Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbalashihilɛ​—Mɔ ni To Shishi, kɛ Nɔ Hewɔ ni Eto Shishi

Gbalashihilɛ​—Mɔ ni To Shishi, kɛ Nɔ Hewɔ ni Eto Shishi

“Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɛ: Ehiii akɛ gbɔmɔ lɛ kome hiɔ shi; mafee hefatalɔ ko ni sa lɛ mahã lɛ.”​—1 MOSE 2:18.

LALAI: 36, 11

1, 2. (a) Namɔ to gbalashihilɛ shishi? Ni te efee lɛ ehã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ jwɛŋmɔ eeenyɛ efee akɛ Adam kɛ eŋa lɛ ná yɛ gbalashihilɛ he? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

GBALASHIHILƐ jeee nɔ hee kɛhã wɔ. Shi yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu mɔ ni to shishi, bɔ ni fee ni eto shishi, kɛ nɔ hewɔ ni eto shishi lɛ he ekoŋŋ. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ he, koni wɔná he sɛɛ jogbaŋŋ. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni to gbalashihilɛ shishi. Be ni ebɔ Adam ní ekɛɛ lɛ akɛ ewo kooloi lɛ gbɛ́i lɛ, no mli lɛ Adam bɛ hefatalɔ. No hewɔ lɛ, ehã wɔ ni tsii nyɔ enɔ. Kɛkɛ ni ejie eŋmawui lɛ ekome ni ekɛfee yoo, ni ekɛ yoo lɛ bahã lɛ. (Kanemɔ 1 Mose 2:20-24.) Nɛkɛ ji bɔ ni Nyɔŋmɔ fee eto klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ shishi.

2 Yesu hã wɔle akɛ, Yehowa ji mɔ ni wie akɛ “nuu baashi etsɛ kɛ enyɛ ni ebaakpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛbaatsɔ heloo kome.” (Mat. 19:4, 5) Akɛni Nyɔŋmɔ ŋɔ Adam ŋmawu ni ekɛfee yoo lɛ hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, Adam kɛ eŋa lɛ nu he akɛ ehe miihia waa ni amɛfee ekome. Yehowa hãaa Adam ŋamɛi enyɔ, ni ewieee hu akɛ ebaanyɛ etse eŋa lɛ gbãla.

BƆ NI GBALASHIHILƐ HÃA YEHOWA YIŊTOO BAA MLI

3. Mɛni ji yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa to gbalashihilɛ shishi lɛ ateŋ ekome ni he hiaa?

3 Adam ná yoo fɛfɛo ni Yehowa bɔ ehã lɛ lɛ he miishɛɛ, ni sɛɛ mli lɛ, ewo lɛ Hawa. Biblia lɛ kɛɛ Hawa ji ‘hefatalɔ ni sa’ kɛhã Adam. Ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ Adam tsu esɔ̃i akɛ wu lɛ he nii jogbaŋŋ, ni Hawa hu tsu esɔ̃i akɛ ŋa lɛ he nii jogbaŋŋ lɛ, amɛbaaná miishɛɛ daa. (1 Mose 2:18) Yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa to gbalashihilɛ shishi lɛ ateŋ ekome ni he hiaa ji, ni afɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ ayi obɔ. (1 Mose 1:28) No hewɔ lɛ, bii baashi amɛtsɛmɛi kɛ amɛnyɛmɛi, ni amɛ hu amɛyato amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui ashishi. Adesai baaya nɔ afɔ kɛyashi shikpɔŋ lɛ nɔ baayi bɔ ni sa, ni amɛbaasaa nɔ fɛɛ fɛfɛo ni etsɔ paradeiso.

