1.–3. a) Miks võis nägemus muljetavaldavast templist Hesekieli lohutada? (Vaata pilti peatüki alguses.) b) Millest selles peatükis juttu tuleb?

HESEKIEL on 50-aastane. Tal on seljataga veerandsada aastat pagendust ja Jeruusalemma tempel on juba hulk aastaid rusudes olnud. Kui Hesekiel lootiski seal kunagi preestrina teenida, on see lootus samuti rusudesse langenud. Pagenduse lõpuni on veel 56 pikka aastat. Seega mõistab Hesekiel, et Jehoova rahva naasmist kodumaale ja templi ülesehitamist tema silmad paraku enam ei näe. (Jer. 25:11.)

² Jehoova aga teab, kuidas oma prohvetit lohutada. Ta annab Hesekielile üksikasjaliku nägemuse, milles ta viib ta kodumaale ühele väga kõrgele mäele. Seal näeb Hesekiel üht meest, kelle välimus meenutab vaske. See on Jehoova ingel. Ta teeb Hesekielile põhjaliku ringkäigu ühe muljetavaldava templi territooriumil. (Loe Hesekiel 40:1–4.) Kuigi see on nägemus, tundub Hesekielile kõik nii tõeline. Pole kahtlustki, et see tugevdab tema usku, kuid see võib teda ka hämmeldusse viia. Ta näeb templis  nii mõndagi tuttavat, ja ometi erineb see paljuski sellest templist, mida tema mäletab.

³ Sellest põnevast nägemusest jutustavad tervelt üheksa peatükki Hesekieli raamatu lõpus. Arutame kõigepealt, kuidas oleks õige seda nägemust tõlgendada. Seejärel vaatame, kas Hesekiel nägi Jehoova suurt vaimset templit, millest Paulus sajandeid hiljem kirjutas. Viimaks räägime sellest, mida õpetas see nägemus Hesekielile ja teistele pagendatud juutidele.

4. Kuidas me oleme Hesekieli templinägemust varem selgitanud, kuid millisele järeldusele oleme nüüd jõudnud?

⁴ Varem on meie väljaannetes selgitatud, et Hesekiel nägi nägemuses Jehoova suurt vaimset templit, millest apostel Paulus rääkis oma kirjas heebrealastele. * Paulus kirjutas, et telkpühamu oli taevaste asjade eelpilt. Seetõttu järeldasime, et ka paljudel Hesekieli templi üksikasjadel peab olema sümboolne tähendus, ning selle kindlakstegemiseks võtsime aluseks Pauluse öeldu. Ent Piibli uurimise, palvetamise ja mõtisklemise tulemusena oleme jõudnud järeldusele, et Hesekieli templinägemust ei tuleks nii keerukalt tõlgendada.

5., 6. a) Mida kirjutas Paulus seoses telkpühamu üksikasjadega ja kuidas see näitab tema alandlikkust? b) Kuidas me saame järgida Pauluse eeskuju Hesekieli templinägemuse tõlgendamisel?

⁵ Paistab, et Hesekieli templinägemuse igale detailile ei peaks otsima prohvetlikku või sümboolset tähendust. Mõtleme ühele näitele. Kui Paulus rääkis telkpühamust ja vaimsest templist, mainis ta selliseid telkpühamuga seotud üksikasju nagu kullast suitsutuspann, lepingulaeka kaas ja kuldnõu mannaga. Kas ta aga ütles, et neil asjadel on sümboolne tähendus? Ei. Ta kirjutas: „Praegu pole aeg sellest kõigest üksikasjalikult rääkida.” (Heebr. 9:4, 5.) Paulus oli valmis ootama, kuni Jehoova püha vaim asjadesse selgust toob. (Heebr. 9:8.)

⁶ Sama lugu on Hesekieli templinägemusega. Ka selles on palju üksikasju. Kuid meil tuleks oodata, kuni Jehoova neid üksikasju selgitab, kui neid üldse on vaja selgitada. (Loe Miika 7:7.) See aga ei tähenda, et Jehoova vaim pole sellele nägemusele mingit valgust heitnud.

