Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO ENYƆ

Biblia Lɛ—Wolo ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ

Biblia Lɛ—Wolo ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
  • Esoro Biblia lɛ yɛ woji krokomɛi ahe yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

  • Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ aye abua bo koni odamɔ bo diɛŋtsɛ onaagbai anaa?

  • Mɛni hewɔ obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ gbalɛi ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ lɛ?

1, 2. Biblia lɛ ji nikeenii ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni haa mɔ mii shɛɔ ehe yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

ANI okaiɔ be ko ní onine shɛ nikeenii fɛfɛo ko nɔ kɛjɛ onaanyo ko ni osumɔɔ esane waa lɛ ŋɔɔ? Eka shi faŋŋ akɛ nakai nikeenii lɛ haaa omii ashɛ ohe kɛkɛ, shi moŋ eha otsui hu nyɔ omli jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nikeenii lɛ kɛɔ bo nɔ ko yɛ nikelɔ lɛ he—ákɛ ebuɔ naanyobɔɔ ni kã okɛ lɛ teŋ lɛ waa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ oda onaanyo lɛ shi yɛ enikeenii ni tsɔɔ mɔ hesusumɔ lɛ hewɔ.

2 Biblia lɛ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, eji nikeenii ko ni wɔbaanyɛ wɔda shi yɛ he lɛɛlɛŋ. Nɛkɛ wolo ni yɔɔ srɔto nɛɛ jieɔ nibii ni kulɛ wɔnyɛŋ wɔle lɛ akpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, egbaa wɔ bɔ ni fee ni abɔ ŋwɛi kɛ emli ŋulamii lɛ, shikpɔŋ lɛ, kɛ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ ahe saji. Shishitoo mlai ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ, ní baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ shihilɛ mli naagbai kɛ yeyeeyefeemɔi anaa yɛ Biblia lɛ mli. Etsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ baatsu eyiŋtoo he nii ní ekɛ shihilɛ kpakpa aba shikpɔŋ nɔ lɛ mli. Mɛɛ nikeenii po ni haa mɔ mii shɛɔ ehe Biblia lɛ ji nɛkɛ!

3. Anɔkwale ni eji akɛ Yehowa kɛ Biblia lɛ eha wɔ lɛ tsɔɔ wɔ mɛni yɛ ehe, ni mɛni hewɔ enɛ haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ?

3 Biblia lɛ ji nikeenii ko hu ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, ejaakɛ ejieɔ nibii komɛi akpo yɛ Mɔ ni kɛha ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he. Anɔkwale ni eji akɛ ekɛ wolo ni tamɔ nɛkɛ eha lɛ maa nɔ mi akɛ eesumɔ ni wɔle lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ baanyɛ aye abua bo koni onyɛ obɛŋkɛ Yehowa.

4. Mɛni onáa he miishɛɛ yɛ bɔ ni aja Biblia lɛ aha lɛ he?

4 Mɛi pii yɛ Biblia lɛ eko, ni ekolɛ bo hu oyɛ eko. Ákala Biblia muu lɛ fɛɛ loo efãi komɛi yɛ wiemɔi ni fa fe 2,300 mli, no hewɔ lɛ, je lɛŋ gbɔmɛi fɛɛ ayifalɛ mli 100 mlijaa 90 yɛ eko. Kɛji akɛ aja mli lɛ, daa otsi lɛ ajaa Bibliai ni fa fe akpekpe kome! Ákala Biblia muu lɛ fɛɛ loo efãi komɛi akpekpei akpei abɔ. Eji anɔkwale akɛ, wolo ko bɛ ni tamɔ Biblia lɛ.

Ayɛ “New World Translation of the Holy Scriptures” lɛ yɛ wiemɔi babaoo mli

5. Biblia lɛ “jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ “jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ.” (2 Timoteo 3:16) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Biblia lɛ diɛŋtsɛ haa hetoo akɛ: “Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛɔ Nyɔŋmɔ gbɔmɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni amɛwieɔ.” (2 Petro 1:21) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ekolɛ nitsumɔtsɛ ko baaha woloŋmalɔ ko aŋma wolo aha lɛ. Susumɔi kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ ji nitsumɔtsɛ lɛ nɔ̃. No hewɔ lɛ, wolo lɛ ji enɔ̃ diɛŋtsɛ, jeee woloŋmalɔ lɛ nɔ̃. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ shɛɛ sane ji nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli, jeee hii ni ŋmala amɛshwie shi lɛ anɔ̃. No hewɔ lɛ, Biblia muu lɛ fɛɛ ji “Nyɔŋmɔ wiemɔ” diɛŋtsɛ.1 Tesalonikabii 2:13.