4. Ani klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ lɛ ye omanye? Tsɔɔmɔ mli.

4 Yehowa hã Adam kɛ Hawa hegbɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ saji ahe. Shi amɛkɛ hegbɛ nɛɛ eyatsuuu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Amɛgbo Yehowa nɔ toi, ni no fite miishɛɛ ni yɔɔ amɛgbãla lɛ mli lɛ. Satan Abonsam, ni ji “blema onufu lɛ,” laka Hawa. Ekɛɛ lɛ akɛ kɛ́ eye “ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ” nɔ yibii lɛ eko lɛ, ebaaná nilee krɛdɛɛ ko, ni no baahã enyɛ etsɔɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ nɔ ni ji efɔŋ. Kulɛ, esa akɛ Hawa kɛ ewu lɛ asusu nɔ ni “onufu lɛ” kɛɛ lɛ lɛ he, shi efeee nakai. Moŋ lɛ, etse tso lɛ yibii lɛ eko ni eye. Nɔ ni efee nɛɛ tsɔɔ akɛ ebuuu hegbɛ ni ewu lɛ yɔɔ akɛ weku yitso lɛ. Sɛɛ mli lɛ, ehã ewu lɛ eko ni lɛ hu egbo Nyɔŋmɔ nɔ toi ni eye.​—Kpoj. 12:9; 1 Mose 2:9, 16, 17; 3:1-6.

5. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ hetoi ni Adam kɛ Hawa hã Yehowa lɛ mli?

5 Be ni Nyɔŋmɔ bi Adam kɛ Hawa nɔ hewɔ ni amɛgbo enɔ toi lɛ, amɛkɛ saji jiejie amɛnaa. Adam shwa eŋa lɛ, ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Yoo lɛ ni oŋɔfata mihe lɛ, lɛ ehã mi tso lɛ yibii lɛ eko, ni miye.” Eŋa lɛ hu shwa onufu lɛ, ni ekɛɛ: “Onufu lɛ laka mi, ni miye.” (1 Mose 3:12, 13) Yehowa bu Adam kɛ eŋa lɛ gbele fɔ, ejaakɛ amɛtse ehiɛ atua ni amɛgbo enɔ toi. Nɔ ni ba amɛnɔ lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛhã wɔ! Ehãa wɔnaa akɛ, dani gbalashihilɛ ko baaye omanye lɛ, esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ abo Yehowa toi, ni kɛ́ amɛtɔ̃ lɛ, esa akɛ amɛkpɛlɛ amɛtɔmɔi anɔ.

6. Gbalamɔ 1 Mose 3:15 lɛ mli.

6 Yɛ naagbai ni Satan kɛba yɛ Eden trom lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa hã adesai hiɛnɔkamɔ kɛtsɔ klɛŋklɛŋ gbalɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ nɔ. (Kanemɔ 1 Mose 3:15.) Yehowa gba akɛ ‘yoo lɛ seshi lɛ’ baatswa Satan yitso nɔ. Gbalɛ nɛɛ hãa wɔnaa wekukpaa krɛdɛɛ ni yɔɔ Yehowa kɛ ŋwɛibɔfoi anɔkwafoi akpekpei abɔ ni sɔmɔɔ lɛ lɛ ateŋ. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ, Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ ŋwɛi, ni tamɔ ŋa kɛhã lɛ lɛ mli mɔ ni baakpãtã Abonsam hiɛ lɛ baajɛ aba. Kɛ́ akpãtã Abonsam hiɛ lɛ, adesai fɛɛ ni boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ baaná jɔɔmɔi ni ŋmɛɛ Adam kɛ Hawa lɛ. Amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ Yehowa to ehã adesai kɛjɛ shishijee lɛ.​—Yoh. 3:16.

7. (a) Kɛjɛ be ni Adam kɛ Hawa tse atua lɛ kɛbaa nɛɛ, te gbalashihilɛi efee tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi Biblia lɛ kɛhãa wumɛi kɛ ŋamɛi?