7., 8. a) Milline selgitus Hesekieli nägemuse kohta ei pea paika? b) Mille poolest erineb Hesekieli nägemuse tempel sellest templist, millest rääkis Paulus?

⁷ Nagu juba öeldud, on meie väljaannetes aastaid selgitatud, et Hesekiel nägi nägemuses Jehoova suurt  vaimset templit, sedasama, millest Paulus rääkis oma kirjas heebrealastele. Ent olles asja uurinud, oleme jõudnud järeldusele, et see ei saa nii olla. Miks?

⁸ Esiteks, Hesekieli nähtud tempel ei sobi kokku Pauluse öelduga. Paulus selgitas, et Moosese-aegne telkpühamu oli millegi suurema vari. Telkpühamu ning Saalomoni ja Serubbaabeli tempel olid kõik ühe ja sama põhiplaaniga. Neis kõigis oli ruum, mida nimetati kõige pühamaks paigaks. Paulus ütles, et see kätega tehtud püha paik oli kõigest tegelikkuse eelpilt. Tegelikkus ise on tema sõnul taevas. (Heebr. 9:3, 24.) Kas Hesekiel nägi nägemuses samuti taevaseid asju? Ei, Hesekieli nägemuses pole mingeid vihjeid selle kohta, et tegemist oleks olnud taevaga. (Võrdle tekstidega Taaniel 7:9, 10, 13, 14.)

9., 10. Milline veelgi olulisem erinevus on Hesekieli nägemuse ja Pauluse kirjutatu vahel?

⁹ Veelgi olulisem erinevus Hesekieli nägemuse ja Pauluse kirjutatu vahel on seotud ohvrite toomisega. Hesekiel kuulis, kuidas rahvale, pealikele ja preestritele anti ohverdamise kohta põhjalikud juhised. Näiteks pidid nad tooma ohvreid oma pattude eest, samuti rahuohvreid, mida söödi ühiselt ilmselt templi söögiruumides. (Hes. 43:18, 19; 44:11, 15, 27; 45:15–20, 22–25.) Kas selline ohverdamine toimub ka vaimses templis?

¹⁰ Paulus kirjutas: „Kui tuli Kristus – ülempreester, kes pidi tooma õnnistusi, mis ongi juba tõeks saanud –, läks ta suuremasse ja täiuslikumasse telki, mis pole kätega tehtud, see tähendab, mis pole maise loodu osa. Ta läks pühasse paika, kuid mitte kitsede ega noorte pullide verega, vaid omaenda verega, ta tegi seda üheainsa korra ning tõi meile igavese vabastuse.” (Heebr. 9:11, 12.) Nagu nendest sõnadest näha, on vaimses templis toodud vaid üksainus ohver: lunastusohver, mille tõi selle templi ülempreester Jeesus Kristus. On selge, et Hesekieli nähtud tempel, kus ohverdati pidevalt kitsi ja pulle, ei ole Jehoova suur vaimne tempel.

11. Miks polnud Hesekieli päevil veel õige aeg rääkida juutidele vaimsest templist?

¹¹ Siit jõuame teise põhjuseni, miks Hesekieli nägemuse tempel ei saanud olla Jehoova suur vaimne tempel:  Jehoova silmis polnud veel õige aeg selliseid sügavaid tõdesid teatavaks teha. Hesekieli nägemus oli esmalt mõeldud Babüloonias olevatele juutidele, kes olid Moosese seaduse all. Pärast pagenduse lõppu pidid nad pöörduma tagasi Jeruusalemma ning templi koos altariga üles ehitama. Nad pidid hakkama taas Moosese seaduse järgi ohvreid tooma. Seda nad tegidki veel ligi 600 aastat. Kuidas oleks juutidele mõjunud see, kui Jehoova olekski andnud neile nägemuse vaimsest templist – templist, kus ülempreester toob ohvriks iseend, misjärel kogu ohvritoomine lõpeb? Kuidas oleksid nad seda nägemust mõistnud? Kas see poleks mitte kahandanud nende soovi Moosese seadusest kinni pidada? Jehoova avaldab uusi tõdesid alati õigel ajal ja siis, kui tema rahvas on selleks valmis.

