Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Abraham kɛ Sara Obaanyɛ Okase Amɛhemɔkɛyeli Lɛ!

Abraham kɛ Sara Obaanyɛ Okase Amɛhemɔkɛyeli Lɛ!

Abraham kɛ Sara Obaanyɛ Okase Amɛhemɔkɛyeli Lɛ!

ATSƐƆ lɛ akɛ “mɛi fɛɛ ní heɔ yeɔ . . . lɛ atsɛ.” (Romabii 4:11) Eŋa ni esumɔɔ lɛ waa lɛ hu yɛ nakai su lɛ nɔŋŋ eko. (Hebribii 11:11) Amɛji blematsɛ Abraham kɛ eŋa Sara ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ. Mɛni hewɔ amɛji hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔnii ni sa jogbaŋŋ lɛ? Mɛni ji kaai ni amɛdamɔ naa lɛ ekomɛi? Ni mɛɛ sɛɛnamɔ nɛkɛ wɔnáa kɛjɛɔ amɛ wala shihilɛ he sane lɛ mli?

Abraham jie hemɔkɛyeli kpo beni Nyɔŋmɔ fã lɛ akɛ eshi ewe lɛ. Yehowa kɛɛ akɛ: “Jee oshikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ojaku lɛ kɛ otsɛ we lɛ kɛya shikpɔŋ ni matsɔɔo lɛ nɔ.” (1 Mose 12:1) Blematsɛ anɔkwafo lɛ fee toiboo, ejaakɛ akɛɔ wɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli Abraham kɛbo toi, beni atsɛ lɛ lɛ, ni eyiŋ etee he ni baatsɔ enɔyeli nɔ̃ lɛ, ni eyiŋ etee, tsɛ eleee he ni eyaa.” (Hebribii 11:8) Susumɔ nɔ ni nakai gbɛfãa lɛ biɔ lɛ he okwɛ.

Abraham hi shi yɛ Ur, ní amrɔ nɛɛ eji Iraq wuoyigbɛ lɛ. Ur ji Mesopotamia maŋtiase ko ni eshwere waa, ni emli bii lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ Persia Ŋshɔnine lɛ kɛ ekolɛ Indus Jɔɔ lɛ shikpɔji lɛ anɔ lɛ ye jara. Sir Leonard Woolley, ni ji mɔ ni nyiɛ hiɛ ni ato naa atsa Ur maŋ lɛ mli kɛtao blema nibii lɛ jie lɛ kpo akɛ, yɛ Abraham gbii lɛ amli lɛ shiai babaoo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ji nɔ ni akɛ ŋtayaa mamɔ, ni aplasi gbogboi lɛ ahe ni akɛ kaaloo sha he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsũ ni maŋnyo ko ni yɔɔ nii babaoo lɛ hi mli lɛ ji ŋwɛitsu ko ni hiɛ ŋsɔɔdoi enyɔ, ni akɛ tɛi etarataraa ekpo lɛ nɔ fɛɛ. Shiabii kɛ gbɔi hi shishigbɛ tsui lɛ amli. Yɛ klɛŋklɛŋ ŋsɔɔdo lɛ nɔ lɛ, akɛ tsei efee ablanaa yɛ ehewɔ fɛɛ kɛkpe, ni weku lɛ mli bii nyɛɔ amɛtsɔɔ jɛmɛ kɛboteɔ amɛtsũi amli. Woolley kɛɛ akɛ: Akɛni tsũi srɔtoi 10 kɛmiihe ashɛ 20 yɔɔ nakai shiai lɛ amli hewɔ lɛ, tsũi nɛɛ “amli dara bɔ ni sa, ni eha jɛmɛ shihilɛ fee nɔ ni ŋɔɔ, nɔ ni haa mɔ he jɔɔ lɛ, ni yɛ Bokagbɛbii asusumɔ naa lɛ eji ogbɔjɔ shihilɛ diɛŋtsɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ amɛji “shiai ni mɛi ni hiŋmɛi egbele lɛ titri mamɔ, ni amɛye amɛbua kɛha shihilɛ yɛ maŋ ni etee hiɛ waa lɛ mli.” Kɛ́ Abraham kɛ Sara shi shia ni tamɔ nɛkɛ kɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaahi bui amli lɛ, no lɛ amɛkɛ nibii wuji shã afɔle kɛfee toiboo amɛha Yehowa.

