Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 9. PEATÜKK

„Ma liidan nende südamed üheks”

„Ma liidan nende südamed üheks”

HESEKIEL 11:19

TEEMA Tõotused õige jumalateenimise taastamise kohta.

1.–3. Kuidas babüloonlased Jehoova teenijaid pilkavad ja miks?

KUJUTLE, et oled juut, kes elab Babüloni linnas. Nüüdseks on su rahvas juba umbes pool sajandit pagenduses olnud. Hingamispäeval lähed sa oma harjumust mööda teiste juutidega kohtuma, et koos Jehoovat kummardada. Mööda rahvarohkeid tänavaid minnes möödud suursugustest templitest ja loendamatutest pühapaikadest. Rahvast tulvab neisse kohtadesse, et Mardukile ja teistele jumalatele ohverdada ja laulda.

2 Rahvamassidest eemal saad kokku rühma usukaaslastega. * Te leiate ühe vaikse koha, võib-olla mõne kanali ääres, et seal koos palvetada, laulda ja Jumala sõna üle arutleda. Samal ajal kui te palvetate, kostab kanali äärde kinnitatud puidust paatide nagisemist. Sul on hea meel, et saate rahus koos olla, ja sa loodad, et kohalikud ei leia teid ega sega teie koosolemist, nagu nad sageli teevad. Aga miks nad seda teevad?

 3 Babülon on aegade jooksul võitnud palju sõdu ning babüloonlased usuvad, et nende linn on nii võimas tänu nende jumalatele. See, et nad suutsid ka Jeruusalemma vallutada, on neile tõendiks, et Marduk on Jehoovast tugevam. Seepärast irvitavad nad su Jumala ja rahva üle. Mõnikord nõuavad nad pilgates: „Laulge meile üks Siioni laul!” (Laul 137:3.) Paljud juutide psalmid ülistavad Siioni võite Jehoova vaenlaste üle. Võimalik, et babüloonlastele meeldib just neid laule pilgata. Mõned teised psalmid räägivad babüloonlastest endist. Näiteks ühes laulus öeldakse: „Rahvad on ... muutnud Jeruusalemma rusuhunnikuks. ... Nüüd oleme naabrite teotada, ümberkaudsete pilgata ja mõnitada.” (Laul 79:1, 3, 4.)

4., 5. Mis lootust sisaldavad Hesekieli prohvetikuulutused ja mida me selles peatükis uurime? (Vaata pilti peatüki alguses.)

4 Ka Jehoovast taganenud juudid pilkavad ustavaid juute usu pärast Jehoovasse ja tema prohvetitesse. Kõigest sellest hoolimata leiad koos pereliikmetega Jehoova teenimisest rõõmu. Teile meeldib koos palvetada ja laulda. Jumala sõnad on palsam teie hingele. (Laul 94:19; Rooml. 15:4.) Kujutle, et sel päeval on keegi toonud kogunemisele kaasa midagi erilist: rullraamatu, mis sisaldab Hesekieli prohvetikuulutusi. Kui hea on kuulata Jehoova tõotust viia oma rahvas tagasi kodumaale! Su süda pakatab rõõmust, kui rullraamatut ette loetakse, ning sa hellitad lootust, et sinagi saad ühel päeval koos perega kodumaale naasta ja aidata seal õiget jumalateenimist taastada.

5 Õige jumalateenimise taastamine on teema, mis läbib kogu Hesekieli raamatut. Uurimegi nüüd, kuidas täitusid Hesekieli ennustused pagendatute puhul, kuidas täituvad need meie ajal ja millised ennustused täituvad lõplikult tulevikus.

