Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Fɔmɔ Hee Lɛ—Mɛɛ Gbɛ nɔ Atsɔɔ Afɔɔ Mɔ Ehee?

Fɔmɔ Hee Lɛ—Mɛɛ Gbɛ nɔ Atsɔɔ Afɔɔ Mɔ Ehee?

Fɔmɔ Hee Lɛ—Mɛɛ Gbɛ nɔ Atsɔɔ Afɔɔ Mɔ Ehee?

YESU kɛ Nikodemo wie bɔ ni fɔmɔ hee lɛ he hiaa ha, mɔ ni fɔɔ mɔ ehee, yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ kɛ agbɛnɛ hu gbɛ ni atsɔɔ nɔ afɔɔ mɔ ehee. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji ajɛɛɛ nu kɛ Mumɔ mli afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli ebote.” (Yohane 3:5) No hewɔ lɛ, nu kɛ mumɔ ji nɔ ni akɛfɔɔ mɔ ekoŋŋ. Shi mɛni he wiemɔ ni ji “nu kɛ Mumɔ” lɛ kɔɔ?

“Nu kɛ Mumɔ”—Mɛni Amɛji?

Eyɛ faŋŋ akɛ, Nikodemo ni ji Yudafoi ajamɔ lɛ he nilelɔ lɛ le bɔ ni akɛ wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ Mumɔ”—Nyɔŋmɔ hewalɛ ni miitsu nii ni nyɛɔ ekanyaa mɛi ni amɛtsu nitsumɔi ni sa kadimɔ—lɛ tsuɔ nii haa yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. (1 Mose 41:38; 2 Mose 31:3; 1 Samuel 10:6) No hewɔ lɛ, beni Yesu kɛ wiemɔ ni ji “Mumɔ” lɛ tsu nii lɛ, Nikodemo nu shishi akɛ eji mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, Nyɔŋmɔ hewalɛ ni miitsu nii lɛ.

Ni nu ni Yesu tsĩ tã lɛ hu? Susumɔ amaniɛbɔi ni tsɔɔ nibii ni tee nɔ ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ Yesu kɛ Nikodemo gba sane, kɛ nibii hu ni tee nɔ yɛ amɛsanegbaa lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ ahe okwɛ. Amaniɛbɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Yohane Baptisilɔ lɛ kɛ Yesu kaselɔi lɛ fɛɛ baptisi mɛi yɛ nu mli. (Yohane 1:19, 31; 3:22; 4:1-3) Eji nifeemɔ ni no mli lɛ ale jogbaŋŋ yɛ Yerusalem. No hewɔ lɛ, beni Yesu tsĩ nu tã lɛ Nikodemo kɔ sɛɛ akɛ jeee nu kɛkɛ Yesu wieɔ he lɛ, shi moŋ eewie nu mli baptisimɔ he. *

Akɛ “Mumɔ Krɔŋkrɔŋ” lɛ Baptisi Amɛ

Kɛ́ ‘nu mli ni ajɛɔ afɔɔ mɔ’ lɛ kɔɔ nu mli baptisimɔ he lɛ, mɛni ‘Mumɔ mli ni ajɛɔ afɔɔ mɔ’ lɛ hu tsɔɔ? Dani Nikodemo kɛ Yesu aaagba sane lɛ, no mli lɛ Yohane Baptisilɔ lɛ etswa adafi akɛ jeee nu pɛ akɛbaabaptisi mɛi, shi akɛ mumɔ hu baabaptisi mɛi. Ekɛɛ akɛ: “Mi lɛ, nu mikɛbaptisiɔ nyɛ; shi lɛ [Yesu] lɛ ekɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ aaabaptisi nyɛ.” (Marko 1:7, 8) Sanekpakpa ŋmalɔ Marko wie be klɛŋklɛŋ kwraa ni baptisimɔ ni tamɔ nakai ba lɛ he. Eŋma akɛ: “Ni nakai gbii lɛ amli lɛ eba mli akɛ Yesu jɛ Nazaret yɛ Galilea eba, ni eha Yohane baptisi lɛ yɛ Yordan mli. Ni amrɔ ní ejeɔ kpo yɛ nu lɛ mli lɛ, ena akɛ ŋwɛi naa egbele haŋŋ, ni Mumɔ lɛ miikpeleke shi tamɔ okpo kɛmiiba enɔ.” (Marko 1:9, 10) Beni amii Yesu nu yɛ Yordan mli lɛ, no tsɔɔ akɛ abaptisi lɛ kɛ nu. Abaptisi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni enine shɛ mumɔ lɛ nɔ kɛjɛ ŋwɛi lɛ.

