Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Buu Ohe Kɛjɛ Mumɔi Fɔji Ahe

Buu Ohe Kɛjɛ Mumɔi Fɔji Ahe

Buu Ohe Kɛjɛ Mumɔi Fɔji Ahe

ATSƆSE James yɛ he ko ni etse ehe banee yɛ Malaita ŋshɔkpɔ ni yɔɔ Solomon Islands lɛ nɔ. Atsɔɔ lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ akɛ ekɛ woo aha mumɔi lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Ebaŋ miyiŋ akɛ mabi mumɔi lɛ ni amɛye mɛi krokomɛi awui, shi misusu akɛ kɛ́ maná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ, esa akɛ mikɛ rarafono [kusum nifeemɔi ni akɛbiɔ yelikɛbuamɔ kɛjɛɔ mumɔi lɛ adɛŋ] lɛ atsu nii koni mikɛbu mihe kɛjɛ shihilɛi fɔji ahe.”

Taakɛ eji yɛ mɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ hei krokomɛi lɛ agbɛfaŋ lɛ, Solomon Islandsbii lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ mumɔi lɛ baanyɛ aye abua mɔ loo amɛye mɔ awui. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Melanesiabii lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ bulɛ ni mli kwɔ waa kɛha mumɔi ni akɛɛ amɛji mumɔi kpakpai lɛ, ni amɛsheee amɛ gbeyei.

Mɛi tsɔɔ akɛ amɛyɛ hemɔkɛyeli yɛ mumɔi anifeemɔi amli yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni James ji gbekɛ lɛ, yei ni yɔɔ amɛkrowa lɛ kɛ amɛbii shaa foi kɛyaboteɔ amɛshĩai amli kɛ́ amɛnu looflɔ ko ni amɛtsɛɔ lɛ korokoro (obleku henɔ ko) lɛ gbee. Mɛni hewɔ? Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ looflɔ lɛ bolɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ nɔ̃ fɔŋ ko baaba mɔ ko nɔ.

Akrowa lɛ mli bii komɛi kɛ tɛ yɛŋ krɛdɛɛ ko fɔ̃ɔ amɛtsũi lɛ ashinai lɛ ayiteŋ. James hu fee nakai, ejaakɛ eheɔ eyeɔ akɛ tɛ lɛ baabu ehe kɛjɛ mumɔi fɔji ahe. Ni kɛ́ James tee nitsumɔ lɛ, ebuaa eshwane niyenii lɛ shishi fufuji lɛ anaa kɛwoɔ baagi mli ni eyatsiɔ eshwieɔ sɛɛ mli. Nɔ̃ titri ni haa efeɔ nakai lɛ ji akɛ, esusuɔ akɛ kɛ́ efeee nakai lɛ ashwaiafeelɔ ko baabua niyenii fufuji lɛ anaa ni ekɛyatsu lɛ tsofa koni hela amɔ lɛ.

Eyɛ mli akɛ ekolɛ nifeemɔi pɔtɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ jeee nɔ ko ni ehe shi yɛ je lɛŋ he ni oyɔɔ lɛ moŋ, shi ekolɛ taakɛ eji yɛ James gbɛfaŋ lɛ, bo hu onuɔ he akɛ ehe miihia ni otsu kusum nifeemɔi komɛi ahe nii koni okɛbu ohe kɛjɛ mumɔi fɔji ahe. Ekolɛ oheɔ oyeɔ akɛ kɛ́ okɛ ohe wooo kusum nifeemɔi tamɔ nakai amli lɛ ehiŋ haŋ bo.

Kɛ́ oheɔ Biblia lɛ oyeɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaasumɔ ni ole hetoi ni ekɛhaa yɛ sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe: (1) Mɛɛ awui mumɔi fɔji baanyɛ aye bo? (2) Ani kusum nifeemɔi komɛi ni okɛ ohe baawo mli lɛ baanyɛ aha daimonioi aná onɔ hewalɛ? (3) Te ooofee tɛŋŋ oná anɔkwa hebuu kɛjɛ mumɔi fɔji lɛ ahe ni oná miishɛɛ?