„Nad viiakse pagendusse, nad lähevad vangistusse”

6. Mille eest oli Jumal oma rahvast korduvalt hoiatanud ja kuidas oli ta seda teinud?

6 Hesekieli kaudu ütles Jehoova iisraellastele otsesõnu, kuidas ta neid ustavusetuse pärast karistab. „Nad viiakse pagendusse, nad lähevad vangistusse,” sõnas ta. (Hes. 12:11.) Nagu nägime selle väljaande 6. peatükist, esitas Hesekiel neile Jehoova kohtuotsuse koguni näitemänguna. See polnud esimene kord, kui Jumal oma rahvast sõnakuulmatuse tagajärgede eest hoiatas. Juba Moosese päevil tuhatkond aastat varem oli ta iisraellastele öelnud, et kui nad Jehoova häält ei kuula, ootab neid ees pagendus. (5. Moos. 28:36, 37.) Samasisulisi hoiatusi olid edastanud  ka prohvetid Jesaja ja Jeremija. (Jes. 39:5–7; Jer. 20:3–6.)

7. Kuidas Jehoova oma rahvast karistas?

7 Kahjuks rääkisid prohvetid Jehoova sõnu enamjaolt kurtidele kõrvadele. Jehoova tundis suurt kurvastust oma rahva põikpäisuse, ebajumalakummardamise, truudusetuse ja kõigi halbade tegude pärast, mida nad nurjatute juhtide mõjutusel tegid. Seepärast lasi ta neil kogeda näljahäda, mis tõi peale kannatuste ka häbi: oli ju nende maa olnud selline, „kus voolab piima ja mett”. (Hes. 20:6, 7.) Seejärel lasi ta oma rahva karistuseks pagendusse viia, nagu ta oli ammu ette hoiatanud. Aastal 607 e.m.a andis Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemmale viimase hoobi ning hävitas nii linna kui ka sealse templi. Ta viis tuhanded ellujäänud juudid Babülooniasse, kus neil tuli taluda mõnitamist ja tagakiusamist, nagu rääkisime peatüki alguses.

8., 9. Kuidas hoiatas Jumal kristlikku kogudust usutaganemise eest?

8 Ka kristlik kogudus elas läbi midagi juutide vangipõlve sarnast. Nagu juute, nii oli ka Kristuse järelkäijaid usust taganemise eest hoiatatud. Juba oma teenistuse algul ütles Jeesus: „Olge valvsad valeprohvetite suhtes, kes tulevad teie juurde lambanahas, kuid on tegelikult aplad hundid.” (Matt. 7:15.) Hiljem andis samasuguse hoiatuse ka apostel Paulus. Ta ütles: „Ma tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes kohtlevad karja julmalt, ja teie endi seast tõusevad mehed, kes väänavad tõde, et vedada jüngreid enda järele.” (Ap. t. 20:29, 30.)

9 Kogudusele öeldi, kuidas neid ohtlikke mehi ära tunda ja vältida, ning kogudusevanematel kästi usutaganejad kogudusest välja heita. (1. Tim. 1:19; 2. Tim. 2:16–19; 2. Peetr. 2:1–3; 2. Joh. 10.) Kuid nii nagu vana aja iisraellased, muutusid ka paljud kristlased ajapikku Jehoova hoiatuste suhtes kurdiks. Esimese sajandi lõpuks oli usutaganemine koguduses kanda kinnitanud. Johannes, kes elas apostlitest kõige kauem ja oli sel ajal veel elus, nägi oma silmaga koguduse vaimset laostumist. Tema üksi oli veel takistuseks usutaganemise teel. (2. Tess. 2:6–8; 1. Joh. 2:18.)

10., 11. Kuidas hakkas alates teisest sajandist täituma Jeesuse mõistujutt nisust ja umbrohust?

