Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 3

Yehowa Yeɔ Ebuaa Wɔ Ni Wɔye Omanye

Yehowa Yeɔ Ebuaa Wɔ Ni Wɔye Omanye

Yehowa kɛ Yosef yɛ, ni Yehowa hã nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ ye omanye.’​—1 MO. 39:3.

LALA 30 Mi-Tsɛ, Mi-Nyɔŋmɔ Kɛ Mi-Naanyo

NƆ NI ABAASUSU HE a

1-2. (a) Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, mɛni hewɔ efeee wɔ naakpɛɛ lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

 KƐ́ WƆKƐ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, efeee wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɛ “esa akɛ wɔtsɔmɔ amanehului pii amli kɛbote Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli.” (Bɔf. 14:22) Agbɛnɛ hu wɔle akɛ, wɔnaagbai lɛ ekomɛi lɛ, ja Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ eba ni ajie ‘gbele, awerɛhoyeli, yaafo, kɛ piŋmɔ’ kɛje jɛmɛ dani amɛshishi baafã.​—Kpo. 21:4.

2 Yehowa ebuuu wɔhe kɛjeee naagbai fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe lɛ ahe. Shi eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfiɔ shi yɛ fɛɛ mli. Be ni bɔfo Paulo ŋmaa wolo eyahã Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ, etsĩ naagbai pii ni lɛ kɛ nyɛmimɛi lɛ kɛkpeɔ lɛ atã, kɛkɛ ni ewie nɔ ko ni sa kadimɔ. Ewie akɛ: “Shi yɛ nibii nɛɛ fɛɛ amli lɛ, wɔtsɔɔ mɔ ni sumɔ wɔ lɛ nɔ wɔyeɔ kunim kɛmɔɔ shi.” (Rom. 8:35-37) Enɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa baanyɛ eye ebua wɔ ni wɔye omanye kɛ́ wɔkɛ naagbai ni mli wawai miikpe po. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni Yehowa ye ebua Yosef ni eye omanye, kɛ bɔ ni ebaanyɛ eye ebua wɔ hu ni wɔye omanye.

KƐ́ WƆSHIHILƐ TSAKE TRUKAA

3. Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef shihilɛ tsake trukaa?

3 Yakob hã ana faŋŋ akɛ, esumɔɔ ebinuu Yosef sane waa diɛŋtsɛ. (1 Mo. 37:3, 4) Enɛ hã Yosef nyɛmimɛi hii onukpai lɛ bɔi ehe awuŋayeli. No hewɔ lɛ, be ni amɛná hegbɛ lɛ, amɛhɔ̃ɔ lɛ amɛhã Midianbii jarayelɔi komɛi. Jarayelɔi nɛɛ kɛ Yosef fã gbɛ kakadaŋŋ kɛtee Ejipt. Be ni amɛyashɛ jɛmɛ lɛ, amɛhɔ̃ɔ lɛ amɛhã Potifar, ni ji, Farao bulɔi lɛ anɔ onukpa lɛ. No hewɔ lɛ, Yosef, ni ji Yakob binuu ni eshwɛɛɛ ehe lɛ shihilɛ tsake trukaa ni ebatsɔ Ejiptnyo ko nyɔŋ!​—1 Mo. 39:1.

4. Mɛɛ naagbai wɔbaanyɛ wɔkɛkpe?

4 Biblia lɛ kɛɛ “nibii gbohii baa mɔ fɛɛ mɔ nɔ.” (Jaj. 9:11, Holy Bible​—Easy-to-Read Version) Naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ekomɛi ji ‘naagbai ni gbɔmɛi fɛɛ kɛkpeɔ.’ (1 Kor. 10:13) Shi naagbai lɛ ekomɛi yɛ ni Yesu kaselɔi ni wɔji lɛ hewɔ wɔkɛkpeɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi baanyɛ amɛwie amɛshi wɔ, amɛte shi amɛwo wɔ, loo amɛwa wɔ yi yɛ Yesu kaselɔi ni wɔji lɛ hewɔ. (2 Tim. 3:12) Shi ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛbaakpe lɛ, Yehowa baanyɛ ehã wɔye omanye. Mɛɛ gbɛ nɔ efee nakai ehã Yosef?