7 Adam kɛ Hawa atuatsemɔ lɛ sa amɛgbalashihilɛ lɛ kɛ gbalashihilɛi krokomɛi fɛɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa hã Hawa le akɛ, lɛ kɛ yei krokomɛi fɛɛ ni baaba yɛ esɛɛ lɛ baaná hejaramɔ yɛ hɔŋɔɔ kɛ bii afɔmɔ mli. Kɛfata he lɛ, amɛbaatao amɛwumɛi asɛɛgbɛ, ni amɛwumɛi lɛ baaye amɛnɔ. Bei komɛi po lɛ, amɛwumɛi lɛ baaye amɛnɔ dɛŋdɛŋ, taakɛ wɔnaa yɛ gbalashihilɛi babaoo amli ŋmɛnɛ lɛ. (1 Mose 3:16) Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ wumɛi asumɔ amɛŋamɛi, ni esaaa akɛ amɛyeɔ amɛnɔ dɛŋdɛŋ. Ewoɔ ŋamɛi hu ŋaa ni amɛba amɛhe shi amɛhã amɛwumɛi. (Efe. 5:33) Wumɛi kɛ ŋamɛi ni boɔ Yehowa toi lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ tsuɔ nii. Enɛ hewɔ lɛ, amɛnáaa naagbai babaoo yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli, ni naagbai lɛ ekomɛi po yɛ ni amɛyeɔ amɛhe kɛjeɔ he kwraa.

GBALASHIHILƐ HE YINƆSANE​—KƐJƐ ADAM YINƆ KƐYASHI NU AFUA LƐ BA

8. Gbaa wɔ gbalashihilɛ he yinɔsane kɛjɛ Adam yinɔ kɛyashi Nu Afua lɛ ba.

8 Adam kɛ Hawa gboi yɛ esha ni amɛfee kɛ emuu ni amɛyeee lɛ hewɔ. Shi amɛná bihii kɛ biyei dani amɛgboi. (1 Mose 5:4) Amɛkromɔbi Kain kɛ ewekumɛi lɛ ateŋ mɔ kome bote gbalashihilɛ mli. Kain nanakaŋsowa Lamek ji klɛŋklɛŋ nuu ni Biblia lɛ wie akɛ, ekɛ yei enyɔ bote gbalashihilɛ mli. (1 Mose 4:17, 19) Kɛjɛ Adam yinɔ aahu kɛyashi Nu Afua lɛ ba lɛ, mɛi fioo pɛ já Yehowa. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Habel, Henok, kɛ Noa kɛ eweku lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, ŋwɛibɔfoi lɛ na akɛ “gbɔmɛi abiyei lɛ ahe yɛ fɛo,” no hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛteŋ mɛi ni amɛsumɔɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli, tsɛbelɛ Yehowa ebɔɔɔ amɛ ni amɛkɛ yei afɔ. Bii ni amɛkɛ yei nɛɛ fɔ lɛ ahe wala kwraa fe adesai, ni amɛyitseiaŋ wala. Biblia lɛ tsɛ amɛ oblaŋi agboi. Kɛfata he lɛ, gbɔmɛi pii bɔi nibii gbohii feemɔ. Biblia lɛ wie yɛ mɛi ni hi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ ahe akɛ, “amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔ fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ ji daa nɛɛ.”​—1 Mose 6:1-5.

9. Mɛni Yehowa fee mɛi fɔji ni hi shi yɛ Noa beiaŋ lɛ? Ni mɛni esa akɛ wɔkase yɛ mli?

9 Dani Yehowa kɛ Nu Afua lɛ baakpãtã mɛi fɔji nɛɛ ahiɛ lɛ, ehã Noa, ni ji “jalɛ shiɛlɔ lɛ” bɔ amɛ kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he. Shi akɛni gbalamlibotemɔ kɛ nibii krokomɛi ehe amɛtsui kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ hewɔ lɛ, amɛbooo lɛ toi. (2 Pet. 2:5) Yesu wie akɛ nakai nɔŋŋ ebaaba lɛ yɛ wɔbei nɛɛ amli. (Kanemɔ Mateo 24:37-39.) Ŋmɛnɛ lɛ, aashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase dani akpãtã shihilɛ gbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ hiɛ. Shi mɛi pii booo toi. Nyɛhãa wɔkasea nii kɛjɛa nɔ ni ba mɛi ni hi shi yɛ Noa beiaŋ lɛ anɔ lɛ mli, ni wɔkahã gbalamlibotemɔ, bii akwɛmɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ he wɔjwɛŋmɔ fɛɛ, ni Yehowa gbi lɛ bati wɔ shi trukaa.