10 Pärast Johannese surma hakkas täide minema Jeesuse mõistujutt nisust ja umbrohust. (Loe Matteuse 13:24–30.) Saatan külvas nisu ehk tõeliste kristlaste sekka  umbrohtu ehk võltskristlasi ning koguduse allakäik hoogustus. Mõtle, mida Jehoova võis tunda, nähes, kuidas tema poja rajatud kogudus rüvetus ebajumalateenimisega, paganlike pühade ja tavadega ning filosoofiast ja väärusust pärit õpetustega. Mida Jehoova ette võttis? Ta toimis samamoodi, nagu ta oli toiminud iisraellastega: ta lubas oma rahva pagendusse viia. Teisel sajandil võttis umbrohi sedavõrd võimust, et nisu jäi selle varju. Tõelised kristlased olid nüüd pagenduses Suures Babülonis, üleilmses väärusu impeeriumis. Võltskristlased aga said selle impeeriumi osaks. Sedamööda, kuidas võltskristlaste hulk kasvas, kujunes välja ristiusk.

11 Noil pimedail sajandeil, kui ristiusk õige kristluse üle võimutses, olid kogu aeg olemas ka tõelised kristlased, Jeesuse mõistujutu nisu. Nagu pagendatud juudid, kellest räägitakse tekstis Hesekiel 6:9, ei unustanud nemadki Jehoovat. Mõned neist kummutasid julgelt ristiusu kiriku valeõpetusi ning neil tuli taluda mõnitamist ja tagakiusamist.  Kuid Jehoova ei kavatsenud jätta oma rahvast alatiseks Suure Babüloni võimu alla. Nagu Iisraeli puhul, väljendas Jehoova nüüdki oma pahameelt parajal määral ja just nii kaua, kui vaja, ega jätnud oma rahvast ilma lootuseta. (Jer. 46:28.) Ent pöördume nüüd tagasi Babülooniasse. Kuidas sisendas Jehoova pagendatud juutidele vabanemislootust?

Sajandeid kogesid tõelised kristlased tagakiusamist Suure Babüloni käe läbi (vaata lõike 10–11)

„Mu viha vaibub”

12., 13. Miks pidi Jehoova raev oma pagendatud rahva vastu viimaks raugema?

12 Jehoova ei varjanud oma pahameelt juutide truudusetuse pärast, samas ta aga kinnitas, et tema õiglane viha ei kesta igavesti. Näiteks lausus ta: „Mu viha vaibub, mu raev nende vastu lahtub ja ma olen rahul. Kui ma olen oma raevu nende peale välja valanud, tuleb neil tunnistada, et mina, Jehoova, olen rääkinud, sest ma ootan jäägitut pühendumust.” (Hes. 5:13.) Miks pidi Jehoova raev viimaks raugema?

13 Koos ustavusetute juutidega oli Babülooniasse toodud ka ustavaid juute. Ja nagu Jehoova Hesekieli kaudu ennustas, pidid mõned juudid pagenduses olles meelt  parandama. Ta ütles, et nad meenutavad oma häbiväärseid tegusid ning anuvad temalt andestust ja soosingut. (Hes. 6:8–10; 12:16.) Ustavate hulgas olid näiteks Hesekiel ise ning Taaniel ja tema kolm kaaslast. Taaniel elas koguni nii kaua, et nägi nii pagenduse algust kui ka lõppu. Taanieli raamatu 9. peatükis on kirjas tema palve, millest õhkub kahetsust Iisraeli pattude pärast. Ilmselt kajastasid tema sõnad tuhandete pagendatute tundeid, kõigi nende tundeid, kes igatsesid seda, et Jehoova neile andestaks ja neid jälle õnnistaks. Seepärast võisid Hesekieli ennustused Jumala rahva vabastamise ja õige jumalateenimise taastamise kohta ustavaid juute väga rõõmustada.

14. Miks tõotas Jehoova oma rahva vabastada?

14 Ent oli üks veelgi tähtsam põhjus, miks Jehoova tõotas oma rahva vabastada ja õige jumalateenimise taastada. Ta ei pidanud seda tegema mitte nende, vaid iseenda pärast: taas saabus Jehoova aeg pühitseda oma nime kõigi rahvaste silme ees. (Hes. 36:22.) Babüloonlased pidid teada saama, et ei Marduk ega ükski teine nende jumal pole võrdne vastane Jehoovale. Vaatame nüüd viit Jehoova tõotust, mis Hesekiel pagendatutele edasi andis. Kõigepealt arutame, mida tähendas iga tõotus tolle aja ustavatele, ning seejärel käsitleme selle suuremat täitumist.