Yehowa ye ebua Yosef ni eye omanye be ni akɛ lɛ tee Ejipt ni ahɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ ahã Potifar lɛ (Kwɛmɔ kuku 5)

5. Te Potifar mu sane naa ehã tɛŋŋ yɛ omanye ni Yosef yeɔ lɛ he? (1 Mose 39:2-6)

5 Kanemɔ 1 Mose 39:2-6. Potifar na akɛ Yosef hiɛ kã shi ni etsuɔ nii waa. Shi jeee no pɛ ena. Ena nɔ hewɔ ni Yosef yɔɔ nakai lɛ hu. Potifar na akɛ, ‘Yehowa ehã nɔ fɛɛ nɔ ni Yosef feɔ lɛ miiye omanye.’ b Sɛɛ mli lɛ, Potifar hã Yosef batsɔ lɛ diɛŋtsɛ esɔɔlɔ, ni ewó lɛ onukpa yɛ eshĩa lɛ nɔ. Mɛni jɛ mli kɛba? Nɔ fɛɛ nɔ ni Potifar yɔɔ lɛ shwere.

6. Te eeenyɛ efee akɛ Yosef nu he ehã tɛŋŋ yɛ eshihilɛ lɛ he?

6 Kɛ́ okwɛ lɛ, te Yosef nu he ehã tɛŋŋ yɛ eshihilɛ lɛ he? Mɛni no mli lɛ eshweɔ waa? Ani no mli lɛ eeshwe ni Potifar ana akɛ etsuɔ nii waa ni ewó lɛ eshĩa lɛ nɔ onukpa? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Shi eeenyɛ efee akɛ, nɔ moŋ ni no mli lɛ eshweɔ waa ji, ni aŋmɛɛ ehe ni eku esɛɛ kɛya epapa ŋɔɔ. Ejaakɛ yɛ hegbɛi ni ená yɛ Potifar shĩa lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekã he eji nyɔŋ, ni enuŋtsɔ lɛ jáaa Yehowa. Yehowa hãaa Potifar aŋmɛɛ Yosef he. Anɔkwa, Yosef naagbai lɛ amli bawo wu moŋ.

KƐ́ ONAAGBAI LƐ AMLI WO WU

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef shihilɛ lɛ mli bawo wu? (1 Mose 39:14, 15)

71 Mose yitso 39 lɛ, abɔ amaniɛ akɛ Potifar ŋa lɛ ná Yosef he suɔmɔ ni eka shii abɔ akɛ ebaalaka lɛ ni ekɛ lɛ aná bɔlɛ. Shi Yosef ekpɛlɛɛɛ. Naagbee mli lɛ, Yosef he wo yoo nɛɛ mlila aahu akɛ, efolɔ enaa akɛ eetao eto lɛ kabonaa. (Kanemɔ 1 Mose 39:14, 15.) Be ni Potifar nu sane lɛ, ehã awo Yosef tsuŋ, ni Yosef hi tsuŋwoo mli afii komɛi. (1 Mo. 39:19, 20) No mli lɛ, te tsuŋwoohe lɛ yɔɔ tɛŋŋ? Be ni Yosef wie akɛ awo lɛ “tsuŋ” lɛ, ekɛ Hebri wiemɔ ko ni abaanyɛ atsɔɔ shishi akɛ “bu ni akɛtoɔ nu” loo “bu” ni tsu nii, ni tsɔɔ akɛ, eeenyɛ efee akɛ tsuŋwoohe lɛ ewo duŋ waa ni enu he akɛ ehiɛnɔkamɔ fɛɛ etã. (1 Mo. 40:15; shn.) Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, akɛ Yosef naji wo gboklɛi amli ni akɛ ekuɛ hu wo dadei amli kɛyashi be ko. (Lala 105:17, 18) Yosef shihilɛ lɛ mli bawo wu lɛɛlɛŋ. Kulɛ eji nyɔŋ ni amuɔ afɔ̃ɔ enɔ, shi agbɛnɛ lɛ, ebatsɔ gboklɛfonyo.

