eesmärk on Jumalal meiega ja see teostub kindlasti. Kui kaugele tõest jääb küll väide, nagu ei hooliks Jumal inimkonnast!

„Tulge Jumala ligi”

On lohutav teada, et Jumal on inimkonna kannatuste jäävaks lahendamiseks juba algust teinud. Kuidas on aga praeguse ajaga? Mida me võime teha, kui kaotame surma tõttu lähedase või kui meie laps jääb haigeks? Praegu ei ole veel käes aeg, mil Jumal kõrvaldab haigused ja surma. Piibel osutab, et meil tuleb natuke aega oodata, kuni need hädad lahenevad. Jumal aga ei ole jätnud meid ilma abita. Jünger Jakoobus ütles: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Jah, meie Looja kutsub meid üles rajama temaga lähedasi isiklikke suhteid ja need, kel on sellised suhted, ei tunne mitte kunagi, isegi kõige raskemas olukorras, et Jumal neid ei toeta.

Kuidas me võime Jumala ligi tulla? Kuningas Taavet esitas sarnase küsimuse ligi kolm tuhat aastat tagasi: „Jehoova! ... Kes tohib elada su pühal mäel?” (Laul 15:1). Taavet vastas ise enda küsimusele, öeldes: „See, kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südamest, kes keelt ei peksa, ei tee teisele kurja ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale” (Laul 15:2, 3). Teisisõnu võtab Jehoova hea meelega vastu need, kes järgivad teed, mille Aadam ja Eeva hülgasid. Ta tuleb nende ligi, kes täidavad tema tahet (5. Moosese 6:24, 25; 1. Johannese 5:3).

Kuidas me võime täita Jumala tahet? Meil tuleb teada saada, mis on „hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest”, ja siis vastavalt sellele tegutseda (1. Timoteosele 2:3). See tähendab, et tuleb omandada täpseid teadmisi Jumala Sõnast Piiblist (Johannese 17:3; 2. Timoteosele 3:16, 17). On vaja teha midagi enamat kui pealiskaudselt Piiblit lugeda. Meil tuleb jäljendada esimesel sajandil elanud Beroia juute, kes Paulust kuulasid. Nende kohta on öeldud: „Nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:11).

Nõndasamuti aitab tänapäeval hoolikas Piibli uurimine tugevdada meie usku Jumalasse ja rajada temaga lähedasi suhteid (Heebrealastele 11:6). See aitab meil ka täpselt mõista, kuidas Jehoova inimkonnaga tegeleb – ta ei pea silmas ainult lühiajalist heaolu, vaid on huvitatud peamiselt sellest, et tuua pikaajalist kasu kõigile õige meelelaadiga inimestele.

Pane tähele, mida on öelnud mõned kristlased, kes on Jumalaga lähedastes suhetes. „Armastan Jehoovat väga ja mul on nii palju, mille eest teda tänada,” lausub 16-aastane  Danielle. „Ta andis mulle armsad vanemad, kes teda siiralt armastavad ja kes on mind tema Sõna järgi õpetanud.” Üks Uruguays elav kristlane kirjutab: „Mu süda on tulvil hindamist ja soovin tänada Jehoovat tema armu ja sõpruse eest.” Jumal soovib lähedaseks saada ka väikeste lastega. Seitsmeaastane Gabriela ütleb: „Armastan Jumalat rohkem kui midagi muud maailmas! Mul on oma Piibel. Mulle meeldib Jumalat ja tema Poega tundma õppida.”

Tänapäeval nõustuvad miljonid inimesed kõikjal maailmas kogu südamest lauliku sõnadega: „Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!” (Laul 73:28). Nad on saanud abi, kuidas praegu ettetulevate raskustega toime tulla, ja neil on kindel lootus elada igavesti paradiislikul maal (1. Timoteosele 4:8). Miks ei võiks sinagi võtta endale eesmärgiks tulla Jumala ligi? Meile kinnitatakse: „Tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27). Jah, Jumal tõesti hoolib sinust!

[Pildid lk 5]

Jehoova hool meie vastu ilmneb mitmel viisil

[Pilt lk 7]

Isegi väikesed lapsed võivad tulla Jumala ligi

[Pildid lk 7]

Praegu aitab Jehoova meil vastu pidada. Omal ajal kõrvaldab ta haigused ja surma