EKƐ EHE KPÃA GBEE, NI EJA HU

6, 7. Mɛni hewɔ gbeekpamɔ ni yɔɔ Biblia mli saji lɛ ateŋ lɛ sa kadimɔ waa nakai lɛ?

6 Akɛ nɔ ni fe afii 1,600 ŋma Biblia lɛ. Mɛi ni ŋma lɛ hi shi yɛ bei srɔtoi amli, ni amɛjɛ shihilɛi srɔtoi amli. Amɛteŋ mɛi komɛi ji okwaafoi, wolɛi, kɛ tookwɛlɔi. Mɛi krokomɛi hu ji gbalɔi, kojolɔi, kɛ maŋtsɛmɛi. Sanekpakpa ŋmalɔ Luka ji datrɛfonyo. Yɛ shihilɛi srɔtoi amli ni mɛi ni ŋma lɛ jɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ kɛ ehe kpãa gbee kɛjɛ shishijee kɛyashi naagbee. *

7 Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ wolo lɛ gbaa wɔ bɔ ni fee ni adesai anaagbai je shishi. Emli naagbee wolo lɛ tsɔɔ akɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso, loo abɔɔ fɛfɛo. Saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ fɛɛ wieɔ nibii ni tee nɔ afii akpei abɔ yɛ yinɔsane mli lɛ he, ni emli fã fɛɛ fã yeɔ ebuaa wɔ yɛ gbɛ ko nɔ koni wɔnu nɔ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji, kɛ gbɛ ni ebaatsɔ nɔ etsu he nii lɛ shishi. Bɔ ni Biblia lɛ mli saji kɛ amɛhe kpãa gbee ehaa lɛ yɛ naakpɛɛ, ni no ji nɔ ni wɔkpaa gbɛ kɛjɛɔ wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he.

8. Okɛ nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ja yɛ jeŋ nilee naa lɛ aha?

8 Biblia lɛ ja yɛ jeŋ nilee naa. Nibii ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli kwraa lɛ po ahe saji yɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ mlai ni kɔɔ mɛi ni yeɔ tsɛŋemɔ helai ni ajieɔ amɛ kɛjɛɔ mɛi ateŋ kɛ nɔ ni kɔɔ hetsemɔ he lɛ ha blema Israelbii lɛ yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli, yɛ be mli ni maji ni bɔle Israel he lɛ leee saji nɛɛ ahe nɔ ko kwraa. Be mli ni ahiɛ susumɔi ni ejaaa yɛ bɔ ni shikpɔŋ lɛ su yɔɔ hã lɛ he lɛ, no mli lɛ Biblia lɛ ewie he momo akɛ eyɛ kokroo, loo kutruku. (Yesaia 40:22) Biblia lɛ wie yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ shikpɔŋ lɛ ‘tsotsoro shi, shi jeee yɛ nɔ ko nɔ.’ (Hiob 26:7) Eji anɔkwale akɛ Biblia lɛ jeee jeŋ nilee he nikasemɔ wolo. Shi kɛji akɛ eewie saji ni kɔɔ jeŋ nilee he lɛ, ewieɔ he yɛ gbɛ ni ja jogbaŋŋ nɔ. Ani enɛ jeee nɔ ni sa akɛ wɔkpa gbɛ yɛ wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he?

9. (a) Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Biblia lɛ haa anaa akɛ yinɔsane he saji ni ewieɔ lɛ ja ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ nɔ? (b) Mɛni anɔkwa ni eŋmalɔi lɛ ye lɛ kɛɔ bo yɛ Biblia lɛ he?