8. Kɛ́ naagba ko ni wɔkɛkpeɔ lɛ mli wo wu po lɛ, mɛni wɔle?

8 Ani naagba ko ni okɛkpeɔ lɛ mli ewo wu yɛ sɔlemɔi pii ni osɔleɔ yɛ he lɛ fɛɛ sɛɛ? Bei komɛi lɛ, nakai ebaa lɛ. Yehowa ebuuu wɔhe kɛjeee naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ ahe. (1 Yoh. 5:19) Shi wɔle akɛ, ele naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ ni wɔsane kã etsui nɔ. (Mat. 10:29-31; 1 Pet. 5:6, 7) Kɛfata he lɛ, ewo wɔ shi akɛ ‘eshiŋ wɔ, ni ekwaŋ wɔ kɔkɔɔkɔ.’ (Heb. 13:5) Kɛ́ efee tamɔ nɔ ni ohiɛnɔkamɔ etã po lɛ, Yehowa baanyɛ eye ebua bo ni odamɔ onaagbai lɛ anaa. Nakai efee ehã Yosef.

Yehowa shiii Yosef be ni awo lɛ tsuŋ lɛ po, ni ehã atu gboklɛfoi lɛ fɛɛ akwɛmɔ awo edɛŋ (Kwɛmɔ kuku 9)

9. Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa shiii Yosef be ni awo lɛ tsuŋ lɛ? (1 Mose 39:21-23)

9 Kanemɔ 1 Mose 39:21-23. Be ni awo Yosef tsuŋ po lɛ, Yehowa hã eye omanye. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛlɔnukpa lɛ bahe Yosef eye ni ebu lɛ waa tamɔ bɔ ni no mli lɛ Potifar buɔ Yosef lɛ. Eyeee be ko ni tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛlɔnukpa lɛ tu gboklɛfoi lɛ fɛɛ ewo Yosef dɛŋ. Biblia lɛ wie po akɛ, “tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛlɔnukpa lɛ gbaaa ehe naa yɛ nibii ní Yosef kwɛɔ nɔ lɛ eko kwraa he.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nitsumɔ kpakpa nɛɛ ni akɛwo Yosef dɛŋ lɛ ye ebua lɛ ni ejie ejwɛŋmɔ kɛje enaagbai lɛ anɔ fioo. Bɔ ni Yosef shihilɛ tsake yɛ tsuŋwoohe lɛ yɛ naakpɛɛ waa. Te feɔ tɛŋŋ ahãa gboklɛfonyo ko ni afolɔ enaa akɛ eetao eto maŋtsɛ shĩa lɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome ŋa kabonaa lɛ hegbɛ ni nɔ kwɔ nɛkɛ? Hetoo lɛ yɛ faŋŋ. Tamɔ bɔ ni Biblia lɛ wie yɛ 1 Mose 39:23 lɛ, ‘Yehowa kɛ Yosef yɛ, ni Yehowa hã nɔ fɛɛ nɔ ni efee lɛ ye omanye.’

10. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni ekolɛ ebaanyɛ ewa kɛhã Yosef akɛ ebaahe eye akɛ eeye omanye yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ.