Klɛŋklɛŋ lɛ, Abraham kɛ eweku lɛ fã kɛtee Haran, ni ji maŋtease ko ni yɔɔ Mesopotamia kooyigbɛ lɛ, ni yɛ no sɛɛ lɛ amɛtee Kanaan. Eji gbɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 1,600—gbɛfãa ko ni sa kadimɔ waa yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni edara lɛ agbɛfaŋ! Beni amɛshi Haran lɛ, no mli lɛ Abraham eye afii 75 ni Sara eye afii 65.—1 Mose 12:4.

Te Sara nu he eha tɛŋŋ beni Abraham ha ele akɛ amɛbaashi Ur lɛ? Ekolɛ shi ni amɛaashi shia ni yɔɔ shweshweeshwe kɛ miishɛɛ, ni amɛfã kɛya shikpɔŋ ko ni amɛleee ni henyɛlɔi baanyɛ ate shi yɛ jɛmɛ lɛ nɔ, ni amɛkpɛlɛ shihilɛ gbɛ ko ni baa shi nɔ lɛ gba enaa. Kɛlɛ, Sara ba ehe shi, ni ebu Abraham akɛ ‘enuŋtsɔ.’ (1 Petro 3:5, 6) Woloŋlelɔi komɛi buɔ enɛ akɛ eji “nɔ ko ni” Sara “fɔɔ feemɔ, bulɛ kɛ jeŋba ni ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ lɛ,” ni ji odaseyeli ni tsɔɔ “esusumɔ kɛ henumɔ diɛŋtsɛ ni eyɔɔ lɛ.” Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Sara ná hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli. Eheshibaa kɛ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha ŋamɛi ni ji Kristofoi.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, abiii koni wɔfee toiboo wɔha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ wɔshiai ni wɔɔshi lɛ nɔ, eyɛ mli akɛ be fɛɛ sanekpakpa jajelɔi komɛi eshi amɛjaku maji amli bɔni afee ni amɛyashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ maji krokomɛi anɔ moŋ. Ekɔɔɔ he eko he ni wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ, shii abɔ ni wɔkɛ mumɔŋ nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, ekɛ wɔhiamɔ nibii lɛ baaduro wɔ.—Mateo 6:25-33.

Sara kɛ Abraham fɛɛ shwaaa amɛhe yɛ yiŋ ni amɛkpɛ lɛ he. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Eji amɛhiɛ yɛ nɔ ni amɛje mli lɛ nɔ kulɛ, amɛyɛ hegbɛ ni amɛkɛaaku amɛsɛɛ kɛaatee jɛi ekoŋŋ.” Shi amɛkuuu amɛsɛɛ. Akɛni amɛyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa ji “mɛi ni taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ” hewɔ lɛ, amɛná eshiwoi lɛ amli hemɔkɛyeli. Nakai esa akɛ wɔfee kɛji akɛ wɔɔya nɔ wɔkɛ susuma muu fɛɛ hetuu kɛhamɔ aaaha Yehowa lɛ.—Hebribii 11:6, 15, 16.