9 Biblia lɛ ja yɛ yinɔsane he saji hu amli, ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ saji ni ewieɔ he lɛ anɔ. Ebɔɔ saji pɔtɛɛi ahe amaniɛ. Jeee gbɔmɛi agbɛi atã kɛkɛ etsĩɔ, shi moŋ ewieɔ wekutɔkpãa mli ni aŋkroaŋkroi lɛ jɛ lɛ hu he. * Nɔ ni tamɔɔɔ je lɛŋ yinɔsaneŋmalɔi ni bei pii lɛ amɛtsĩii amɛmaji lɛ anɔ kunim ni aye lɛ tã lɛ, Biblia ŋmalɔi lɛ ye anɔkwa ni amɛŋmala amɛ diɛŋtsɛ amɛfãtɔɔi kɛ amɛmaji lɛ anɔ kunim ni aye lɛ ahe saji amɛshwie shi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mose ni ji mɔ ni ŋma Biblia wolo ni ji Mose Wolo ni Ji Ejwɛ lɛ kpɛlɛ lɛ diɛŋtsɛ etɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni akã ehiɛ waa yɛ he lɛ anɔ yɛ nakai wolo lɛ mli. (4 Mose 20:2-12) Afɔɔɔ anɔkwayeli ni tamɔ nɛkɛ namɔ yɛ yinɔsane mli amaniɛbɔi krokomɛi amli, shi anaa yɛ Biblia lɛ mli ejaakɛ eji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.

WOLO NI KƐ ŊAAWOO KPAKPA HAA

10. Mɛni hewɔ ebɛ naakpɛɛ akɛ Biblia lɛ ji wolo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa lɛ?

10 Akɛni Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ hewɔ lɛ, “ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ.” (2 Timoteo 3:16) Hɛɛ, Biblia lɛ ji wolo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa. Ehaa wɔnaa bɔ ni adesai asubaŋ yɔɔ ha diɛŋtsɛ. Ebɛ naakpɛɛ, ejaakɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji Biblia lɛ Ŋmalɔ lɛ ji Bɔlɔ lɛ! Enuɔ wɔsusumɔi kɛ wɔhenumɔi ashishi kwraa fe bɔ ni wɔnuɔ shishi. Kɛfata he lɛ, Yehowa le nɔ ni baaha wɔná miishɛɛ. Ele nifeemɔi hu ni esa akɛ wɔkpoo.

11, 12. (a) Mɛɛ saji ahe Yesu wie yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli? (b) Mɛɛ saji krokomɛi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ Biblia lɛ wieɔ he, ni mɛni hewɔ emli ŋaawoi lɛ abe hooo lɛ?

11 Susumɔ Yesu wiemɔ ni eha ni awieɔ he akɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ, ni aŋmala ashwie shi yɛ Mateo yitso 5 kɛyashi yitso 7 lɛ he okwɛ. Yesu tsɔ wiemɔ ni eha ni eji nitsɔɔmɔ ni nɔ bɛ nɛɛ nɔ ewie saji babaoo he, ni nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ anáa anɔkwa miishɛɛ, bɔ ni afeɔ asaa béi, bɔ ni asɔleɔ ahaa, kɛ jwɛŋmɔ ni ja ni esa akɛ aná yɛ heloonaa nibii ahe. Yesu wiemɔi lɛ náa mɔ nɔ hewalɛ ni ehe yɛ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ taakɛ eji yɛ be mli ni ewie lɛ nɔŋŋ.

12 Biblia shishitoo mlai komɛi kɔɔ weku shihilɛ, sui ni ajieɔ lɛ kpo yɛ nitsumɔ he, kɛ mɛi krokomɛi kɛ sharamɔ ahe. Biblia shishitoo mlai kɔɔ gbɔmɛi fɛɛ ahe, ni emli ŋaawoi lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ be fɛɛ be. Wiemɔi ni Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ewie lɛ tsɔɔ nilee ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ mli kuku akɛ: “Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao.”Yesaia 48:17.

GBALƐ WOLO

Biblia ŋmalɔ Yesaia gba Babilon shigbeemɔ lɛ he sane efɔ̃ shi

13. Mɛɛ sanemlitsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Yesaia ni eŋma yɛ Babilon he?

13 Gbalɛi srɔtoi babaoo yɛ Biblia lɛ mli, ni amɛteŋ babaoo ená amɛmlibaa momo. Susumɔ emli ekome he okwɛ. Yehowa gba kɛtsɔ gbalɔ Yesaia ni hi shi yɛ afi 800 D.Ŋ.B. lɛ nɔ akɛ, abaakpata Babilon maŋtiase lɛ hiɛ. (Yesaia 13:19; 14:22, 23) Akɛ sanemlitsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso ni tsɔɔ bɔ ni enɛ baaba lɛ aha lɛ ha. Asraafoi ni tutuaa mɛi baaha Babilon faa lɛ amii, ni ehe ebahiaŋ ni amɛwu ta dani amɛbote maŋtiase lɛ mli. Jeee no pɛ kɛkɛ. Yesaia gbalɛ lɛ tsĩ maŋtsɛ ni baaye Babilon nɔ kunim lɛ tã—lɛ ji Koresh.Yesaia 44:27–45:2.