10 Shi kome ekoŋŋ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, te Yosef nu he ehã tɛŋŋ? Bianɛ ni afolɔ enaa ni awo lɛ tsuŋ lɛ, ani ebaanu he akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ miiye omanye? Mɛni no mli lɛ eshweɔ waa? Ani no mli lɛ eeshwe ni ehiɛ aba nyam yɛ tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛlɔnukpa lɛ hiɛ? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Shi eeenyɛ efee akɛ, nɔ moŋ ni no mli lɛ eshweɔ waa ji, ni abu lɛ bem ni ajie lɛ kɛje tsuŋwoohe lɛ. Ekɛɛ gboklɛfonyo ko ni ato akɛ abaajie lɛ kɛje tsuŋwoohe lɛ akɛ, ekɛ Farao awie koni ajie lɛ kɛje nakai tsuŋwoohe ni mli shihilɛ wa waa lɛ mli. (1 Mo. 40:14) Shi nuu lɛ kɛ Farao eyawieee nɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, Yosef hi tsuŋwoohe lɛ afii enyɔ sɔŋŋ efata he. (1 Mo. 40:23; 41:1, 14) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa hã etee nɔ eye omanye. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11. Mɛɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ waa Yehowa ye ebua Yosef ni enyɛ efee? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ enɛ nɔ etsu eyiŋtoo he nii?

11 Be ni Yosef yɔɔ tsuŋwoohe lɛ lolo lɛ, Yehowa hã Farao, ni ji Ejipt maŋtsɛ lɛ, la lamɔi enyɔ komɛi ni hã ehao waa. Maŋtsɛ lɛ shwe waa ni enu nɔ ni lamɔi nɛɛ tsɔɔ lɛ shishi. Be ni ahã ele akɛ Yosef nyɛɔ etsɔɔ lamɔi ashishi lɛ, etsu ni ayatsɛ lɛ kɛba. Yehowa ye ebua Yosef ni enyɛ etsɔɔ lamɔi lɛ ashishi ni ewo Farao ŋaa kpakpa yɛ nɔ ni efee he. Farao hiɛ sɔ enɛ waa, ni ena akɛ Yehowa kɛ Yosef yɛ. Enɛ hewɔ lɛ, ewó lɛ Ejipt shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔkwɛlɔ. (1 Mo. 41:38, 41-44) Sɛɛ mli lɛ, hɔmɔ ko ni naa wa waa ba Ejipt kɛ Kanaan, ni ji he ni Yosef wekumɛi lɛ yɔɔ lɛ. Hegbɛ ni ahã Yosef lɛ hewɔ lɛ, enyɛ ehere eweku lɛ yiwala ni abaa wekutɔkpaa ni Mesia lɛ baajɛ mli kɛba lɛ yi.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã nɔ fɛɛ nɔ ni Yosef fee lɛ ye omanye?

12 Susumɔ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni tee nɔ yɛ Yosef shihilɛ mli lɛ ahe okwɛ. Namɔ hã Yosef, ni ji nyɔŋ ko kɛkɛ lɛ, hiɛ ba nyam yɛ Potifar hiɛ? Namɔ hã Yosef, ni ji gboklɛfonyo ko kɛkɛ lɛ, hiɛ ba nyam yɛ tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛlɔnukpa lɛ hiɛ? Namɔ hã Farao la nakai lamɔi ni hã ehao waa lɛ? Ni namɔ ye ebua Yosef ni enyɛ etsɔɔ lamɔi nɛɛ ashishi? Shi kome ekoŋŋ lɛ, namɔ hã awó Yosef niyenii nɔkwɛlɔ yɛ Ejipt? (1 Mo. 45:5) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa ni ye ebua Yosef yɛ nibii nɛɛ fɛɛ amli. Ehã nɔ fɛɛ nɔ ni Yosef fee lɛ ye omanye. Naagbee lɛ, Yehowa tsɔ ŋaa fɔŋ ni Yosef nyɛmimɛi lɛ tsɔ̃ lɛ nɔ ehã eyiŋtoo ba mli.

MƐƐ GBƐ NƆ YEHOWA YEƆ EBUAA WƆ NI WƆYE OMANYE?