GBALASHIHILƐ HE YINƆSANE​—KƐJƐ NU AFUA LƐ SƐƐ KƐYASHI YESU BEIAŊ

10. (a) Mɛɛ nifeemɔi bahe shi yɛ mɛi ni hi shi yɛ Noa beiaŋ kɛ no sɛɛ afii komɛi lɛ ateŋ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Abraham kɛ eŋa Sara fee amɛhã wɔ?

10 Eyɛ mli akɛ Noa kɛ ebihii etɛ lɛ fɛɛ kɛ yei komekomei hi shi moŋ, shi mɛi ni hi shi yɛ amɛbeiaŋ kɛ no sɛɛ afii komɛi lɛ kɛ yei fe ekome bote gbalashihilɛ mli. Amɛteŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe wo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli, ni amɛnyɔŋmɔi lɛ ekomɛi po yɛ ni bɔlɛnamɔ jeŋba sha nɔ atsɔɔ ajáa amɛ. Be ni Abram (Abraham) kɛ eŋa Sarai (Sara) fã kɛtee Kanaan taakɛ Nyɔŋmɔ fã amɛ ni amɛfee lɛ, no mli lɛ, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ebuuu gbalashihilɛ amɛhãaa nɔ ko nɔ ko. Sodom kɛ Gomora maji lɛ yɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ, ni amɛjeŋba sha nɛɛ nɔŋŋ hewɔ Yehowa kpãtã amɛhiɛ lɛ. Shi esoro Abraham kɛ eŋa Sara kwraa yɛ Kanaanbii nɛɛ ahe. Amɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhã wɔ. Abraham tsu esɔ̃ akɛ weku yitso lɛ he nii jogbaŋŋ, ni Sara hu ba ehe shi ehã ewu lɛ. (Kanemɔ 1 Petro 3:3-6.) Abraham to gbɛjianɔ koni ebi Isak kɛ mɔ ko ni jáa Yehowa abote gbalashihilɛ mli, ni nakai nɔŋŋ Isak fee ehã ebinuu Yakob. Yakob fɔ bihii 12, ni amɛmli ajɛ aná Israel akutsei 12 lɛ.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose Mla lɛ bu Israelbii lɛ ahe?

11 Sɛɛ mli lɛ, Yehowa kɛ Yakob (Israel) seshibii lɛ kpaŋ kpaŋmɔ ko, ni ehã amɛ Mose Mla lɛ. Mla lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi pii hã yɛ gbalashihilɛ he, kɛ̃lɛ ewieee eshiii yei pii kɛ shihilɛ. Nɔ moŋ ni egu Israelbii lɛ feemɔ ji, ni amɛkɛ jeŋmajiaŋbii lɛ baabote gbalashihilɛ mli. (Kanemɔ 5 Mose 7:3, 4.) Ahala maŋ onukpai koni amɛye amɛbua mɛi ni kɛ naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ miikpe yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ. Mla lɛ tsɔɔ nɔ ni esa akɛ mɔ ko afee kɛ́ ehefatalɔ yeee lɛ anɔkwa, kɛ́ eenu he akɛ ehefatalɔ lɛ miifee nɔ ko ni esaaa, loo kɛ́ eefee lɛ akɛ ehefatalɔ lɛ eje esɛɛ. Mla lɛ kpɛ̃lɛ ni hii atse amɛŋamɛi gbãla, shi no po diɛŋtsɛ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hã yɛ he. Biblia lɛ wie akɛ, ja nuu ko ena “hiɛgbejianii ko” yɛ eŋa he, dani ebaanyɛ etse lɛ gbãla. (5 Mose 24:1) Eyɛ mli akɛ Mla lɛ etsɔɔɔ nibii pɔtɛi ni kɛ́ yoo ko fee lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ efee “hiɛgbejianii” moŋ, shi eyɛ faŋŋ akɛ, ekɔɔɔ saji bibii ahe.​—3 Mose 19:18b.