15. Milline muutus pidi toimuma kodumaale naasnud juutide jumalateenimises?

15 Esimene tõotus. Jumala rahvas hülgab ebajumalateenimise ja jäledad väärusu tavad. (Loe Hesekiel 11:18; 12:24.) Nagu nägime selle väljaande 5. peatükist, olid iisraellased rüvetanud Jeruusalemma ja sealset templit ebajumalakummardamise ja väärusu tavadega. Inimesed olid usuliselt ja moraalselt laostunud ning seetõttu Jehoovast kaugel. Hesekieli  kaudu andis Jehoova pagendatutele teada, et tuleb aeg, kui jumalateenimine on jälle puhas. Tegelikult pidid õige jumalateenimise taastamisest sõltuma kõik teised õnnistused.

16. Mida Jehoova pagendatutele lubas?

16 Teine tõotus. Jumala rahvas naaseb kodumaale. „Ma annan teile Iisraelimaa,” lubas Jehoova pagendatutele. (Hes. 11:17.) See oli tähelepanuväärne lubadus, sest babüloonlastel polnud mingit kavatsust lasta juutidel tagasi kodumaale pöörduda. (Jes. 14:4, 17.) Peale selle lubas Jumal, et senikaua kui kodumaale pöördunud juudid on ustavad, kannab nende maa vilja ja annab saaki, mis tähendab, et neil on nii elatist kui ka mõttekat tööd. Varasemast näljahädast tingitud kannatused ja häbi pidid jääma möödanikku. (Loe Hesekiel 36:30.)

17. Mida tõotas Jehoova seoses ohvrite toomisega?

17 Kolmas tõotus. Jehoova altaril hakatakse jälle tooma ohvriande. Nagu nägime selle väljaande 2. peatükist, olid ohvritoomised Moosese seaduse all õige jumalateenimise tähtis osa. Jumal tõotas, et senikaua kui pagendusest naasnud juudid on talle ustavad ja teenivad vaid teda, on nende ohvriannid talle meelepärased. Nii võisid nad saada oma patud andeks ja olla Jehoovaga heades suhetes. Jehoova tõotas: „Mind [hakkab] teenima kogu Iisraeli sugu, nad kõik sel maal ... Seal tunnen ma neist rõõmu. Ma ootan teilt annetusi ja ohvriks teie saagi esimesi vilju, kõiki teie pühi ande.” (Hes. 20:40.) Õige jumalateenimine pidi tõepoolest taastatama ning tooma Jumala rahvale õnnistusi.

18. Kuidas lubas Jehoova oma rahva eest hoolitseda?

18 Neljas tõotus. Halvad karjased kõrvaldatakse. Üks  peamisi põhjusi, miks Jumala rahvas õigelt teelt kõrvale kaldus, oli nende juhtide halb mõju. Jehoova lubas sellele lõpu teha. Ta ütles: „Ma tõusen nende karjaste vastu ... ega luba neil enam oma lambaid toita ... Ma päästan oma lambad nende suust.” Oma ustavatele teenijatele lubas Jehoova: „Ma hoolitsen oma lammaste eest.” (Hes. 34:10, 12.) Ta andis teada, et paneb oma rahvast juhtima ustavad karjased.

19. Mida tõotas Jehoova oma rahva ühtsuse kohta?

19 Viies tõotus. Jehoova teenijate seas hakkab valitsema ühtsus. Ustavatele juutidele võis Jehoova rahva pagenduse-eelne killustatus vägagi masendav olla. Valeprohvetitest ja nurjatutest juhtidest mõjutatuna ei võtnud rahvas kuulda ustavaid Jehoova prohveteid ning lõhestus üksteisega vaenujalal olevateks kildkondadeks. Seepärast võis ustavaid jumalateenijaid julgustada järgmine Jehoova tõotus: „Ma liidan nende südamed üheks ja panen nende sisse uue vaimu.” (Hes. 11:19.) Jehoova lubas, et senikaua kui pagendusest  naasnud juute seob ühtsuse side nii tema kui ka üksteisega, ei saa ükski vaenlane neist jagu. Häbi ja teotuse asemel toovad nad talle jälle au.