13. Ani Yehowa nine yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baa wɔnɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ mli? Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

13 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli? Ani Yehowa nine yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baa wɔnɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ mli? Ani esa akɛ wɔnu he akɛ, nɔ gbonyo fɛɛ nɔ gbonyo ni baaba wɔnɔ lɛ, Yehowa je gbɛ ehã eba koni etsɔ nɔ etsu nɔ ko kpakpa yɛ wɔshihilɛ mli? Dabi. Jeee nakai Biblia lɛ tsɔɔ. (Jaj. 8:9; 9:11) Shi nɔ kome ni wɔle ji akɛ, kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, Yehowa le, ni eboɔ wɔ toi kɛ́ wɔbo wɔtsɛ lɛ ni eye ebua wɔ. (Lala 34:15; 55:22; Yes. 59:1) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔfi shi yɛ naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli. Mɛɛ gbɛi anɔ etsɔɔ efeɔ nakai?

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa yeɔ ebuaa wɔ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe?

14 Gbɛ kome ni Yehowa tsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ ji, eshɛjeɔ wɔmii ni ewoɔ wɔ hewalɛ, ni bei pii lɛ, miishɛjemɔ kɛ hewalɛwoo nɛɛ baa yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ. (2 Kor. 1:3, 4) Nakai eba lɛ yɛ nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Turkmenistan ni awo lɛ tsuŋ afii enyɔ yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ gbɛfaŋ. Atsɛɔ lɛ Eziz, ni ewie akɛ: “Leebi dani abaaye misane lɛ, nyɛmi nuu ko kɛ mi kane Yesaia 30:15 lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: ‘Kɛji nyɛhi shi kpoo ni nyɛkɛ nyɛhiɛ fɔ̃ minɔ lɛ, nyɛbaaná hewalɛ.’ Ŋmalɛ nɛɛ ye ebua mi ni mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli ni misheee gbeyei. Mijwɛŋ nɔ, ni eye ebua mi yɛ mitsuŋwoo be lɛ mli fɛɛ.” Ani okaiɔ be ko ni Yehowa shɛje omii ni ewo bo hewalɛ be ni oyaje shihilɛ ko ni mli wa waa mli?

15-16. Mɛni okaseɔ yɛ Tori niiashikpamɔ lɛ mli?

15 Bei pii lɛ, ja shihilɛ ko ni mli wa ni wɔtsɔɔ mli lɛ eba naagbee dani wɔnaa akɛ Yehowa ni ye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsɔ mli. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Tori lɛ ná enɛ mli niiashikpamɔ. Ebinuu ni atsɛɔ lɛ Mason lɛ ye kansa afii ekpaa kɛyashi egbo. Tori tsui kumɔ waa. Ewie akɛ: “Kɛjɛ be ni mibatsɔ fɔlɔ lɛ, shihilɛ ko bɛ ni mikɛkpe ni mli wa ni yɔɔ dɔlɛ fe enɛ.” Ewie kɛfata he akɛ: “Kɛ́ obi miipiŋ lɛ, onuɔ he waa fe kɛji bo diɛŋtsɛ oopiŋ.”

16 Eyɛ mli akɛ shihilɛ ni Tori tsɔ mli lɛ mli wa moŋ, shi sɛɛ mli lɛ, esusu bɔ ni Yehowa ye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ naa lɛ he. Ewie akɛ: “Kɛ́ misusu bɔ ni nibii tee lɛ ehã lɛ he lɛ, minaa akɛ Yehowa ye ebua mi waa be ni mibinuu lɛ bɛ hewalɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Mason hela lɛ mli bawa aahu akɛ, aŋmɛɛɛ gbɛ ni mɛi abasara lɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ fãa gbɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ sɔŋŋ kɛbaa helatsamɔhe lɛ. Be fɛɛ be lɛ, mɔ ko yɛ he ni gbɔi taraa yɛ helatsamɔhe lɛ ni efee klalo akɛ ebaaye ebua kɛ́ ehe bahia. Nyɛmimɛi lɛ ye amɛbua wɔ yɛ heloŋ gbɛfaŋ hu. Be ni nibii amli bawa po lɛ, be fɛɛ be lɛ wɔyɛ nibii ni he hiaa wɔ.” Yehowa ye ebua Tori ni enyɛ efi shi, ni nakai nɔŋŋ efee ehã Mason.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Yehowa Hã Wɔ Nɔ Tuuntu Ni He Hiaa Wɔ Lɛ.”