Mumɔŋ kɛ Heloonaa Ninámɔ

Beni Abraham yashɛ Kanaan sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Oseshi lɛ maŋɔ nɛkɛ shikpɔŋ nɛɛ maha.” Abraham kpɛlɛ nɔ kɛtsɔ afɔleshaa latɛ ni ema eha Yehowa ní “etsɛ́ Yehowa gbɛi” lɛ nɔ. (1 Mose 12:7, 8) Yehowa ha Abraham ná nii babaoo, ni ewehii kɛ eweyei lɛ ayi fa babaoo. Akɛni yɛ be ko mli lɛ ebua hii 318 ni atsɔse amɛ, ni ji tsuji ni afɔ́ yɛ eshia lɛ naa hewɔ lɛ, asusuɔ akɛ ekolɛ “ekuu mli bii lɛ ayifalɛ baafa fe akpe kome.” Bɔ fɛɛ mɔ ni eji lɛ, mɛi bu lɛ akɛ eji “Nyɔŋmɔ lumɔ.”—1 Mose 13:2; 14:14; 23:6.

Abraham nyiɛ hiɛ yɛ jamɔ mli, ni etsɔɔ eshiabii lɛ koni “amɛnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ ni amɛfee jalɛ nii ni amɛkojo.” (1 Mose 18:19) Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi wekuyitsei baanyɛ aná hewalɛwoo kɛjɛ Abraham nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli, ákɛ mɔ ni ye omanye yɛ eshiabii lɛ anitsɔɔmɔ mli bɔni afee ni amɛná Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ ni amɛfee nii yɛ jalɛ gbɛ nɔ. Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Sara weyoo Hagar, ni ji Mizraimnyo lɛ kɛ Abraham tsulɔ nukpa lɛ kɛ ebi Isak kɛ amɛhe fɔ̃ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ.— 1 Mose 16:5, 13; 24:10-14; 25:21.

Abraham Tiu Toiŋjɔlɛ Sɛɛ

Nifeemɔi ni tee nɔ yɛ Abraham wala shihilɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Abraham yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ su. Yɛ nɔ najiaŋ ni Abraham aaaŋmɛ gbɛ ni béi aya nɔ yɛ etookwɛlɔi lɛ kɛ ewɔfase Lot tookwɛlɔi lɛ ateŋ lɛ, ewo ŋaa koni amɛgbala amɛ nsrai lɛ amli, ni ebi Lot, ni ji oblanyo fioo lɛ koni ehala shikpɔŋ lɛ he ni esumɔɔ. Abraham ji mɔ ko ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ.—1 Mose 13:5-13.

Kɛji eba lɛ akɛ esa akɛ wɔhala nɔ ni wɔbaafee, ákɛ wɔɔfee shɛii yɛ hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ ahe loo ni wɔɔŋmɛɛ saji ahe ni wɔkɛbaa toiŋjɔlɛ yi lɛ, ekolɛ wɔbaakadi akɛ Yehowa haaa Abraham he afĩ lɛ akɛni ejie mɔ hesusumɔ kpo etsɔɔ Lot lɛ hewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, sane nɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ shiwoo ha Abraham kɛ eseshi lɛ akɛ shikpɔji ni ebɔle Abraham hewɔ fɛɛ ni ekɛ ehiŋmɛi na lɛ baatsɔ amɛnɔ. (1 Mose 13:14-17) Yesu kɛɛ akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni kpãtãa lɛ; shi aaatsɛ amɛ Nyɔŋmɔ bii.”—Mateo 5:9.

Namɔ Baafee Abraham Gboshiniyelɔ?

Yɛ seshi he shiwoi ni akɛha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Sara tee nɔ ehi shi akɛ kene. Abraham kɛ sane lɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ hiɛ. Ani nibii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ baatsɔ etsulɔ Eliezer nɔ̃? Dabi, ejaakɛ Yehowa kɛɛ akɛ: “Mɔ nɛ yeŋ onii; shi moŋ mɔ ni aaajɛ bo diɛŋtsɛ omusuŋ lɛ, lɛ eeeye onii.”—1 Mose 15:1-4.