KAAYE OHEFATALƆ LƐ KUTUMPƆO KƆKƆƆKƆ

12, 13. (a) Yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ, te hii komɛi kɛ amɛŋamɛi ye amɛhã tɛŋŋ? (b) Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ nyɛmi ko ni abaptisi lɛ lɛ je gbɛ ekɛ mɔ ko hefatalɔ yafite gbãla lɛ, te abaatsu he nii ahã tɛŋŋ?

12 Yɛ gbalɔ Maleaki beiaŋ lɛ, Yudafoi wumɛi babaoo ye amɛŋamɛi kutumpɔo. Amɛtse amɛ gbãla yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛkɛ hewɔ. Hii nɛɛ shwie amɛŋamɛi ni amɛkɛhi shi kɛjɛ amɛblahiiaŋ lɛ, ekolɛ koni amɛkɛ oblayei bibii loo yei ni jáaa Yehowa ayahi shi. Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, hii kã he amɛmiishwie amɛŋamɛi “yɛ sane fɛɛ sane hewɔ.” (Mat. 19:3) Yehowa Nyɔŋmɔ miihi gbalamlitsemɔ ni tamɔ nɛkɛ.​—Kanemɔ Maleaki 2:13-16.

13 Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa webii buɔ anɔkwa ni ayeee hefatalɔ lɛ akɛ eji esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ, no hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛɛɛ nɔ yɛ amɛteŋ. Shi kɛ́ nyɛmi ko ni abaptisi lɛ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ je gbɛ ekɛ mɔ kroko hefatalɔ yafite gbãla, bɔ ni afee ni enyɛ etse ehefatalɔ lɛ gbãla ni ekɛ nakai mɔ lɛ abote gbalashihilɛ mli hu? Eyɛ mli akɛ enɛ efɔɔɔ kaa yɛ Nyɔŋmɔ webii ateŋ moŋ, shi kɛ́ mɔ ko fee nakai ni etsakeee etsui lɛ, abaashwie lɛ kɛje asafo lɛ mli koni asafo lɛ he atse. (1 Kor. 5:​11-13) Ja eshafeelɔ lɛ ewo “yibii ni sa tsuitsakemɔ” dani abaahe lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. (Luka 3:⁠8; 2 Kor. 2:​5-10) Abɛ be pɔtɛɛ ko ni esa akɛ eho dani anyɛ ahe mɔ ko ni tamɔ nakai lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Shi ekolɛ ebaahe afi loo nɔ ni fa fe nakai dani abaana faŋŋ akɛ eshafeelɔ lɛ etsake etsui lɛɛlɛŋ bɔ ni abaanyɛ ahe lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Ni kɛ́ ahe lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ po lɛ, ebaabu enifeemɔi lɛ ahe akɔntaa yɛ “Nyɔŋmɔ kojomɔ sɛi lɛ hiɛ.”⁠​—Rom. 14:​10-​12; kwɛmɔ November 15, 1979, Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 31-​32.

KRISTOFOI AGBALASHIHILƐ

14. Mɛɛ yiŋtoo hewɔ Nyɔŋmɔ hã Israelbii lɛ Mla lɛ?

14 Israelbii lɛ kɛ nɔ ni fe afii 1,500 hi Mose Mla lɛ shishi. Mla lɛ ye ebua amɛ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shishitoo mlai ni yɔɔ mli lɛ wa amɛ ni amɛtsu naagbai ni amɛkɛkpe yɛ amɛweku shihilɛ mli lɛ ahe nii. Agbɛnɛ hu, etsɔɔ amɛ gbɛ kɛtee Mesia lɛ ŋɔɔ. (Gal. 3:23, 24) Be ni Yesu gbo lɛ, Mla lɛ ba naagbee, ni Nyɔŋmɔ kɛ gbɛjianɔtoo hee ko bɔi nitsumɔ. (Heb. 8:6) Nibii komɛi yɛ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ akɛ mɛi baanyɛ afee yɛ Mla lɛ shishi, shi yɛ gbɛjianɔtoo hee nɛɛ shishi lɛ, eŋmɛɛɛ gbɛ dɔŋŋ.

