Kas Jumal on süüdi meie hädades?

MARIONI täisealisel tütrel oli tõsine peaajukahjustus ja Marion tegi seda, mida paljud meist oleksid teinud. * Ta palus Jumalalt abi. „Ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem tundnud end nii abitu ja üksikuna,” ütleb Marion. Hiljem tütre seisund halvenes ja Marion hakkas Jumala hooles kahtlema. „Miks see küll juhtus?” küsis ta. Ta ei suutnud mõista, kuidas sai armastav ja hooliv Jumal ta maha jätta.

Marioni kogemus pole sugugi ainulaadne. Lugematu hulk inimesi kõikjal maailmas on tundnud, et Jumal on nad hädaajal maha jätnud. „Murran siiani pead selle üle, miks Jumal laseb halbadel asjadel juhtuda,” lausus Lisa pärast seda, kui ta lapselaps tapeti. „Minu usk Jumalasse pole täielikult kadunud, aga see pole enam sama tugev.” Midagi sarnast sõnas ka üks naine, kelle pisipoeg oli traagiliselt hukkunud: „Jumal ei pakkunud mulle juhtunus mingit lohutust. Ta ei ole üles näidanud vähimatki märki kaastundest.” Naine lisas: „Ma ei anna seda Jumalale kunagi andeks.”

Teised kibestuvad Jumalas, kui vaatavad, milline on ümbritsev maailm. Nad näevad vaesuse ja nälja küüsis olevaid maid, lootuse kaotanud sõjapõgenikke, loendamatul arvul aidsi tõttu orvuks jäänud lapsi ja miljoneid inimesi, keda vaevab mingi haigus. Kui midagi niisugust sünnib, siis süüdistavad paljud Jumalat, kuna näib, et ta ei võta midagi ette.

Kuid tõsiasi on, et Jumal ei ole süüdi inimkonna hädades. Tegelikult on mõjuvaid põhjusi uskuda, et peagi heastab Jumal inimperele tekitatud halva. Kutsume sind üles lugema järgmist artiklit veendumaks, et Jumal tõesti hoolib meist.

[Allmärkus]