Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI KROKOMƐI NI FATA HE

“Susuma” kɛ “Mumɔ”—Mɛni Ji Wiemɔi Nɛɛ Ashishinumɔ Diɛŋtsɛ?

“Susuma” kɛ “Mumɔ”—Mɛni Ji Wiemɔi Nɛɛ Ashishinumɔ Diɛŋtsɛ?

MƐNI baa ojwɛŋmɔ mli kɛji onu wiemɔi ni ji “susuma” kɛ “mumɔ”? Mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ nɔ ko ni anaaa ní gbooo hu ni yɔɔ wɔmli. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ adesa gbɔmɔtso lɛ fã ni anaaa nɛɛ shĩɔ gbɔmɔtso lɛ mli yɛ gbele sɛɛ ni eyaa nɔ ehiɔ shi. Akɛni hemɔkɛyeli nɛɛ egbɛ eshwã hei babaoo hewɔ lɛ, mɛi pii anaa kpɛɔ amɛhe kɛji amɛbakase akɛ jeee nakai kwraa ji bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ. Belɛ, taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji susuma lɛ, ni mɛni ji mumɔ lɛ hu?

BƆ NI AKƐ “SUSUMA” TSU NII AHA YƐ BIBLIA LƐ MLI

Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, susumɔ susuma lɛ he okwɛ. Ekolɛ obaakai akɛ Hebri kɛ Hela ji wiemɔi titrii ni akɛtsu nii kɛŋma Biblia lɛ. Biblia ŋmalalɔi lɛ kɛ Hebri wiemɔ ni ji neʹphesh loo Hela wiemɔ ni ji psy·kheʹ lɛ tsu nii kɛdamɔ shi kɛha susuma lɛ. Wiemɔi enyɔ nɛɛ jeɔ kpo aaafee shii 800 sɔŋŋ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli, ni New World Translation lɛ tsɔɔ eko fɛɛ eko shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ “susuma.” Kɛji opɛi bɔ ni atsɔɔ “susuma” loo “susumai” ashishi aha yɛ Biblia lɛ mli lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, obaana yɛ faŋŋ mli akɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ (1) gbɔmɛi, (2) kooloi, loo (3) gbɔmɔ wala loo kooloo wala he titri. Ha wɔsusu ŋmalɛi komɛi ni wieɔ shishinumɔi srɔtoi etɛ nɛɛ ahe lɛ he wɔkwɛ.

Gbɔmɛi. “Yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ . . . ahere mɛi fioo ni ji mɛi kpaanyɔ lɛ, asusumai ayiwala kɛtsɔ nu mli.” (1 Petro 3:20) Eka shi faŋŋ akɛ wiemɔ ni ji “susumai” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ damɔ shi kɛha gbɔmɛi—Noa, eŋa, ebihii etɛ lɛ, kɛ amɛŋamɛi. Mose Wolo ni Ji Enyɔ yitso 16:16 lɛ tsĩ fãmɔi ni akɛha Israelbii lɛ ni kɔɔ mána lɛ naabuamɔ lɛ he lɛ atã. Akɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ abua bɔ ni eeeye naa . . . yɛ nyɛsusumai lɛ ayibɔ naa; nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɔlɔ aha mɛi ni yɔɔ ebuu lɛ mli lɛ.” No hewɔ lɛ, adamɔ gbɔmɛi ayibɔ ni yɔɔ weku fɛɛ weku mli lɛ nɔ abua mána falɛ ni sa lɛ anaa. Anaa Biblia mli nɔkwɛmɔnii krokomɛi ni akɛ wiemɔ ni ji “susuma” loo “susumai” tsu nii yɛ mli kɛdamɔ shi kɛha mɔ ko loo gbɔmɛi lɛ yɛ 1 Mose 46:18; Yoshua 11:11; 2 Mose 12:4; kɛ Luka 9:24.

Kooloi. Wɔkaneɔ yɛ Biblia mli amaniɛbɔɔ ni kɔɔ nibɔɔ he lɛ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ kɛɛ: Nui lɛ awo looi [“susumai,” NW] ni hiɛ kamɔ nyɛŋɛ̃nyɛŋɛ̃, ni loofɔji afiliki yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ ŋwɛi atatu lɛ hiɛ. Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: Shikpɔŋ lɛ awo bɔɔ nii [“susumai,” NW] ni hiɛ kamɔ yɛ amɛhenɔ: shĩa kooloi kɛ nii ni wamɔɔ kɛ shikpɔŋ kooloi yɛ amɛhenɔ. Ni efee nakai.” (1 Mose 1:20, 24) Akɛ wiemɔ ni ji “susuma” lɛ nɔŋŋ tsu nii yɛ ŋmalɛi kukuji nɛɛ amli kɛdamɔ shi kɛha ŋshɔŋlooi, shĩa kooloi, kɛ kooloi awuiyelɔi fɛɛ. Atsɛ́ loofɔji kɛ kooloi krokomɛi akɛ susumai yɛ 1 Mose 9:4, 10 lɛ hu.