Gbɛ̀i ni Mumɔi Fɔji Tsɔɔ nɔ Amɛyeɔ Awui

Biblia lɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ mumɔi fɔji lɛ jeee gbohii amumɔi. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:5) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mumɔi fɔji lɛ ji bɔfoi atuatselɔi ni yafata Satan he ni amɛkɛ lɛ efee ekome kɛlakaa adesai lɛ.—Kpojiemɔ 12:9.

Ŋmalɛi lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔná hebuu kɛjɛ mumɔi fɔji lɛ ahe. Bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ akɛ: “Jeee heloo kɛ lá wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ wɔkɛ . . . mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ.” Bɔfo Petro tsɔɔ mli akɛ mɔ ni yeɔ mumɔi fɔji lɛ fɛɛ anɔ ni ji Satan Abonsam lɛ feɔ enii tamɔ “jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi.”—Efesobii 6:12; 1 Petro 5:8.

Gbɛ titri ni Satan tsɔɔ nɔ eyeɔ mɛi awui ji, elakaa amɛ loo ekaa amɛ koni amɛfee amɛnii yɛ gbɛ ni baaha Nyɔŋmɔ mli afu amɛ lɛ nɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ Satan “diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo.” (2 Korintobii 11:14) Ekwaa efeɔ ehe tamɔ nɔ ni eji mumɔ ni buɔ mɔ he, shi yɛ anɔkwale mli lɛ awuiyeli moŋ ji nɔ ni yɔɔ eyiŋ. Satan shwilaa mɛi ajwɛŋmɔi koni amɛkale anɔkwale ni kɔɔ ehe kɛ anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ. (2 Korintobii 4:4) Mɛni ji oti hewɔ ni elakaa mɛi lɛ?

Satan miisumɔ ni aja lɛ, ni eesumɔ ni mɛi kɛ jamɔ nɛɛ aha lɛ, kɛ́ amɛhiɛ kã he loo amɛhiɛ kãaa he po. Beni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Bi Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Satan tao ni Yesu ‘akula shi ni eja lɛ.’ Yesu kɛɛ akɛ: “Ho misɛɛ, satan! ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Nuŋtsɔ, o-Nyɔŋmɔ lɛ, oja.’” (Mateo 4:9, 10) Yesu kpoo akɛ eeefee nɔ ko ni baatsɔɔ akɛ eeba ehe shi eeha Satan ejaakɛ nakai feemɔ baatsɔɔ akɛ eejá Satan.

Yehowa ji mumɔi lɛ fɛɛ ateŋ mɔ ni he wa fe fɛɛ, ni ehaŋ akpata mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ ahiɛ kɛya naanɔ. (Lala 83:19; Romabii 16:20) Shi kɛ́ wɔnifeemɔi baasa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ taakɛ Yesu fee lɛ, esaaa akɛ wɔbaa wɔhe shi wɔhaa Satan loo edaimonioi lɛ yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔyɔse kusum nifeemɔi ni kɛ woo haa mumɔi fɔji asafoi lɛ, ejaakɛ kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nifeemɔi nɛɛ amli lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiija amɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee nakai?

Yɔsemɔ Kusumii ni Esaaa Nyɔŋmɔ Hiɛ Lɛ

Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ eblema webii, Israelbii, lɛ kɔkɔ koni amɛkakase jeŋmaji ni bɔle amɛ lɛ akusum nifeemɔi lɛ ekomɛi. Ekɛɛ akɛ: “Akana nyɛteŋ mɔ ko ní . . . kalaa, aloo ashwãifeelɔ aloo okɔmfo aloo ŋkunyaayelɔ, aloo kablɛfilɔ.” Biblia lɛ wie kɛkɔ mɛi ni kɛ amɛhe wo kusumii nɛɛ amli lɛ ahe akɛ: “Yehowa miihi mɔ fɛɛ mɔ ní feɔ nɛkɛ nii nɛɛ.”—5 Mose 18:10-12.