12.–14. Mis seos on Hesekieli templinägemusel Pauluse selgitusega vaimsest templist? (Vaata kasti „Eri templid, eri tähendused”.)

¹² Mis seos on siis Hesekieli templinägemusel Pauluse selgitusega vaimsest templist? Nagu nägime, võttis Paulus vaimsest templist rääkides aluseks telkpühamu,  mitte Hesekieli nägemuse. Samas mainib ta mitut detaili, mis olid olemas ka Saalomoni ja Serubbaabeli templis ning isegi Hesekieli nähtud templis. Ometi keskenduvad Paulus ja Hesekiel eri asjadele. * Võib öelda, et nende kirjutised mitte ei korda, vaid täiendavad teineteist.

¹³ Pauluse arutlus keskendub õige jumalateenimise korrale, Hesekieli nägemus aga õige jumalateenimise normidele. Et näidata, kuidas on õige jumalateenimine korraldatud, selgitas Paulus vaimse templi ülempreestri, altari, ohvri ja kõige pühama paiga tähendust. Hesekieli templinägemus aga sisaldab kõnekaid detaile, mis rõhutavad Jehoova normide ülevust.

¹⁴ See uus arusaam ei tähenda, et Hesekieli templinägemus meid nüüd vähem puudutaks. Otse vastupidi, meil on sellest nägemusest väga palju õppida. Mõistmaks, mida nimelt, arutagem kõigepealt, mida võisid sellest õppida vana aja juudid.

15. a) Mis oli Hesekieli nägemuse põhisõnum? b) Millist kaht kontrastset olukorda kirjeldab Hesekiel oma raamatu 8. peatükis ja peatükkides 40–48?

¹⁵ Vastuse saamiseks analüüsigem kolme küsimust. Esiteks, mis oli selle nägemuse põhisõnum? Lühidalt öeldes see, et õige jumalateenimine taastatakse. Hesekielile jõudis see sõnum kindlasti kohale. Ta oli juba kirjutanud Jeruusalemma templis tehtud jäledustest. (Hes. 8.) Seega võis ta olla väga rõõmus, et sai nüüd kirjeldada sootuks teistsugust olukorda. (Hes. 40–48.) Selles nägemuses nägi ta idealiseeritud kujutust sellest, kuidas oleks tulnud Moosese seaduse järgi Jehoovat teenida.

16. Kuidas kinnitas Hesekieli templinägemus sedasama, mida Jesaja oli ennustanud?

¹⁶ Rohkem kui sada aastat varem oli prohvet Jesaja ennustanud: „Viimseil päevil kõrgub Jehoova koja mägi kindlalt üle teiste mäetippude, tõuseb kõrgemale küngastest.” (Jes. 2:2.) Ta rääkis ajast, kui õige jumalateenimine on taastatud ehk taas ausse tõstetud. Piltlikult öeldes pidi see tõstetama justkui kõrge mäe otsa. Ka Hesekiel leidis nägemuses end väga kõrgelt mäelt, kus oli Jehoova koda. (Hes. 40:2.) Seega kinnitas Hesekieli templinägemus, et õige jumalateenimine taastatakse.

17. Tee Hesekieli nägemusest lühike ülevaade.

¹⁷ Teeme nüüd Hesekieli nägemusest lühikese ülevaate. Kõigepealt nägi Hesekiel, kuidas ingel mõõtis ära templi väravad, müüri, õued ja pühamu. (Hes. 40–42.) Seejärel oli ta tunnistajaks millelegi eriti põnevale: templisse tuli Jehoova ise! Jehoova noomis oma kangekaelset rahvast, samuti preestreid ja pealikke. (Hes. 43:1–12; 44:10–31; 45:9–12.) Hesekiel nägi ka jõge, mis voolas välja pühamust ja suubus Surnumerre, tuues sinna elu ja õnnistusi. (Hes. 47:1–12.) Samuti nägi ta maad, mis oli jaotatud täpselt väljamõõdetud osadeks, kusjuures tempel jäi enam-vähem maa keskele. (Hes. 45:1–8; 47:13–48:35.) Selle kõigega kinnitas Jehoova oma rahvale, et õige jumalateenimine taastatakse. Ta lubas, et tuleb oma templisse ja jääb sinna ning tagab oma rahvale tervenemise, elu ja rahu.