Adesa wala. Bei komɛi lɛ wiemɔ ni ji “susuma” lɛ shishinumɔ tsɔɔ mɔ aŋkro ko wala. Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Mɛi fɛɛ ni taoɔ osusuma lɛ egboi.” (2 Mose 4:19) Mɛni ji nɔ ni Mose henyɛlɔi lɛ taoɔ? Amɛmiitao ni amɛgbe Mose. Yɛ mra be mli beni Rahel fɔ́ɔ ebinuu Benyamin lɛ, ‘esusuma miihe aje emli, ejaakɛ eegbo.’ (1 Mose 35:16-19) Rahel gbo yɛ nakai be kukuoo lɛ mli. Agbɛnɛ hu, susumɔ Yesu wiemɔi nɛɛ ahe okwɛ, ekɛɛ: “Miji tookwɛlɔ kpakpa lɛ. Tookwɛlɔ kpakpa lɛ ŋɔɔ esusuma eŋmɛɔ shi yɛ etooi lɛ anajiaŋ.” (Yohane 10:11) Yesu kɛ esusuma loo ewala ha yɛ adesai anajiaŋ. Nɛkɛ Biblia mli saji nɛɛ haa anaa yɛ faŋŋ mli akɛ, wiemɔ ni ji “susuma” lɛ shishinumɔ tsɔɔ mɔ ko wala. “Susuma” ni akɛtsuɔ nii yɛ shishinumɔ nɛɛ naa lɛ he nɔkwɛmɔnii krokomɛi jeɔ kpo yɛ 1 Maŋtsɛmɛi 17:17-23; Mateo 10:39; Luka 12:20.

Kɛji otee nɔ okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, no baaha ona ákɛ he ko he ko bɛ Biblia muu lɛ fɛɛ mli ni tsɔɔ akɛ “susuma” lɛ “gbooo” loo “ehiɔ shi daa.” Yɛ no najiaŋ lɛ, Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ susuma lɛ gboɔ.Ezekiel 18:4, 20.

AYƆSE NƆ NI “MUMƆ” LƐ JI

Agbɛnɛ, ha wɔsusu bɔ ni Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “mumɔ” lɛ tsu nii eha lɛ he wɔkwɛ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ “mumɔ” lɛ ji gbɛi kroko kɛha “susuma.” Shi kɛlɛ, jeee nakai kwraa ji sane lɛ. Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ esoro “mumɔ” lɛ shishinumɔ yɛ “susuma” lɛ he. Mɛɛ gbɛ nɔ amɛyɔɔ srɔto?

Mɛi ni ŋmala Biblia lɛ kɛ Hebri wiemɔ ni ji ruʹach loo Hela wiemɔ ni ji pneuʹma lɛ tsu nii kɛdamɔ shi kɛha “mumɔ” lɛ. Ŋmalɛi lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ nɔ ni nakai wiemɔi lɛ ashishinumɔ ji. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Lala 104:29 lɛ kɛɔ akɛ: “[Yehowa] ojieɔ amɛmumɔ [ruʹach] lɛ, ni amɛpleneeɔ, ni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛyaa amɛsũ lɛŋ.” Ni Yakobo 2:26 lɛ kɛɔ akɛ “gbɔmɔtso ni mumɔ [pneuʹma] bɛ mli lɛ ji gbonyo.” Belɛ, yɛ ŋmalɛi kukuji nɛɛ amli lɛ, “mumɔ” lɛ shishinumɔ tsɔɔ nɔ diɛŋtsɛ ni haa gbɔmɔtso lɛ hiɔ wala mli lɛ. Gbɔmɔtso ni mumɔ bɛ mli lɛ egbo. No hewɔ lɛ, jeee wiemɔ “mumɔ” lɛ pɛ kɛkɛ akɛtsɔɔ wiemɔ ni ji ruʹach shishi yɛ Biblia lɛ mli, shi moŋ atsɔɔ shishi hu akɛ “hewalɛ,” loo wala hewalɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ wie yɛ Nu Afua ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ he akɛ: “Mikɛ nu afua miiba shikpɔŋ lɛ nɔ, koni mikɛkpata heloo fɛɛ ni wala hewalɛ [ruʹach] yɔɔ mli lɛ hiɛ kɛjɛ ŋwɛi shishi.” (1 Mose 6:17, NW; 7:15, 22) No hewɔ lɛ, “mumɔ” lɛ shishinumɔ tsɔɔ hewalɛ ko ni anaaa (nɔ diɛŋtsɛ ni kanyaa wala) ni ji nɔ ko ni kanyaa bɔɔ nii fɛɛ lɛ.