20., 21. Kuidas täitusid Jumala tõotused kodumaale naasnud juutide puhul?

20 Kas pagendusest naasnud juudid nägid nende viie tõotuse täitumist? Võib kindel olla, et nägid. Ustav jumalateenija Joosua oli kaua enne seda öelnud: „Mitte ükski sõna kõigist neist imelistest tõotustest, mis teie Jumal Jehoova teile on andnud, pole jäänud täitumata. Need kõik on täide läinud, ainuski sõna pole läinud tühja.” (Joosua 23:14.) Kui Jehoova täitis oma rahvale antud tõotused Joosua päevil, siis täitis ta kahtlemata ka pagendatuile antud tõotused.

21 Juudid hülgasid ebajumalakummardamise ja jäledad väärusu tavad, mille tõttu nad olid Jehoovast kaugenenud. Võimatuna näiv sai teoks, kui nad pöördusid tagasi oma kodumaale, hakkasid seda üles harima ning elasid taas mõttekat ja sisukat elu. Esimesi asju, mis nad kodumaale  jõudes tegid, oli Jehoovale altari rajamine Jeruusalemma ning ohvritalituste taastamine. (Esra 3:2–6.) Jehoova andis neile tublid karjased, kelle hulgas olid preester ja ümberkirjutaja Esra, maavalitsejad Nehemja ja Serubbaabel, ülempreester Joosua ning prohvetid Haggai, Sakarja ja Malaki. Senikaua kui juudid võtsid Jehoova õpetust ja juhatust kuulda, oli nende seas ühtsus, millesarnast polnud juba ammu olnud. (Jes. 61:1–4; loe Jeremija 3:15.)

22. Kust me teame, et taastamisennustustel pidi olema ka suurem täitumine?

22 Taastamisennustuste täitumine kinnitas juutide usku. Kuid neil ennustustel pidi olema ka suurem täitumine. Kust me seda teame? Jumala tõotused olid tingimuslikud: see, mil määral ta need täitis, sõltus rahva kuulekusest. Ajapikku taganesid juudid Jehoovast taas. Kuid nagu Joosua ütles, ei lähe ükski Jehoova sõna tühja. Seega pidi neil tõotustel olema ka suurem, märksa kestvam täitumine.

„Mul [on] teist hea meel”

23., 24. Millal ja mis sündmusega algas „aeg, kui taastatakse kõik”?

23 Piibli põhjal me teame, et aastal 1914 algasid selle mandunud maailma viimsed päevad. Jehoova rahvale pole see aga olnud sünge aeg. Õigupoolest näitab Piibel, et tol aastal algas põnev ajajärk: „aeg, kui taastatakse kõik”. (Ap. t. 3:21.) Aastal 1914 sai Jeesus Kristus taevas kuningaks. Jehoova oli kuningas Taavetile tõotanud, et keegi tema soost kuningas valitseb igavesti. (1. Ajar. 17:11–14.) Ent aastal 607 e.m.a, kui babüloonlased Jeruusalemma hävitasid, Taaveti soost kuningate liin katkes.

24 Kuna Jeesus oli Taaveti järeltulija, oli tal tema troonile seaduslik õigus. (Matt. 1:1; 16:13–16; Luuka 1:32, 33.)  Aastal 1914 seadis Jehoova ta taevas troonile ja nii algaski „aeg, kui taastatakse kõik”. Jeesus kui täiuslik kuningas pidi taastamistööd jätkama.