Kɛlɛ, Abraham kɛ Sara bɛ bi lolo, ni Sara ni eye afii 75 lɛ nijiaŋ je wui akɛ enyɛŋ eŋɔ hɔ. No hewɔ lɛ, ekɛɛ Abraham akɛ: “Yehowa etsĩ mi fɔmɔ gbɛ; no hewɔ lɛ yaa miweyoo lɛ ŋɔɔ; shi ekolɛ maná bii kɛjɛ emli.” Kɛkɛ ni Abraham ŋɔ Hagar akɛ eŋa ni ji enyɔ nɔ, ni ekɛ lɛ wɔ ni ená musu. Amrɔ nɔŋŋ ni Hagar yɔse akɛ ená musu pɛ kɛkɛ ni ebɔi enuntsɔ yoo lɛ he guɔ gbee. Sara kɛ dɔlɛ wie he nyanyaanya etsɔɔ Abraham ni eba Hagar shi, enɛ ha weyoo lɛ jo foi eshi shia lɛ.—1 Mose 16:1-6.

Abraham kɛ Sara fee amɛnii yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni amɛkɔ gbɛ ni kɛ nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ amɛgbii lɛ amli lɛ kpãa gbee. Kɛlɛ, ejeee gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ekɛ Abraham seshi lɛ ha. Ekolɛ wɔkusum nifeemɔi baatsɔɔ akɛ nifeemɔ gbɛ̀i komɛi ja yɛ shihilɛi komɛi amli, shi enɛ etsɔɔɔ doo akɛ Yehowa kpɛlɛɔ nɔ. Ekolɛ bɔ ni esusuɔ yɛ wɔsane lɛ he lɛ yɛ srɔto kwraa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtiu Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ, ni wɔsɔle koni etsɔɔ wɔ bɔ ni esumɔɔ ni wɔfee wɔnii wɔha.—Lala 25:4, 5; 143:8, 10.

Sane ko Bɛ ni “Wa Ha Yehowa”

Yɛ naagbee lɛ, Hagar fɔ́ binuu eha Abraham, ni egbɛi ji Ishmael. Kɛlɛ, jeee lɛ ji shiwoo Seshi lɛ. Sara diɛŋtsɛ baafɔ́ nakai gboshiniyelɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni egbɔ eha.—1 Mose 17:15, 16.

Beni Nyɔŋmɔ fee lɛ faŋŋ akɛ Sara baafɔ binuu eha ewu lɛ, “Abraham kɛ ehiɛ bu shi, ni eŋmɔ, ni ekɛɛ yɛ etsui mli akɛ: Aso mɔ ni eye afii oha lɛ, aaafɔ́ bi aha lɛ, ni Sara hu ni eye afii nyɔŋmai nɛɛhu lɛ aaafɔ́ lo?” (1 Mose 17:17) Beni ŋwɛibɔfo ko saa ekɛ nakai shɛɛ sane lɛ ha ni Sara nu lɛ, ‘eŋmɔ yɛ etsui mli.’ Shi sane ko bɛ ni “wa ha Yehowa.” Wɔbaanyɛ wɔná hemɔkɛyeli akɛ ebaanyɛ efee nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ.—1 Mose 18:12-14.

“Hemɔkɛyeli Sara . . . kɛná hewalɛ ni ekɛná musu, ni lɛ ni egbɔ eho he aahu lɛ efɔ́, ejaakɛ mɔ ni wo shi lɛ, ebu lɛ anɔkwafo.” (Hebribii 11:11) Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Sara fɔ́ Isak, ni egbɛi lɛ shishi ji “Ŋmɔlɔ.”