Susuma kɛ mumɔ jeee nɔ kome too lɛ nɔŋŋ. Mumɔ lɛ he miihia gbɔmɔtso lɛ tamɔ bɔ pɛ ni sarawa hewalɛ he hiaa redio bɔni afee ni enyɛ etsu nii lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko lɛ, susumɔ redio bibioo ko he okwɛ. Kɛji okɛ batre wo redio bibioo nɛɛ mli ni osũ lɛ, sarawa hewalɛ ni yɔɔ batre lɛ mli lɛ haa redio lɛ baa wala mli, kɛ́ wɔɔwie he yɛ nakai gbɛ nɔ. Shi kɛji batre bɛ mli lɛ, ebafeɔ tamɔ nɔ ni redio lɛ egbo. Nakai nɔŋŋ redio henɔ kroko lɛ hu baagbo kɛji akɛ ajie sarawa hewalɛ lɛ kɛjɛ he. Nakai nɔŋŋ eji yɛ mumɔ ni ji hewalɛ ni haa wɔgbɔmɔtso lɛ hiɔ wala mli lɛ gbɛfaŋ. Agbɛnɛ hu, taakɛ sarawa hewalɛ ji lɛ, mumɔ lɛ bɛ henumɔi ni enyɛŋ esusu nii ahe hu. Eji hewalɛ ko ni bɛ gbɔmɔtso. Shi taakɛ lalatsɛ lɛ wie he lɛ, kɛji nakai mumɔ loo wala hewalɛ lɛ bɛ wɔgbɔmɔtsei lɛ amli lɛ, ‘wɔbaaplenee ni wɔbaaku wɔsɛɛ kɛya wɔsũ lɛŋ.’

Beni Jajelɔ 12:7 lɛ wieɔ gbɔmɔ gbele he lɛ ekɛɛ akɛ: “Ni sũ [ni ji egbɔmɔtso] lɛ aaakũ esɛɛ aya shikpɔŋ, bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ, ni mumɔ lɛ aaaku esɛɛ aya Nyɔŋmɔ ni ŋɔha lɛ ŋɔɔ.” Kɛji mumɔ loo wala hewalɛ lɛ shi gbɔmɔtso lɛ mli lɛ, gbɔmɔtso lɛ gboɔ ni ekuɔ esɛɛ kɛyaa he ni ejɛ ni ji sũ lɛ mli ekoŋŋ. Nakai nɔŋŋ wala hewalɛ lɛ hu kuɔ esɛɛ kɛyaa he ni ejɛ, ni ji Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Hiob 34:14, 15; Lala 36:10) Enɛ etsɔɔɔ akɛ wala mumɔ lɛ yaa ŋwɛi diɛŋtsɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, etsɔɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni baatsɔɔ kɛji hiɛnɔkamɔ ko yɛ kɛha mɔ ni egbo lɛ akɛ eeehi shi ekoŋŋ wɔsɛɛ. Ewala lɛ yɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ, kɛ́ wɔɔwie he yɛ nakai gbɛ nɔ. Nyɔŋmɔ hewalɛ pɛ nɔ abaanyɛ atsɔ ni akɛ mumɔ loo wala hewalɛ lɛ aha mɔ ko koni enyɛ ehi wala mli ekoŋŋ.

Kwɛ miishɛjemɔ sane ni eji akɛ wɔɔle akɛ, nakai pɛpɛɛpɛ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ baafee eha mɛi fɛɛ ni jɔ́ɔ amɛhe yɛ “gbohiiabui lɛ amli” lɛ! (Yohane 5:28, 29) Yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ, Yehowa baabɔ gbɔmɔtso hee eha mɔ ni egbo lɛ, ni ekɛ lɛ baaba wala mli ekoŋŋ kɛtsɔ mumɔ loo wala hewalɛ ni ekɛaawo emli lɛ nɔ. Mɛɛ gbi ni yɔɔ miishɛɛ po enɛ baaji nɛkɛ!

Kɛji obaasumɔ ni ole bɔ ni akɛ wiemɔi ni ji “susuma” kɛ “mumɔ” tsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ he saji babaoo lolo lɛ, obaana saji ni sɛɛnamɔ yɔɔ he yɛ wolo bibioo ni ji Mɛni Baa Wɔnɔ Kɛ́ Wɔgboi? Reasoning From the Scriptures wolo lɛ baafa 375-384 lɛ amli, ni Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee woji enyɔ lɛ fɛɛ.