25., 26. a) Millal lõppes kristlaste pagendus Suures Babülonis ja kust me seda teame? (Vaata ka kasti „Miks just aasta 1919?”.) b) Mis on toimunud alates aastast 1919?

25 Üks esimesi asju, mida Jeesus kuningaks saades tegi, oli see, et ta tuli koos Jehoovaga järele vaatama, mis seisukorras on õige jumalateenimine maa peal. (Mal. 3:1–5.) Nagu Jeesus oli mõistujutus nisust ja umbrohust ennustanud, oli pikka aega olnud võimatu nisu ehk tõelisi võituid umbrohust ehk petistest eristada. * Lõikusajal aga, mis algas aastal 1914, oli vahe selge. Sellele aastale eelnenud kümnenditel olid piibliuurijad paljastanud ristiusu kiriku valeõpetusi ja patte ning nad olid hakanud end sellest rüvedast institutsioonist eraldama. Nüüd oli käes Jehoova aeg õige jumalateenimine taastada. Aastal 1919, vaid mõni aasta pärast lõikusaja algust, vabastas Jumal oma rahva Suurest Babülonist. (Matt. 13:30.) Pagendusaeg oli viimaks läbi.

26 Hesekieli kuulutatud taastamisennustused hakkasid nüüd täituma palju suuremas ulatuses, kui need olid täitunud vanal ajal. Edasi vaatamegi viie eespool käsitletud tõotuse suuremat täitumist.

27. Kuidas sai Jumala rahvas ebajumalateenimisest priiks?

27 Esimene tõotus. Jumala rahvas hülgab ebajumalateenimise ja jäledad usutavad. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakkasid ustavad kristlased väikeste gruppidena koos käima. Piibliuurimise tulemusena mõistsid nad, et kolmainu-, põrgu- ja hinge surematuse õpetus on pärit väärusust ning et piltide ja kujude austamine pole midagi muud kui ebajumalakummardamine. Ajapikku said nad aru  ka sellest, et risti kasutamine jumalateenimisel võrdub ebajumalakummardamisega. (Hes. 14:6.) Jumala rahvas hülgas kõik niisugused õpetused ja tavad.

28. Kuidas pöördus Jehoova rahvas tagasi oma maale?

28 Teine tõotus. Jumala rahvas pöördub tagasi oma maale. Suurest Babülonist välja tulles jõudsid ustavad kristlased oma vaimsele maale, vaimsesse paradiisi, kus nad ei pidanud enam kunagi vaimset nälga kannatama. (Loe Hesekiel 34:13, 14.) Selle väljaande 19. peatükis räägitakse lähemalt, millise enneolematu vaimse toidu küllusega on Jehoova seda maad õnnistanud. (Hes. 11:17.)

29. Kuidas sai kuulutustöö aastal 1919 hoogu juurde?

29 Kolmas tõotus. Jehoova altaril hakatakse jälle tooma ohvriande. Esimesel sajandil õpetati kristlastele, et nad peaksid loomohvrite asemel tooma Jumalale midagi  märksa väärtuslikumat: kiitusohvreid. Neil tuli Jehoovat ülistada ja rääkida temast teistele. (Heebr. 13:15.) Neil sajanditel, kui Jehoova teenijad olid Suures Babülonis pagenduses, polnud olemas mingit organiseeritud viisi kiitusohvrite toomiseks. Pagenduse lõpu poole aga hakkasid nad neid ohvreid tooma. Nad tegid innukalt kuulutustööd ja kiitsid Jumalat oma koosolekutel. Ustav ja arukas ori pani kuulutustööle suurt rõhku ja alates aastast 1919 hakati seda tööd organiseeritumalt tegema. (Matt. 24:45–47.) Tõeliste kristlaste arv aina kasvas ja nii suurenes ka kiitusohvrite hulk Jehoova altaril.

