BIBLYA A ELAPO ENYOWANI (EVERSAWU 2013)

Miruku sa moota woomutaphulela Biblya

Makhuwa-Shirima
Miruku sa moota woomutaphulela Biblya
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001061100/univ/wpub/1001061100_univ_sqr_xl.jpg
nwt ipaax. 526-530

A1

Miruku sa moota woomutaphulela Biblya

Woopatxerani, Biblya aalempwale nnuulumo na eheberi, eramaiku ni ekereku yuulummwa khalayi. Mahiku ahu ala, ennaphwanyeya a Biblya ookwanela ni oohikwanela muulumo oopwahaka 3.000. Woona weera anamasoma antxipale a Biblya kheniiwexexa muulumo aalepelinwaawe Biblya woopatxerani, nto mwaha wa yeeyo, awo entthuneya waasaasa otaphuleliwa wa Biblya ori woororomeleya. Miruku heeni sintthuneya otthariwa emaara ontaphuleliwaawe Biblya? Moota heeni miruku iyo sikhavihenraaya emaara aataphuleliwaawe Biblya a elapo enyowani?

Atthu akina apaale pooti wuupuwela weera otaphulela hiihaaweenexa ntoko aalepelinwaawe Biblya ni muulumo oopatxera ettharaka masu ni masu ni extiilu emoharu onnaakhavihera anamasoma a Biblya wiiwexexa ele ehimmwale mwa a Biblya a muulumo oopatxera. Mene, khaiyene ti yeeyo eneereya. Moone mathowa eene:

  • Khanaavo nuulumo ninlikana hiiho eenexa nnuulumo nikina. Prusoore a eheberi, S. R. Driver, olempe weera muulumo “khaiyene envirikana paahi moota enuulummwaaya ni epatxerero aya, mene-tho . . . moota masu enttattarikiwaaya yuulummwaka.” Masu moota eniiwanyeyaaya nnuulumo nikina toovirikana-tho. Prusoore Driver, onnavirelela ohima eeraka: “Tivawonto, masu enuulummwa toovirikana mwa nenne nri nuulumo.”

  • Mahiku ahu ala, khanaavo nuulumo nnuuluma ni ninvarela muteko masu hiiho eenexa ntoko nuulumo na eheberi, eramaiku ni ekereku evarelinwe muteko mBiblyani. Hiiho, omutaphulela Biblya masu ni masu waakela okhala wooxupa omwiiwexexa, naari pooti ohima etthu ekina ehikhanle yeeyo.

  • Moovarihana ni etthu enuulummwa, masu pooti otxentxa etthu entaphulelaaya.

Ekhaikhai weera namataphulela a Biblya pooti owera otaphulela iparte ikina ottharaka masu ni masu a nuulumo aalepelinwaawe Biblya woopatxerani, menento ontthuneya wiikosoopa vantxipale.

Nwehe matakihero enoonihera weera otaphulela masu ni masu pooti ohima etthu ehikhanle yeeyo:

  • Mwa Soolempwa ennavareliwa muteko masu ooweera “okona” ohimmwaka okona ikhove ni okona wookhwa. (Matewus 28:13; Miteko 7:60) Emaara masu ala envareliwaaya muteko ohimmwaka okhwa, anamataphulela a Biblya pooti ovarela muteko masu ntoko “okhwa” eyo ennaweeriha atthu wiiwexexa etthu enhimmwa. —  1 Akorinto 7:39; 1 Atesalonika 4:13; 2 Pedru 3:4.

  • Va Aefeso 4:14, murummwa Paulo oovarela muteko masu a nxiripulo nakhalayi, masu ene yaawo yataphuleliwa masu ni masu yaakela okhala “ovonyiwa wa idaadu sa atthu”. Nxiripulo nna, naahima yookhovelela ya atthu yoowiiya emaara eettiwaawe xooku a idaadu. Mwa muulumo mantxipale olelo va otaphulela masu ala nittharaka masu ni masu, khayaakela wiiwanyeya. Otaphulela masu ala moowiiwanyeya, waakela okhala ha “atthu enaawoka akhwaaya” (owaraala wa atthu), otaphulela moota ene yoola khontthawa etthu Paulo aatthunaawe ohima.

  • Va Aroma 12:11 ennavareliwa muteko masu a ekereku yaawo otaphulela nittharaka masu ni masu yaakela okhala “munepa okaphulaka”, otaphulela moota ene yoola khoniiwaneya ni Emakhuwa Exirima. Tivawonto, Biblya ola otaphulenlaawe masu awo eeraka ha “muhiye munepa wootteela woovahakani ikuru.”