15. (a) Mɛɛ gbɛjianɔtoo ni kɔɔ gbalashihilɛ he esa akɛ Kristofoi kɛtsu nii? (b) Dani Kristofonyo ko baatse ehefatalɔ gbãla lɛ, mɛɛ nibii ahe esa akɛ esusu?

15 Be ko lɛ, Farisifoi komɛi yabi Yesu sane ko ni kɔɔ ŋa shwiemɔ he. Yɛ hetoo ni Yesu hã amɛ lɛ mli lɛ, ehã amɛle akɛ, eyɛ mli akɛ Mose Mla lɛ ŋmɛ gbɛ ni Israelbii lɛ ashwie amɛŋamɛi moŋ, shi jeee nakai Nyɔŋmɔ to akɛ eba lɛ “kɛjɛ shishijee.” (Mat. 19:6-8) Nɔ ni Yesu wie lɛ hãa wɔnaa akɛ, Kristofoi baahi shi yɛ gbalashihilɛ he gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ to yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ naa. (1 Tim. 3:2, 12) Akɛni gbalashihilɛ mli bii lɛ baatsɔ “heloo kome” hewɔ lɛ, esaaa akɛ amɛhãaa nɔ ko nɔ ko gbalaa amɛteŋ. Kɛji nuu lɛ kɛ yoo lɛ fɛɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔ ni amɛsumɔɔ amɛhe lɛ, nɔ ko nɔ ko nyɛŋ agbala amɛteŋ. Kɛji nuu ko loo yoo ko tse ehefatalɔ gbãla, ní jeee bɔlɛnamɔ jeŋba sha hewɔ, ni ekɛ mɔ kroko yahi shi lɛ, efite gbãla. (Mat. 19:9) Enɛ etsɔɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko hefatalɔ yafite gbãla lɛ, belɛ doo esa akɛ etse lɛ gbãla. Kɛ́ ehefatalɔ lɛ tsake etsui lɛ, ebaanyɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ etɔmɔ lɛ baake lɛ, tamɔ bɔ ni Hosea kɛ eŋa Gomer he ke lɛ ni Yehowa hu kɛ Israelbii lɛ ahe ke amɛ lɛ. (Hosh. 3:1-5) Nɔ kome ji akɛ, kɛ́ hefatalɔ ni aje esɛɛ lɛ le nɔ ni ewu loo eŋa lɛ eyafee, shi ekɛ lɛ ná bɔlɛ lɛ, belɛ etsɔɔ akɛ ekɛ ehe esha lɛ eke lɛ, ni enyɛŋ etse lɛ gbãla. Kɛ́ etse lɛ gbãla lɛ, efee esha.

16. Mɛni Yesu wie yɛ oshijayeli he?

16 Yesu wie akɛ nɔ pɛ ni Kristofonyo ko baanyɛ adamɔ nɔ etse ehefatalɔ gbãla ji bɔlɛnamɔ jeŋba sha. No sɛɛ lɛ, ewie mɛi ni “yɔɔ nɔkeenɔ lɛ,” ni ji mɛi ni ekpɛ mli akɛ amɛbaahi shi oshija lɛ ahe. Kɛkɛ ni emu esane lɛ naa akɛ: “Mɔ ni baanyɛ mli amɔ lɛ, hã emɔ mli.” (Mat. 19:10-12) Mɛi babaoo ehala akɛ amɛbaahi shi oshija bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛsɔmɔ Yehowa ni nɔ ko gbalaaa amɛjwɛŋmɔ. Mɛi ni efee nakai lɛ sa yijiemɔ.

