KAST 1B
Ülevaade Hesekieli raamatust
Hesekieli raamatu võib laias laastus jagada järgmisteks osadeks.
PEATÜKID 1–3
Aastal 613 e.m.a, kui Hesekiel elab pagendatud juutide hulgas Babüloonias Kebari jõe ääres, näeb ta Jumala nägemusi ja saab ülesande kuulutada tema sõnumeid sealsetele juutidele.
PEATÜKID 4–24
Aastail 613–609 e.m.a kuulutab Hesekiel peamiselt kohtusõnumeid Jeruusalemma ja selle mässumeelse, ebajumalaid kummardava rahva kohta.
PEATÜKID 25–32
Aastal 609 e.m.a, kui babüloonlased alustavad Jeruusalemma lõplikku piiramist, hakkab Hesekiel kuulutama kohtusõnumeid Jeruusalemma vaenulike naaberriikide kohta: Ammoni, Edomi, Egiptuse, Moabi, Siidoni, Tüürose ja Vilistimaa kohta.
PEATÜKID 33–48
Aastal 606 e.m.a, kui sadade kilomeetrite kaugusel asuv Jeruusalemm ja selle tempel on juba varemeis, hakkab Hesekiel kuulutama lootusesõnumit: ta räägib ajast, kui Jehoovat taas õigel viisil teenitakse.
Seega võib öelda, et Hesekieli raamatu ülesehitus on nii kronoloogiline kui ka temaatiline. Suurem osa ennustustest, mis räägivad õige jumalateenimise taastamisest, järgnevad neile, mis räägivad Jeruusalemma ja templi hävitamisest. Selline järjekord on igati loogiline: taastamise ennustamine eeldab, et Jehoova teenimine templis on lakanud.
Jeruusalemma hävingust ja õige jumalateenimise taastamisest rääkivate ennustuste vahel on ennustused Jumala rahva vaenlaste kohta (peatükid 25–32). Viimaseid kommenteerides ütleb üks õpetlane: „Need moodustavad sobiva ülemineku Jumala raevusõnumitelt armusõnumitele, sest Jumala rahva vaenlaste karistamine on juba iseenesest osa tema rahva päästmisest.”