30. Kuidas hoolitses Jeesus selle eest, et tema lambad oleksid hoitud?

30 Neljas tõotus. Halvad karjased kõrvaldatakse. Kristus vabastas Jumala rahva ristiusu kirikute jultunud, kasuahnete karjaste mõju alt. Ja ka oma karjas kõrvaldas Kristus silmakirjalikud karjased ametist. (Hes. 20:38.) Hea karjasena hoolitses ta selle eest, et tema lambad oleksid hoitud. Aastal 1919 määras ta ametisse ustava ja aruka orja. See väike rühm võitud kristlasi hakkas juhtima Jehoova teenijatele vaimse toidu andmist. Aja jooksul hakati kogudusevanematele andma väljaõpet selle kohta, kuidas Jumala karja eest hoolitseda. (1. Peetr. 5:1, 2.) Jumala vaimu mõjutusel kirjapandud sõnu tekstis Hesekiel 34:15, 16 tsiteeritakse sageli meeldetuletuseks selle kohta, mida Jehoova ja Jeesus Kristus karjastelt ootavad.

31. Kuidas on Jehoova täitnud ennustuse, mis on tekstis Hesekiel 11:19?

31 Viies tõotus. Jehoova teenijate seas hakkab valitsema ühtsus. Sajandite vältel lõhenes ristiusk kümneteks tuhandeteks usuvooludeks ja -lahkudeks, mis on üksteisega lootusetult vastuolus. Seevastu Jehoova on teinud oma taastatud rahva heaks midagi tõeliselt imelist: ta on täitnud oma tõotuse „Ma liidan nende südamed üheks”. (Hes. 11:19.) Kristusel on maailmas miljoneid erineva rahvusliku, usulise, majandusliku ja sotsiaalse taustaga järelkäijaid. Ometi valitseb nende hulgas harmoonia: nad kõik usuvad ühtesid ja samu tõdesid ning osalevad ühes ja samas töös. Oma maise elu viimasel õhtul palvetas Jeesus tungivalt selle eest, et tema jüngrite seas oleks ühtsus. (Loe Johannese 17:11, 20–23.) Meie ajal on Jehoova vastanud sellele palvele võimsamalt kui eales varem.

32. Mida sina tunned seoses taastamisennustuste täitumisega? (Vaata ka kasti „Ennustused vangistuse ja vabastamise kohta”.)

32 Kas pole põnev elada ajal, kui õige jumalateenimine on jälle taastatud? Me võime näha Hesekieli ennustuste täitumist igas oma jumalateenimise aspektis. Pole kahtlustki, et  Jehooval on oma rahvast hea meel, nagu ta Hesekieli kaudu ütles. (Hes. 20:41.) On tõesti suur au kuuluda ühtse, vaimselt hästi toidetud rahva hulka, kes kiidab Jehoovat üle kogu maailma, rahva hulka, kes pärast sajanditepikkust pagendust on jälle vaba. Kuid mõned Hesekieli taastamisennustused täituvad tulevikus veelgi suuremas ulatuses.

„Kui Eedeni aed”

33.–35. a) Mida tähendas ennustus tekstis Hesekiel 36:35 pagendatud juutidele? b) Mida tähendab see ennustus Jehoova rahvale tänapäeval? (Vaata ka kasti „Aeg, kui taastatakse kõik”.)

33 Nagu nägime, algas „aeg, kui taastatakse kõik” aastal 1914, kui Jeesuse troonileseadmisega taastati Taaveti soost kuningate valitsusliin. (Hes. 37:24.) Järgmiseks volitas Jehoova Kristust taastama õiget jumalateenimist oma rahva seas, kes oli sajandeid väärusu impeeriumis pagenduses olnud. Kuid Kristuse taastamistöö polnud sellega kaugeltki läbi. See jätkub veel tulevikuski ning Hesekieli ennustustest leiame selle kohta vaimustavaid detaile.