KAAHÃ OHIƐ KPA NIBII FƐƐ NI YEHOWA FEƆ KƐYEƆ EBUAA BO KONI OYE OMANYE LƐ ANƆ

17-18. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe po lɛ, mɛni baawa wɔ ni wɔna akɛ Yehowa miiye eebua wɔ, ni agbɛnɛ hu, wɔhiɛ asɔ eyelikɛbuamɔ lɛ? (Lala 40:5)

17 Kanemɔ Lala 40:5. Kɛ́ mɔ ko miikwɔ gɔŋ lɛ, oti ni ma ehiɛ ji ni eshɛ gɔŋ lɛ yiteŋ. Shi be ni ekwɔɔ lɛ, ebaanyɛ ewa edamɔ shi yɛ be kɛ beiaŋ ni ekwɛ nibii fɛfɛji ni enaa kɛjɛɔ gɔŋ lɛ nɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni mli wa miikpe lɛ, esa akɛ wɔhe be ni wɔsusu bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔye omanye yɛ nakai shihilɛ lɛ mli po lɛ he. No hewɔ lɛ, daa gbi lɛ, bi ohe akɛ: ‘Mɛni mina ŋmɛnɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa miijɔɔ mi? Eyɛ mli akɛ naagba lɛ yɛ lolo moŋ, shi mɛni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa mi koni manyɛ madamɔ naa?’ Kwɛmɔ akɛ obaana, kɛ́ hooo kwraa lɛ, nɔ kome ni Yehowa efee kɛye ebua bo koni oye omanye lo.

18 Ekolɛ oosɔle ni Yehowa ajie naagba ko ni okɛkpeɔ lɛ kɛje jɛmɛ. Enɛ jeee tɔmɔ, ni shishinumɔ yɛ he hu akɛ obaafee nakai. (Fip. 4:6) Shi esa akɛ osusu jɔɔmɔi ni Yehowa hãa onáa bianɛ lɛ hu ahe, ejaakɛ Yehowa ewo shi akɛ ebaaye ebua bo ni ofi shi. No hewɔ lɛ, kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, Yehowa miiye eebua bo. Kɛ́ ohã enɛ hi ojwɛŋmɔ mli lɛ, no lɛ yɛ shihilɛ ni mli wa ni okɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, obaana akɛ Yehowa miiye eebua bo ni oye omanye tamɔ eye ebua Yosef lɛ.​—1 Mo. 41:51, 52.

LALA 32 Hii Yehowa Gbɛfaŋ!

a Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni mli wa miikpe ni mɔ ko kɛɛ wɔ akɛ nibii miiya nɔ jogbaŋŋ kɛhã wɔ lɛ, ebaawa akɛ wɔbaahe lɛ wɔye. Ekolɛ wɔbaasusu akɛ ja wɔbɛ naagba dani abaanyɛ akɛɛ akɛ nibii miiya nɔ jogbaŋŋ kɛhã wɔ. Shi nibii ni tee nɔ yɛ Yosef shihilɛ mli lɛ hãa wɔkaseɔ nɔ ko ni he hiaa waa. No ji, kɛ́ wɔyaje shihilɛi ni mli wawai amli po lɛ, Yehowa baanyɛ eye ebua wɔ ni nibii aya lɛ jogbaŋŋ ahã wɔ loo wɔye omanye, ni wɔbaana nakai yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

b Ekolɛ obaasusu akɛ tsakemɔi nɛɛ ba shwiaa, ejaakɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ eko nyiɛ eko sɛɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, tsakemɔi nɛɛ he afii pii.