Hekɛnɔfɔɔ Kwraa yɛ Nyɔŋmɔ Shiwoi Amli

Yehowa tsɔɔ akɛ Isak ji gboshiniyelɔ ni akpa lɛ gbɛ aahu lɛ. (1 Mose 21:12) No hewɔ lɛ, Abraham naa baakpɛ ehe waa beni Nyɔŋmɔ bi lɛ koni ekɛ ebi lɛ ashã afɔle lɛ. Kɛlɛ, Abraham yɛ yiŋtoi kpakpai ni eeedamɔ nɔ ená hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ Nyɔŋmɔ mli. Ani Yehowa nyɛŋ atée Isak shi kɛjɛ gbohii ateŋ? (Hebribii 11:17-19) Ani klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Nyɔŋmɔ ejieee hewalɛ ni eyɔɔ lɛ kpo kɛtsɔ naakpɛɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekanya Abraham kɛ Sara fɔmɔ nii ni amɛfɔ́ Isak lɛ nɔ? Akɛni Abraham ná hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ nyɛmɔ ni ekɛaaha E-shiwoi aba mli hewɔ lɛ, efee toiboo ni shishashaomɔ ko bɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, atsĩ enaa koni ekagbe ebi lɛ. (1 Mose 22:1-14) Kɛlɛ, shidaamɔ ni Abraham kɔ yɛ sane nɛɛ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ naaa lɛ mlɛo akɛ ‘ekɛ ebi koome lɛ aaaha koni mɔ fɛɛ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.’—Yohane 3:16; Mateo 20:28.

Akɛni Abraham yɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli hewɔ lɛ, ele faŋŋ akɛ Yehowa shiwoi lɛ amli gboshiniyelɔ lɛ nyɛŋ ekɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ apasa jálɔ ko abote gbalashihilɛ mli. Te aaafee tɛŋŋ ni fɔlɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ aaakpɛlɛ ni ebi kɛ mɔ ko ni sɔmɔɔɔ Yehowa abote gbalashihilɛ mli lɛ? No hewɔ lɛ, Abraham yatao ŋa ni sa eha Isak yɛ ewekumɛi lɛ ateŋ yɛ Mesopotamia, ni gbɛ jɛkɛmɔ fe kilomitai 800 lɛ. Nyɔŋmɔ jɔɔ nakai mɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ kɛtsɔ jiemɔ ni ejie lɛ kpo etsɔɔ faŋŋ akɛ Rebeka ji mɔ ni ehala lɛ koni etsɔ Isak ŋa kɛ Mesia lɛ blemanyɛ lɛ nɔ. Hɛɛ, Yehowa ‘jɔɔ Abraham yɛ nibii fɛɛ mli.’—1 Mose 24:1-67; Mateo 1:1, 2.

Jɔɔmɔi Kɛha Majimaji Fɛɛ

Abraham kɛ Sara fee kaai ni aaadamɔ naa kɛ hemɔkɛyeli ni anáa yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi amli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Nɛkɛ shiwoi nɛɛ amlibaa lɛ kɔɔ adesai anaanɔ gbɛkpamɔi ahe, ejaakɛ Yehowa ma nɔ mi eha Abraham akɛ: “Oseshi lɛ mli aaajɛ ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ, ejaakɛ obo migbee toi.”—1 Mose 22:18.

Eji anɔkwale akɛ, Abraham kɛ Sara yeee emuu, taakɛ wɔji lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi kɛlɛ, beni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii bafee faŋŋ kɛha amɛ lɛ, amɛfee toiboo amrɔ nɔŋŋ—ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaŋmɛɛ amɛ. No hewɔ lɛ, akaiɔ Abraham akɛ ‘Yehowa shieŋtsɛ’ kɛ Sara akɛ ‘yoo krɔŋkrɔŋ ni hiɛ kã Nyɔŋmɔ nɔ.’ (Yakobo 2:23; 1 Petro 3:5) Kɛtsɔ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ koni wɔkase Abraham kɛ Sara hemɔkɛyeli lɛ nɔ lɛ, wɔ hu wɔbaaná wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ ni yɔɔ gbagbalii ni jara wa. Wɔbaanyɛ wɔná shiwoi ni yɔɔ nyam ni Yehowa kɛha Abraham lɛ hu ahe sɛɛ.—1 Mose 17:7.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Yehowa kɛ binuu jɔɔ Abraham kɛ Sara yɛ amɛgbɔlɛ beaŋ yɛ hemɔkɛyeli ni amɛná lɛ hewɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Abraham nɔkwɛmɔnɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ ni gbɛ ni Yehowa ŋmɛ ni e-Bi koome lɛ abagbo lɛ tsɔɔ kɛha lɛ