14, 15. Mɛɛ gbɛ nɔ aha Yesaia gbalɛ ni kɔɔ Babilon he lɛ mli saji komɛi ba mli fitsofitso?

14 Aaafee afii 200 sɛɛ, yɛ October gbi ni ji 5 loo gbi ni ji 6 lɛ nɔ yɛ afi 539 D.Ŋ.B. gbɛkɛnaashi lɛ, asraafoi babɔ ŋsara yɛ he ko ni bɛŋkɛ Babilon. Namɔ ji tatsɛnukpa ni nyiɛ amɛhiɛ? Persia maŋtsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Koresh. No hewɔ lɛ, atsɔ nifeemɔi nɛɛ anɔ asaa gbɛ kɛha gbalɛ ko ni yɔɔ naakpɛɛ mlibaa. Shi taakɛ agba afɔ̃ shi lɛ, ani Koresh asraafoi lɛ baabote Babilon ni ehe ebahiaŋ ni amɛwu ta?

15 Nakai gbɛkɛ lɛ, Babilonbii lɛ miiye gbi jurɔ, ni amɛnu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe yɛ gbogboi wuji ni ebɔle maŋtiase lɛ he lɛ hewɔ. Nakai beaŋ lɛ, Koresh kɛ nilee gbá gbɛ kroko kɛha faa lɛ mli nu ni hoɔ kɛtsɔɔ maŋtiase lɛ mli lɛ. Etsɛɛɛ ni nu lɛ mii bɔ ni sa, ni ehii lɛ fo kɛbɛŋkɛ maŋtiase lɛ gbogboi lɛ ahe. Shi te Koresh asraafoi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛtsɔ Babilon gbogboi lɛ amli kɛbote maŋ lɛ mli? Yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ, aŋãaa agbói ni atsɔɔ mli kɛboteɔ maŋtiase lɛ mli lɛ nakai gbɛkɛ lɛ yɛ anyagbafeemɔ hewɔ!

16. (a) Mɛni Yesaia gba yɛ bɔ ni Babilon naagbee baatamɔ aha lɛ he? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ aha Yesaia gbalɛ ni kɔɔ Babilon amaŋfɔ̃feemɔ he lɛ ba mli?

16 Agba yɛ Babilon he akɛ: “Mɔ ko ehiŋ jɛi gbi ko gbi ko, ni asaŋ akɛ jɛi efeŋ shihilɛhe yɛ yinɔ ko yinɔ ko nɔ; ni Arabianyo tete eshiŋ ebuu yɛ jɛi, ni tookwɛlɔi lɛ hu haŋ amɛtooi abumɔ shi yɛ jɛi.” (Yesaia 13:20) Gbalɛ nɛɛ gba nibii babaoo fe maŋtiase lɛ shigbeemɔ kɛkɛ. Etsɔɔ akɛ Babilon baatsɔ amaŋfɔ kɛya naanɔ. Obaanyɛ ona wiemɔi nɛɛ amlibaa he odaseyeli. Blema Babilon shihilɛhe—he ni kɛ Baghdad ni yɔɔ Iraq lɛ wuoyigbɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 80 ni amrɔ nɛɛ mɔ ko mɔ ko bɛ jɛi lɛ—ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nɔ ni Yehowa wie kɛtsɔ Yesaia nɔ lɛ eba mli anɔkwale akɛ: “Mikɛ fitemɔ bɔlɔ lɛ aaabɛɛ lɛ!”Yesaia 14:22, 23. *

Babilon amaŋfɔi lɛ

17. Biblia gbalɛi amlibaa woɔ mɔ hemɔkɛyeli mli hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Kɛji akɛ wɔsusu bɔ ni Biblia lɛ ji wolo ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ emli gbalɛi lɛ anɔ lɛ he lɛ, ewoɔ mɔ hemɔkɛyeli mli hewalɛ, aloo jeee nakai? Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ Yehowa Nyɔŋmɔ ha shiwoi ni ekɛha yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ ba mli lɛ, no lɛ wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná nɔmimaa akɛ ebaaha eshiwoo ni kɔɔ paradeiso shikpɔŋ he lɛ hu aba mli. (4 Mose 23:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔyɛ ‘naanɔ wala he nɔhiɛkamɔ, nɔ̃ wala ni Nyɔŋmɔ ni maleee lɛ wo shi eha dani abɔ jeŋ bei lɛ.’Tito 1:2. *

“NYƆŊMƆ WIEMƆ HIƐ KÔ

18. Mɛɛ wiemɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ Kristofonyo bɔfo Paulo wie yɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ he?