No hewɔ lɛ, kɛ́ oosusu kusumii ni ehe shi yɛ he ni oyɔɔ lɛ ahe lɛ, susumɔ sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe: Ani kusum nɛɛ haa mɛi náa hemɔkɛyeli akɛ nibii komɛi haa nɔ̃ ko kpakpa loo nɔ̃ ko fɔŋ baa mɔ nɔ? Ani etsɔɔ akɛ hewalɛ ko ni buɔ mɔ he yɛ nibii ní wala bɛ amɛmli lɛ amli? Ani ekɔɔ tsofatsumɔ loo hebuu kɛmiijɛ tsofatsumɔ he? Ani ebaaha aba he shi aha mumɔ ko shi jeee Yehowa loo Yesu ni ehala lɛ akɛ enajiaŋdamɔlɔ lɛ?—Romabii 14:11; Filipibii 2:9, 10.

Ehe miihia waa akɛ oootsi ohe kɛjɛ kusum fɛɛ kusum ni haa mɛi kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ amli lɛ he. Mɛni hewɔ? Akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma akɛ: “Nyɛnyɛŋ Nuŋtsɔ lɛ okpɔlɔ lɛ nɔ nii kɛ daimonioi anɔ lɛ nɔ nii nyɛye shikome.” Ebɔ kɔkɔ akɛ mɛi ni taoɔ akɛ amɛsa Nyɔŋmɔ kɛ mumɔi krokomɛi ahiɛ lɛ ‘miiwo Nuŋtsɔ Yehowa mli la.’ (1 Korintobii 10:20-22) Yehowa Nyɔŋmɔ biɔ ni wɔtuu wɔhe kwraa wɔha lɛ, ni lɛ pɛ hetuukɛhamɔ nɛɛ sa lɛ.—2 Mose 20:4, 5.

Agbɛnɛ hu, susumɔ sanebimɔ nɛɛ he okwɛ: Ani kusum lɛ haa mɛi náa susumɔ akɛ esaaa ákɛ akɛ mɔ ko nifeemɔi ahe sɔ̃i fɔ̃ɔ mɔ lɛ nɔ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abuɔ gbalafitemɔ kɛ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbãla hiɛ lɛ akɛ eji musu nifeemɔi yɛ maji pii amli, ni Biblia lɛ hu wieɔ eshiɔ enɛɛmɛi. (1 Korintobii 6:9, 10) Shi yɛ Pasifik maji komɛi amli lɛ, kɛ́ oblayoo ko kɛ ehe wo musu nifeemɔi nɛɛ amli lɛ, ekolɛ abaakpɛlɛ nɔ kɛ́ ekɛɛ akɛ “aha lɛ baa ŋmɔŋ,” * ni tsɔɔ akɛ, atsu lɛ tsofa koni ená bɔlɛnamɔ he miishɛɛ.

Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔnifeemɔi ahe sɔ̃i kãa wɔ nɔ. (Romabii 14:12; Galatabii 6:7) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, klɛŋklɛŋ yoo, Hawa, nu he akɛ Satan ni laka lɛ ni egbo Nyɔŋmɔ nɔ toi lɛ beni ekɛɛ akɛ: “Onufu lɛ laka mi, ni miye.” Shi Yehowa ha Hawa bu enifeemɔi lɛ ahe akɔntaa. (1 Mose 3:13, 16, 19) Wɔbaabu wɔnifeemɔi ahe akɔntaa wɔha lɛ.—Hebribii 4:13.

Mɛni Esa akɛ Ofee?

Kɛ́ oosumɔ ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ ni okɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii yɛ oshihilɛ mli lɛ, esa akɛ okɛ shiŋŋfeemɔ akpɛ oyiŋ. Aŋkroaŋkroi ni yɔɔ tsui kpakpa ni hi shi yɛ Efeso yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Amɛbua mumɔi atsɛmɔ woji fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ anaa ni “amɛshã yɛ mɛi fɛɛ hiɛ” bɔni afee ni mumɔi fɔji akaná amɛnɔ hewalɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:19.