18. Kas Hesekieli nägemust tuleks võtta sõna-sõnalt? Selgita.

¹⁸ Teiseks, kas seda nägemust tuleks võtta sõna-sõnalt? Ei. Hesekiel ja teised pagendatud juudid mõistsid  ilmselt kohe, et seda ei tuleks sõna-sõnalt tõlgendada. Seda võib arvata mitmel põhjusel. Nagu mainitud, asus see tempel väga kõrge mäe peal. See sobis küll kokku Jesaja ennustusega, kuid mitte Saalomoni templi asukohaga Jeruusalemmas. Saalomoni tempel oli asunud Morija mäel ja seal tuli see ühel päeval jälle üles ehitada. Kuid Morija mägi polnud oma kõrguse poolest midagi erilist. Tegelikult ümbritsesid seda sama kõrged ja isegi kõrgemad mäed. Pealegi oli Hesekieli nähtud templiala liiga suur, et Morija mäele ära mahtuda. See poleks mahtunud isegi kogu Jeruusalemma territooriumile. Samuti pole loogiline, et juutide meelest oleks templist võinud sõna otseses mõttes voolata välja jõgi, mis suubub Surnumerre ja elustab selle vee. Ja tõotatud maa mägist maastikku arvestades poleks maa jaotamine sirgeteks paralleelseteks osadeks olnud võimalik. *

19.–21. Millist mõju pidi Hesekieli nägemus juutidele avaldama ja miks võib nii öelda?

¹⁹ Kolmandaks, millist mõju pidi see nägemus juutidele avaldama? Jehoova ülevate normide üle mõtisklemine  pidi panema nad piinlikkust tundma. Jehoova käskis Hesekielil seda templit juutidele detailselt kirjeldada, otsekui visandada neile selle plaani. Nad pidid templi detailide üle mõtisklema, kuid mitte selleks, et seda ehitama hakata, vaid et nad „tunneksid häbi oma süütegude pärast”. (Loe Hesekiel 43:10–12.)

²⁰ Miks võib öelda, et see nägemus pidi koputama juutide südametunnistusele ja panema nad piinlikkust tundma? Hesekiel kuulis, kuidas talle öeldi: „Inimesepoeg, pane tähele, vaata ja kuula hoolega kõike, mis ma sulle Jehoova templi eeskirjade ja seaduste kohta räägin.” (Hes. 44:5.) Neid eeskirju ja seadusi mainiti selles nägemuses ikka ja jälle. (Hes. 43:11, 12; 44:24; 46:14.) Samuti juhtis see nägemus palju kordi Hesekieli tähelepanu Jehoova normidele, isegi õigetele pikkus- ja kaalumõõtudele. (Hes. 40:5; 45:10–12; võrdle tekstiga Õpetussõnad 16:11.) Sõnu, mis tähendavad mõõtu või mõõtmist, esineb selle nägemuse algkeelses tekstis koguni üle 50 korra.

²¹ Pikkus- ja kaalumõõdud, seadused ja eeskirjad. Mida Jehoova selle kõigega öelda tahtis? Niiviisi rõhutas ta jõuliselt, et üksnes temal on õigus öelda, kuidas on teda õige teenida. Juudid, kes olid Jehoova normidest kõrvale kaldunud, pidid häbi tundma. Järgmises peatükis vaatame lähemalt, mida see nägemus juutidele õpetas ja kuidas. Samuti räägime, mida võime meie sellest õppida.