18 Nɔ ni wɔsusu he yɛ yitso nɛɛ mli lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Biblia lɛ ji wolo ko ni esoro lɛ lɛɛlɛŋ. Kɛlɛ, sɛɛnamɔ ni yɔɔ he lɛ yaa shɔŋŋ fe emli saji lɛ ni kɛ amɛhe kpãa gbee, kɛ ja ni eja yɛ jeŋ nilee kɛ yinɔsane mli lɛ kɛkɛ, ni eyaa shɔŋŋ hu fe ŋaawoi kpakpai ni ekɛhaa, kɛ emli gbalɛi ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ nɔ lɛ kɛkɛ. Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashi beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ lɛ kɛ talɔi kɛ wuiaŋfɔi lɛ amli, ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.”Hebribii 4:12.

19, 20. (a) Biblia lɛ baanyɛ aye abua bo koni opɛi bo diɛŋtsɛ omli okwɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ojie hiɛsɔɔ kpo yɛ Nyɔŋmɔ nikeenii ni yɔɔ srɔto ni ji Biblia lɛ he?

19 Nyɔŋmɔ “wiemɔ” loo shɛɛ sane lɛ ni wɔɔkane yɛ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ atsake wɔshihilɛ. Ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ yɛ gbɛ ni wɔfeko nakai dã nɔ. Ekolɛ wɔkɛɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ, shi bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ nɔ ni e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni ji Biblia lɛ tsɔɔ lɛ he lɛ baajie wɔsusumɔi diɛŋtsɛ kɛ wɔtsuiaŋ susumɔi tete po akpo.

20 Biblia lɛ ji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛɛlɛŋ. Eji wolo ko ni esa akɛ akane, akase, ni aná he miishɛɛ hu. Jiemɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ he kɛtsɔ emli saji lɛ ni oooya nɔ okɛ hiɛdɔɔ akase jogbaŋŋ lɛ nɔ. Beni ofeɔ nakai lɛ, obaaná Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai aweku lɛ he shishinumɔ ni mli kwɔ. Abaasusu nɔ diɛŋtsɛ ni nakai yiŋtoo lɛ ji kɛ gbɛ ni abaatsɔ nɔ atsu he nii lɛ he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 6 Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi kɛɔ akɛ Biblia lɛ fãi komɛi kɛ efãi krokomɛi kpãaa gbee moŋ, shi wiemɔi nɛɛ jeee anɔkwale. Kwɛmɔ wolo ni ji The Bible—God’s Word or Man’s? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 7 lɛ mli.

^ kk. 9 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kadimɔ bɔ ni atsɔɔ Yesu wekutɔkpãa lɛ mli fitsofitso aha yɛ Luka 3:23-38 lɛ.

^ kk. 16 Kɛha Biblia mli gbalɛi ahe saji babaoo lɛ, kwɛmɔ wolo bibioo ni ji Wolo Kɛha Gbɔmɛi Fɛɛ, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 27-29 lɛ mli.

^ kk. 17 Babilon hiɛkpatamɔ lɛ ji Biblia mli gbalɛi ni eba mli lɛ ateŋ ekome kɛkɛ. Tiro kɛ Ninive hiɛkpatamɔ lɛ fata gbalɛi krokomɛi ni eba mli lɛ ahe. (Ezekiel 26:1-5; Zefania 2:13-15) Kɛfata he lɛ, Daniel gbalɛ lɛ gba jeŋ hewalɛi ni eko baanyiɛ eko sɛɛ kɛba yɛ Babilon sɛɛ lɛ efɔ̃ shi. Medo-Persia kɛ Hela fata jeŋ hewalɛi nɛɛ ahe. (Daniel 8:5-7, 20-22) Kɛ ootao Mesia lɛ he gbalɛi babaoo ni ba mli yɛ Yesu Kristo gbɛfaŋ lɛ ahe saji ni asusu he lɛ, no lɛ kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He ni yɔɔ baafa 199-201 lɛ mli.