  • MATEWUS 5:3

    Otaphulela masu ni masu: “oohaawa moomunepani”

    Etthu entthuna ohimmwa: “yaale esuwenle weera entthuneya omusuwela Muluku”

    Mwaha Yesu apankaawe va mwaako owo aavarela muteko masu yaawo ikwaha sintxipale entaphuleliwa ntoko “òreriwa alipa òhawa mmunepani”. (Matewus 5:3, Biblya Exirima) Tivawonto, mwa muulumo mantxipale otaphulela masu ni masu, masu ene yaala, kheniiwanyeya. Ikwaha ikina otaphulela masu ala etthariwaka masu ni masu, pooti wiiwanyeiha weera “alipa òhawa mmunepani” atthu ehikhanle nnene mmuruni, . . . ni ehikhanleno yoolakela. Menento, etthu Yesu aatthunaawe oxuttiha ti yooweera, ohakalala wa atthu khonlipa ni okwanihera itthu saya sa weerutthuni, mene onlipa ni osuwela waya weera entthuneya ohooleliwaka ni miruku sa Muluku. (Luka 6:20) Tivawonto, otaphulela masu ene yaala neeraka “oohakalala ti yaale esuwenle weera entthuneya omusuwela Muluku”, enniiwanyeiha nnene sene etthu entaphulelaaya masu ala mwa muulumo oopatxera aalepelinwaawe Biblya. —  Matewus 5:3; Biblya a elapo enyowani.

  • Moovarihana ni ele enuulummwa, ikwaha sintxipale masu a eheberi entaphuleliwa ntoko “ehatxe” entaphulela masu yaawo eri oosuweliwaxa ni Emakhuwa Exirima, eyo tiiyo, onyoonyiwa mwaha woohiroromeleya wa mukhwiihu naari waakhalela nrima atthu akina mwaha wa itthu eraayano. (Miruku 6:34; Yesaya 11:13) Mene-tho, masu eene yaala nnuulumo na eheberi, ennataphulela-tho etthu ekina yooreera. Mwa ntakihero, masu eene yaala pooti otaphulela “wiilipihera,” naari mukhalelo wootthuna okosoopa vantxipale, yoowo Yehova oraaweno ni arumeyi awe. Nave-tho pooti ohimmwa mukhalelo yoowo oraaweno “wootthuna okokhoreliwa yooworu paahi”. (Ottimula 34:14; 2 Mamwene 19:31; Ezekieli 5:13; Zakariya 8:2) Opwaha mwa yeeyo, masu ala ennavareliwa muteko waahimmwaka “wiilipihera” weiwo arumeyi oororomeleya a Muluku eraayano ni yoowo ni okokhorela waya, naari mukhalelo eraayano ‘wootthuna okhala oororomeleya wa yoowo paahi.’ —  Masalmu 69:9; 119:139; Namalepela 25:11.

  • Masu a eheberi eneera yadh ikwaha sintxipale entaphuleliwa ntoko “ntata”, mene moovarihana ni etthu enuulummwa awo pooti otaphuleliwa ntoko “owera”, “ovaha”, ni pooti otaphuleliwa moota mukina woovirikana

    Masu a eheberi yaawo ikwaha sintxipale ninhimmwa ntata na mutthu, pooti okhalano sootaphulela sintxipale. Moovarihana ni mwaha onuulummwa, masu ala pooti otaphuleliwa ntoko “owera” “ovaha” naari “owera.” (2 Samueli 8:3; 1 Mamwene 10:13; Miruku 18:21) Mweekhaikhai, masu eene yaala ooweera ntata na mutthu, ennataphuleliwa moovirikana ikwaha soopwaha 40 mwa Biblya a ekunya a Tradução do Novo Mundo da Biblia Sagrada.

Nihelaka mpuwa itthu sootheene iya, omutaphulela Biblya khaiyene paahi otaphulela masu ni masu a nuulumo noopatxera aalepelinwaaweno Biblya nihelaka nnuulumo nahu. Namataphulela a Biblya ontthuneya okhala a miruku emaara yeeyo onthanlaawe masu a nuulumo nawe yaawo eniiwanyeiha ele masu a nuulumo noopatxera aalepelinwaaweno Biblya entthunaaya ohima. Opwaha mwa yeeyo, namataphulela a Biblya, ontthuneya waasaasera masu ettharaka moota enuulummwaaya nnuulumo nawe weera ele ontaphulelaawe ekhaleke yookhweya osoma.