Beni abaptisi Yesu sɛɛ afii etɛ lɛ, ewo ekaselɔi lɛ shi akɛ: “Eyeŋ gbii pii ko ni akɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ aaabaptisi nyɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:5) Mɛɛ be enɛ ba mli?

Yesu kaselɔi aaafee 120 bua amɛhe naa yɛ shĩa ko mli yɛ Yerusalem yɛ afi 33 Ŋ.B. yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ. “Trukaa lɛ gbɛɛmɔ ko ni tamɔ ahum ni tswaa waa jɛ ŋwɛi ba, ni ebayi shĩa he ni amɛtara lɛ fɛɛ obɔ̃. Ni lilɛii ni agbalagbalaa mli ni tamɔ lalilɛii pue . . . ni Mumɔ krɔŋkrɔŋ bayimɔ amɛ fɛɛ amɛmli obɔbɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4) Nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, awo mɛi krokomɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ hewalɛ koni amɛha abaptisi amɛ yɛ nu mli. Bɔfo Petro kɛɛ asafoku ko akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuii amli ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aha abaptisi lɛ awo Yesu Kristo gbɛi amli, koni aŋɔ nyɛhe eshai lɛ afa nyɛ, ni nyɛaaná Mumɔ krɔŋkrɔŋ nɔkeenɔ lɛ.” Te amɛfee amɛnii amɛha tɛŋŋ? “Ni mɛi ni hé ewiemɔ lɛ kpɛlɛ yɛ tsuijurɔ naa lɛ abaptisi amɛ, ni nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ aŋɔ susumai aaafee akpei etɛ afata amɛhe.”—Bɔfoi lɛ Asaji 2:38, 41.

Nifeemɔi Enyɔ ni Esa akɛ Atsɔ Mli

Mɛni baptisimɔi srɔtoi nɛɛ haa wɔleɔ yɛ fɔmɔ hee lɛ he? Amɛtsɔɔ akɛ esa akɛ mɔ atsɔ nifeemɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ amli dani abaanyɛ akɛɛ akɛ afɔ lɛ ehee. Kadimɔ akɛ, abaptisi Yesu yɛ nu mli tsutsu. No sɛɛ dani ená mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu abaptisi mra be mli kaselɔi lɛ yɛ nu mli tsutsu (Yohane Baptisilɔ lɛ ji mɔ ni baptisi amɛteŋ mɛi komɛi), no sɛɛ dani amɛná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Yohane 1:26-36) Nakai nɔŋŋ hu abaptisi kaselɔi hei 3,000 lɛ kɛ nu tsutsu, ni no sɛɛ lɛ amɛná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ.

Beni wɔhaa baptisimɔi ni tee nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ abaatsɔ afɔ mɔ ehee ŋmɛnɛ? Taakɛ eba lɛ yɛ Yesu bɔfoi lɛ kɛ mra be mli kaselɔi lɛ agbɛfaŋ lɛ nɔŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ mɔ lɛ atsake etsui yɛ ehe eshai ahewɔ, ekpale kɛjɛ egbɛ fɔŋ nɔ, ejɔɔ ewala nɔ akɛ ebaajá Yehowa ni esɔmɔ lɛ, ni eha mɛi ale ehenɔjɔɔmɔ lɛ faŋŋ kɛtsɔ nu mli baptisimɔ nɔ. No sɛɛ lɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ hala lɛ koni esɔmɔ akɛ nɔyelɔ yɛ E-Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ fɔɔ lɛ mu. Nifeemɔi enyɔ nɛɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ (nu mli baptisimɔ) ji nifeemɔ ni esa akɛ mɔ aŋkro diɛŋtsɛ atsu he nii; Nyɔŋmɔ ji mɔ ni feɔ nɔ ni ji enyɔ (mumɔ ni akɛbaptisiɔ mɔ) lɛ. Kɛ́ mɔ ko ná baptisimɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ afɔ lɛ ehee.

Shi mɛni hewɔ ni yɛ sane ni Yesu kɛ Nikodemo gba lɛ mli lɛ, Yesu kɛ wiemɔ ni ji ‘ajɛ nu kɛ mumɔ mli afɔ mɔ’ lɛ tsu nii lɛ? Bɔni afee ni ekɛma nɔ mi akɛ, mɛi ni akɛ nu kɛ mumɔ baabaptisi amɛ lɛ baatsɔ tsakemɔ kpele ko mli. Sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ baagbala fɔmɔ hee lɛ fã nɛɛ mli.—w09 04/01-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, be ko beni abaptisiɔ mɛi lɛ, bɔfo Petro kɛɛ akɛ: “Ani mɔ ko aaanyɛ nu naa atsĩ?”—Bɔfoi lɛ Asaji 10:47.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Yohane kɛ nu baptisi Israelbii ni tsake amɛtsui lɛ