34 Võtame näiteks järgmised sõnad: „Siis öeldakse: „Sellest tühermaast on saanud kui Eedeni aed.”” (Hes. 36:35.) Mõelgem, mida tähendas see tõotus Hesekielile ja teistele pagendatutele. Tõenäoliselt ei oodanud nad, et nende maast saaks sõna otseses mõttes paradiisiaed, selline, mille Jehoova ise oli istutanud. (1. Moos. 2:8.) Pigem võtsid nad seda kui Jehoova kinnitust neile, et taastatud maa on kaunis ja viljakas.

35 Mida tähendab seesama tõotus meile tänapäeval? Me ei oota, et praegu, kui valitseb Saatan, saaks maa paradiisiks. Me mõistame, et need sõnad täituvad vaimses mõttes. Jehoova teenijatena elame vaimsel maal, vaimses paradiisis, kus meil on palju mõttekat tööd ning meie elu keerleb tema püha teenistuse ümber. Meie vaimne maa muutub kogu aeg järjest kaunimaks. Ent mida on meil oodata tulevikult?

36., 37. Kuidas täituvad Hesekieli ennustused tulevases paradiisis?

36 Pärast Harmagedooni võtab Jeesus ette globaalse taastamistöö. Oma tuhandeaastase valitsuse ajal juhib ta paradiisi taastamist, kuni maakera on just selline, nagu Jehoova soovis, et see oleks. (Luuka 23:43.) Siis elavad kõik inimesed harmoonias nii üksteise kui ka loodusega. Pole enam ühtki ohtu, mis inimesi ähvardaks. Sel ajal täitub tõotus „Ma sõlmin nendega rahulepingu ja vabastan maa kurjadest kiskjatest, et neil oleks turvaline kõnnumaal elada ja metsades magada”. (Hes. 34:25.)

 37 Mõtle vaid, sa võid hirmu tundmata reisida mistahes maailma paika! Ükski loom ei kujuta endast mingit ohtu. Miski ei röövi su rahu. Sa võid üksinda jalutada ka kõige paksemas metsas, nautida selle ürgset ilu ning isegi magada seal õndsas rahus, olles kindel, et ärkad tervelt ja puhanult.

Tulevikus on turvaline magada ka kõige paksemas metsas (vaata lõike 36–37)

38. Milline vaimustav tõotus on tekstis Hesekiel 28:26?

38 Tulevikus täitub ka see tõotus: „Nad elavad seal [maal] turvaliselt, ehitavad maju ja rajavad viinamägesid. Nad elavad turvaliselt, kui ma viin täide oma kohtuotsused, mis ma olen langetanud kõigi ümberkaudsete kohta, kes neid põlgavad. Ja nad tõdevad, et mina olen Jehoova, nende Jumal.” (Hes. 28:26.) Pärast seda kui Jehoova vaenlased on maa pealt minema pühitud, valitseb kõikjal rahu ja turvatunne. Me ei hoolitse ainult maa, vaid ka enda ja oma lähedaste eest: ehitame maju ja rajame viljaaedu.

39. Mis tõendab, et Hesekieli ennustused paradiisi kohta lähevad täide?

39 Kas see kõik tundub sulle nagu ilus unenägu? Kui tundub, mõtle sellele, mida me praegusel taastamise ajal juba näinud oleme. Saatana tulisest vastuseisust hoolimata on Jeesus suutnud keset pimeduse meelevalda taastada õige jumalateenimise. Kas ei tõenda see, et ka kõik teised Hesekieli raamatus olevad Jumala tõotused lähevad täide?

^ par. 2 Enamik pagendatud juute elas asulates väljaspool Babüloni linna. Näiteks Hesekiel elas Kebari jõe ääres asuvas juudi kogukonnas. (Hes. 3:15.) Kuid väike osa juute elas ka linnas sees. Nende hulgas olid kuningate ja ülikute järeltulijad. (2. Kun. 24:15; Taan. 1:3, 6.)

^ par. 25 Näiteks ei saa me kindlalt väita, kas keegi 16. sajandi reformaatoritest oli võitud kristlane.