Nto murima, ontthuneya wiikosoopa emaara yoopaka eyo weera mutthu ahipwahe mpika. Menento wakhala weera namataphulela ikwaha sintxipale onnataphulela attharaka moota oniiwexexaawe mwaneene awe yoolepa, pooti ohiiwanyeiha ele entthuna ohimmwa. Moota heeni? Apaale namataphulela onoohela masu yaawo mwaneene awe oniiwexexaawe weera ti yeeyo entthunaaya ohima masu oopatxera aalempwalaaweno Biblya, naari pooti ohiya iparte sintxipale sootthuneya sa yoolepa. Hiiho, nnaamweera sootaphulela sa ele entthuna ohimmwa sikhalaka sookhweya osoma, ikwaha ikina pooti omootxeeliha namasoma wiiwexexa etthu yaatthunaaya ohima masu oopatxera aalempwalaaweno Biblya.

Soororomela sa mutthu sa ettiini awe pooti ovoleela muteko wa namataphulela. Mwa ntakihero, Matewus 7:13 onhima ha: “Woowunnuwa mene musewe onroiha wookhwaani.” Anamataphulela akina evoleeliwaka ni sookhovelela sa ettiini aya, eversiikulu ene yeela evarenle muteko masu ooweera “omooroni” ohiya weera “wookhwaani” eyo tiiyo, “onyaanyiwa” yeeyo eri etthu entthunaaya ohima masu a ekereku.

Nave-tho, namataphulela a Biblya, ontthuneya weera uupuweleleke weera Biblya olempwale ni masu ookhweya wiiwexexa, envareliwa muteko nihiku ti nihiku ni atthu a piswa ntoko: anamalima, alipa ookukhula ikhonttolo ni anamatotha ihopa. (Nehemiya 8:8, 12; Miteko 4:13) Tivawonto, Biblya ootaphuleliwa nnene onvarela muteko masu ookhweya wiiwexexiwa ni atthu entthuna wiiwa masu awe woohipwattha masomelo aya. Onvarela muteko masu oowiiwanyeya, ookhweya wiiwexexa ni khanvarela muteko masu yaawo eniiwaaya paahi atthu oosomaru.

Anamataphulela a Biblya antxipale a mahikwaano aakumiha nsina na Muluku Yehova mBiblyani woohikhala niiyo ni mwaayiineene, nnaamweera nsina nno niphwanyeyaka mwa solempwa sa Biblya sa matata sa khalayi. (Munwehe Apendise A4) A Biblya antxipale entaphuleliwa ennatxentxa nsina na Muluku ehelakavo miitthaneliwo ntoko “Apwiya”, ni akina ennaphiyera mpaka wiipithiha nsina nno, ehimaka weera Muluku khaano nsina. Mwa ntakihero, sootaphulela ikina, nivekelo na Yesu nimphwanyeya va Yohani 17:26 nenno nneera: “Miyo koheeriha weera awo yoosuweleni”, ni va Yohani 17:6 “Kohoosuwelihani wa yaale mukivanhaanyu.” Mene otaphulela moororomeleya masu Yesu uulummaawe munivekeloni mwawe ti ha: “Miyo kohaasuweliha nsina nanyu” ni “miyo kohaasuweliha nsina nanyu atthu mukivanhaanyu.”

Va masu oopatxera a Bíblia Tradução do novo Mundo a enkelexi, ninnaphwanya yoohimmwa eneera: “Khanaatxeerenre Soolepa nihimaka mwa moota ahu. Hiyo nohiilipihera otaphulela masu ni masu a nuulumo noopatxera a Biblya aalepelinwaaweno mpaka naawerelaahuvo moovarihana ni nuulumo na enkelexi ya vano enaakhulelaaya opaka, nannataphulela masu ni masu a enkelexi wakhala weera wa nuulumo nahu khentaphulela etthu ehikhanle ti yeeyo.” Mwa yeeyo, Ekomisawu ya anamataphulela a Biblya a elapo enyowani yohiilipihera okhala eriyari-neeriyari evarelaka muteko masu yaawo entaphulela masu a nuulumo noopatxera aalepelinwaaweno Biblya, mwa etempu emoharu osepa ovarela muteko masu yaawo yeera ehime etthu ehikhanle ti yeeyo, naari ohihima yeeyo masu awo entaphulelaaya mweekhaikhai. Yookhumelela aya, ti yooweera Biblya tookhweya omwiiwexexa ni anamasoma pooti ororomela weera masu oowuupuxeriwa ensomaaya aataphuleliwa nnene. —  1 Atesalonika 2:13.