Aŋkroaŋkroi nɛɛ ‘yajaje amɛ nifeemɔ nii lɛ faŋŋ amɛtsɔɔ,’ dani amɛshã woji lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:18) Akɛni nii ní Paulo tsɔɔ amɛ yɛ Kristo he lɛ ta amɛtsuiiaŋ hewɔ lɛ, no tsirɛ amɛ ni amɛkpata amɛmumɔi atsɛmɔ woji lɛ ahiɛ. Agbɛnɛ hu amɛtsake susumɔi ni amɛhiɛ yɛ amɛkusum nifeemɔi lɛ ahe lɛ.

Eji anɔkwale akɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaatsi he kɛjɛ kusum nifeemɔi ahe. James ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpe. Ekɛ Yehowa Odasefoi lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ ni ená nibii ni ekase lɛ ahe miishɛɛ. Shi etee nɔ ekɛ ehe wo kusum nifeemɔ ni atsɛɔ lɛ rarafono lɛ mli. Beni epɛi bɔ ni enuɔ he ehaa yɛ nifeemɔi nɛɛ ahe lɛ mli lɛ, ena akɛ eheɔ Yehowa shiwoi ni kɔɔ wɔsɛɛ he lɛ eyeɔ, shi enu he akɛ amrɔ nɛɛ bɔni afee ni ebu ehe kɛjɛ shihilɛi fɔji ahe lɛ, esa akɛ eya nɔ ekɛ ehe awo kusum nifeemɔi amli.

Mɛni ye ebua James ni etsake susumɔ ni ehiɛ lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Misɔle miha Yehowa koni ebu mihe ni eye ebua mi ni maná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mitsi mihe kɛjɛ mikusum nifeemɔi lɛ ahe.” Ani nɔ ko fɔŋ eba enɔ? James kɛɛ akɛ: “Dabi. Nɔ ni eba ji akɛ, mikase bɔ ni akɛ he fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Mina akɛ mɔ baanyɛ ekɛ Yehowa abɔ naanyo kpaakpa.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, James kɛ afii kpawo esɔmɔ akɛ shiɛlɔ ni kɛ bei babaoo sɔmɔɔ kɛyeɔ ebuaa mɛi krokomɛi ni amɛkase nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ.

Mɛni hewɔ okaseee James nɔkwɛmɔnɔ lɛ? Pɛimɔ kusumii ni ehe shi yɛ okutso lɛ mli lɛ amli ni okɛ ojwɛŋmɔ akpa mli okwɛ kɛji amɛkɛ “Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii” kpãa gbee lo. (Romabii 12:1, 2) No sɛɛ lɛ, okɛ ekãa atsi ohe kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ Yehowa ‘baahere bo atuu’ ni ebaabu ohe. (2 Korintobii 6:16-18) James na akɛ Biblia mli shiwoo akɛ, “mɔ̃ɔ ni wa ji Yehowa gbɛi lɛ; no mli jalɔ sháa foi kɛyaa, ni ehiɔ shi shweshweeshwe” lɛ ji anɔkwale, bo hu obaaná eniiashikpamɔ lɛ eko.—Abɛi 18:10.—w09 05/01-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Akɛ wiemɔ nɛɛ tsɛɔ kusum nifeemɔ ko ni haa awieɔ wiemɔi krɛdɛi komɛi ashwieɔ baji pɔtɛɛ loo niyenii anɔ kɛbɔɔ mɔ ko wɔŋ. No sɛɛ lɛ, akɛ nii nɛɛ haa yoo ko. Aheɔ ayeɔ akɛ baa lɛ loo niyenii lɛ baaha yoo lɛ aná nuu ko he akɔnɔ. Kusum nɛɛ yɛ srɔto yɛ shihilɛ ni haa akɛ tsofa woɔ nɔ ko mli ahaa yoo ko beni ehiɛ bɛ ehe nɔ, ni no sɛɛ lɛ anyɛɔ enɔ koni akɛ lɛ aná bɔlɛ be mli ni ekpɛlɛko nɔ lɛ he. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, yoo lɛ yeee fɔ, shi moŋ aye lɛ sane fɔŋ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

“Korokoro”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Courtesy of Dr. Bakshi Jehangir

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Gbekɛyoo ko ni miibua niyenii shishi fufuji anaa koni akanyɛ akɛtsu lɛ tsofa