KUI IMELINE TULEVIKUVÄLJAVAADE! Looja on tõotanud anda meile igavese elu siinsamas maa peal. Paljudel inimestel on seda aga raske uskuda. Nad ütlevad, et igaühel tuleb kord surra ning et surm on osa loomulikust elu ja surma tsüklist. Mõni usub, et igavene elu on võimalik, ent seda mitte siin maa peal. Nende sõnul saadakse igavene elu siis, kui pärast surma taevasse minnakse. Mida sina arvad?

Esmalt aga kaalu, mida vastab Piibel järgmisele kolmele küsimusele. Mida me saame sellest, milliseks inimene loodi, järeldada selle kohta, kui pikk pidi olema tema eluiga? Milline oli Jumala algne eesmärk seoses maakera ja inimestega? Kuidas tungis surm inimperre?

Kõigi eluvormide seas, mis Jumal maa peale lõi, on inimesed ainulaadsed. Miks võib nii öelda? Piibel näitab, et ainult inimesed loodi Jumala sarnaseks ja tema moodi. (1. Moosese 1:26, 27.) Mida see tähendab? Seda, et inimestele on antud loomujooned ja omadused, mis peegeldavad Jumala omi, näiteks nagu armastus ja õiglustunne.

Peale selle on inimestele antud võime mõelda ja arutleda, samuti kõlblustunne ja soov Jumalat teenida. Sellepärast me saame imetleda võimsat universumit ja loodusimesid, tunda rõõmu kunstist, muusikast ja luulest. Ennekõike aga on inimestel ainulaadne võime rajada lähedased suhted Loojaga. Kõik see teeb ääretu lõhe meie, inimeste, ja kõigi teiste maiste elusolendite vahele.

Niisiis, mõtle: kas Jumal oleks andnud inimestele säärased hämmastavad omadused ja näiliselt piiramatu potentsiaali neid arendada ja täiustada, kui ta oleks tahtnud, et elaksime vaid lühikest aega? Tõsiasi on see, et Jumal andis inimestele need ainulaadsed omadused ja võimed seepärast, et me võiksime nautida elu siin maa peal igavesti.

Mõned aga ütlevad, et Jumal pole kunagi mõelnud, et inimesed peaksid maa peal igavesti elama. Nad väidavad, et maa loodi meie ajutiseks koduks, katselavaks, et näha, kes inimperest väärib taevasseminekut ja igavest elu koos Jumalaga. Kui see oleks tõsi, siis kas poleks nii, et Jumal vastutaks kogu kurjuse eest, mida maa on täis? See läheks  otseselt vastuollu Jumala loomusega. Piibel ütleb tema kohta: „Kõik tema teed on õiged. Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut, ta on õiglane ja aus.” (5. Moosese 32:4.)

Piibel annab selgelt teada, milline oli Jumala algne eesmärk maaga, öeldes: „Taevas kuulub Jehoovale, kuid maa on ta andnud inimlastele.” (Laul 115:16.) Jah, Jumal lõi maa inimkonna kauniks ja püsivaks koduks ning täitis selle kõigega, mida meil läheb vaja, et võiksime nautida mõttekat ja lõputut elu. (1. Moosese 2:8, 9.)

„Taevas kuulub Jehoovale, kuid maa on ta andnud inimlastele.” (Laul 115:16)

Piibel näitab selgelt ka seda, mis eesmärk oli Jumalal inimestega. Ta ütles esimesele inimpaarile Aadamale ja Eevale: „Täitke maa ja alistage see. Valitsege ... kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad.” (1. Moosese 1:28.) Milline au hoolitseda oma paradiisliku kodu eest ja laiendada seda üle kogu maakera! Seega, Aadamat ja Eevat ning ka nende järeltulijaid ootas ees võimalus elada igavesti maa peal, mitte taevane tasu.

Aga miks me siis sureme? Piiblist võime lugeda, et üks Jumala loodud vaimolendeid, keda hiljem tuntakse Kuradi ja Saatanana, püüdis saboteerida Jumala seatud korda Eedenis. Mismoodi?

Saatan meelitas meie esivanemad Aadama ja Eeva mässus Jumala vastu enda poolele. Kui Saatan väitis, et Jumal keelab neile midagi head – õigust ise otsustada, mis on hea ja mis halb –, asusidki nad Saatana poolele ja keerasid Jumalale selja. Mis oli tagajärg? Aja möödudes nad surid, nii nagu Jumal oli neid hoiatanud. Nad kaotasid väljavaate elada igavesti paradiislikul maal. (1. Moosese 2:17; 3:1–6; 5:5.)

Aadama ja Eeva vastuhakk on mõjutanud kõiki inimesi meie päevini välja. Jumala sõna ütleb: „Nagu ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse.” (Roomlastele 5:12.) Me sureme seepärast, et pärisime oma esivanematelt patu ja surma, mitte seepärast, et Jumalal oleks olnud meie jaoks ettemääratud ja meile mõistetamatu plaan.

Eedeni aias toimunud mäss ei nurjanud Jumala algset eesmärki seoses inimeste ja maaga. Jumala täiuslik armastus ja õiglustunne ajendasid teda looma võimaluse, kuidas meid päritud patust ja surmast vabastada. Apostel Paulus selgitas: „Patt annab palgaks surma, kuid Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.” (Roomlastele 6:23.) Suurest armastusest andis Jumal „oma ainusündinud poja [Jeesus Kristuse], et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu”. (Johannese 3:16.) Andes end meeleldi lunastusohvriks, vabastas Jeesus meid kõigest, millest Aadama tõttu ilma jäime. a

Peagi täitub Jumala tõotus, et maast saab paradiis. See imeline tulevik võib sindki ees oodata, kui võtad kuulda Jeesuse üleskutset. Ta sõnas: „Minge sisse kitsast väravast, sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hävingusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Kuid ahtake on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad.” (Matteuse 7:13, 14.) Jah, sinu tulevik on sinu enda kätes. Mida sa siis ette võtad?