17. Mɛni baaye abua Kristofonyo ko ni ele kɛji esa akɛ ebote gbalashihilɛ mli aloo eya nɔ eye oshija?

17 Kɛ́ mɔ ko baaya nɔ ehi shi oshija jio, ebaabote gbalashihilɛ mli jio, edamɔ nɔ ni mɔ lɛ baakpɛ mli yɛ etsui mli akɛ ebaafee lɛ nɔ. Bɔfo Paulo wo Kristofoi hewalɛ ni kɛ́ ebaahi lɛ, amɛhi shi akɛ oshijafoi. Shi ewie kɛfata he akɛ: “Akɛni bɔlɛnamɔ jeŋba sha ehe shi waa hewɔ lɛ, nuu fɛɛ nuu aná lɛ diɛŋtsɛ eŋa, ní yoo fɛɛ yoo aná lɛ diɛŋtsɛ ewu.” Paulo wie akɛ, kɛ́ mɔ ko nyɛɛɛ ehe nɔ eye lɛ, no lɛ ebote gbalashihilɛ mli, “ejaakɛ ehi akɛ mɔ aaabote gbalashihilɛ mli fe nɔ ni akɔnɔ baahao lɛ.” Kɛ́ mɔ ko bote gbalashihilɛ mli lɛ, ebaanyɛ eye ebua lɛ ni etsi ehe kɛje jeŋbai gbohii komɛi tamɔ fɔmɔ nii ni akɛshwɛɔ kɛyashiɔ he baa loo bɔlɛnamɔ jeŋba sha he. Kɛ̃lɛ, esa akɛ oshijafoi asusu afii abɔ ni amɛye lɛ hu he jogbaŋŋ dani amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli, ejaakɛ Paulo wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko susuɔ akɛ ebaaa ejeŋ jogbaŋŋ yɛ oshijafo ni eji lɛ gbɛfaŋ lɛ, kɛ́ efo mli yɛ eblahiiaŋ lɛ, no lɛ nɔ ni esa akɛ efee nɛ: Efee nɔ ni esumɔɔ; efeko esha. Amɛbote gbalashihilɛ mli.” (1 Kor. 7:2, 9, 36; 1 Tim. 4:1-3) Fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ mɔ ko diɔ eblahiiaŋ loo eblayeiaŋ akɔnɔi lɛ asɛɛ ni eyaboteɔ gbalashihilɛ mli. Esa akɛ mɔ lɛ ada bɔ ni ebaanyɛ etsu gbalashihilɛ mli sɔ̃i ahe nii jogbaŋŋ dani ebote gbalashihilɛ mli.

18, 19. (a) Kɛ́ Kristofonyo ko miitao ebote gbalashihilɛ mli lɛ, namɔ esa akɛ ehala akɛ hefatalɔ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

18 Kɛ́ nyɛmi nuu ko kɛ nyɛmi yoo ko ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Yehowa, amɛsumɔɔ lɛ kɛ amɛtsui fɛɛ, ni amɛsumɔɔ amɛhe waa lɛ, amɛbaanyɛ amɛbote gbalashihilɛ mli. Yehowa baajɔɔ gbalashihilɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ, ejaakɛ mɛi enyɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli,” taakɛ ŋmalɛ lɛ woɔ ŋaa akɛ afee lɛ. (1 Kor. 7:39) Kɛ́ amɛtee nɔ amɛkɛ ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, amɛbaaná miishɛɛ.

19 “Naagbee gbii lɛ” amli wɔyɔɔ lɛ, ni nibii ni baanyɛ afite mɛi agbalashihilɛ lɛ efa babaoo. (2 Tim. 3:1-5) Kɛ̃lɛ, Yehowa ehã gbalashihilɛ mli bii gbɛtsɔɔmɔi yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. Gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ baaye abua amɛ ni amɛná miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli, ni amɛya nɔ amɛnyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ. (Mat. 7:13, 14) Wɔbaasusu ŋmalɛ naa ŋaawoi ni nɔ bɛ nɛɛ ekomɛi ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.