Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yiwalɔ lɛ Na La Kpɛmɔ ko ni Naa Wa Waa

Yiwalɔ lɛ Na La Kpɛmɔ ko ni Naa Wa Waa

Yiwalɔ lɛ Na La Kpɛmɔ ko ni Naa Wa Waa

SAUL mli efu Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ waa diɛŋtsɛ. Akɛni emii shɛko ehe yɛ yiwaa ni ekɛba amɛnɔ yɛ Yerusalem, kɛ tɛi ni etswia Stefano lɛ mli hewɔ lɛ, agbɛnɛ eetao ni ekpã yiwalɛ nifeemɔ lɛ mli. “Saulo kã he eemu hegbeyeiwoo kɛ gbee mumɔ eeshwie Nuntsɔ lɛ kaselɔi lɛ anɔ lolo, ni eyiŋ kɛtee osɔfonukpa lɛ ŋɔɔ, ni eyabi lɛ woji ni ekɛya Damasko kpeehei lɛ, beni afee ni kɛji ena mɛi komɛi ni hiɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ, hii jio, yei jio, ní efimɔ amɛ ni ekpala amɛ kɛba Yerusalem.”—Bɔfoi lɛ Asaji 9:1, 2.

Eka shi faŋŋ akɛ, beni Saul yaa Damasko lɛ belɛ eesusu bɔ ni ebaafee etsu famɔ nɛɛ he nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, famɔ ni osɔfonukpa lɛ kɛha lɛ lɛ ha ená nɔmimaa akɛ Yuda jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ni yɔɔ nakai maŋtiase lɛ mli lɛ kɛ lɛ baafee ekome jogbaŋŋ. Saul baabi koni amɛye amɛbua lɛ.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Saul miishɛɛ lɛ baada yɛ be mli ni ebɛŋkɛɔ he ni eyaa lɛ. Gbɛfaa kɛjɛ Yerusalem kɛmiiya Damasko—ni heɔ gbii kpawo aloo gbii kpaanyɔ nyiɛmɔ aaafee kilomitai 220—baaha etɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Trukaa aaafee shwane mli lɛ, la ko ni kpɛɔ waa fe hulu lɛ kpɛ kɛbɔle Saulo ni egbee shi. Enu gbee ko kɛ lɛ wie yɛ Hebri mli akɛ: “Saul, Saul, mɛɛba owaa mi yi? ewa hao akɛ ooofã ŋtia oshi kooloi akpalamɔtso lɛ naa dade lɛ.” Ni Saul bi akɛ: “Bo namɔŋ, Nuntsɔ?” Aha hetoo akɛ: “Mi Yesu ni owaa lɛ yi lɛ ni. Shi tee shi ni odamɔ onaji anɔ; ejaakɛ enɛ hewɔ mijie mihe kpo mitsɔɔo nɛɛ, koni mafee bo sɔɔlɔ kɛ odasefonyo yɛ nibii ni ona kɛ nii ni mibajie mihe kpo matsɔɔo yɛ hewɔ lɛ ahe. Ni majieo kɛjɛ maŋ lɛ kɛ jeŋmaji lɛ ni mitsuɔo kɛya amɛŋɔɔ nɛɛ adɛŋ.” Saul bi akɛ: “Mɛni mafee, Nuntsɔ?” “Tee shi ni oya Damasko, ni jɛi aaatsɔɔo nibii fɛɛ ni ato akɛ ofee lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 9:3-6; 22:6-10; 26:13-17.

Mɛi ni kɛ Saul fãa gbɛ lɛ nu gbee ko, shi amɛnaaa mɔ ni wieɔ lɛ ni asaŋ amɛnuuu nɔ ni ekɛɔ lɛ shishi. Akɛni la lɛ naa wa tsɔ hewɔ lɛ, beni Saul te shi lɛ enaaa nii, no hewɔ lɛ esa akɛ ahiɛ enine mli kɛtsɔɔ lɛ gbɛ. “Enaaa nii, ni asaŋ eyeee nii ni enuuu nɔ ko hu gbii etɛ sɔŋŋ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 9:7-9; 22:11.

Gbii Etɛ ni Akɛmiisusu Sane He

Yuda mɔ ni yɔɔ gbɛjegbɛ ni atsɛɔ lɛ Trɔmɔɔ lɛ he lɛ fee Saul gbɔ. * (Bɔfoi lɛ Asaji 9:11) Nɛkɛ gbɛjegbɛ nɛɛ—ni atsɛɔ lɛ yɛ Arab wiemɔ mli akɛ Darb al-Mustaqim lɛ—kã shi lolo kɛbashi ŋmɛnɛ akɛ gbɛ ni tsɔɔ Damasko mli kɛhoɔ. Susumɔ nɔ ni yaa nɔ yɛ Saul yitsoŋ beni eyɔɔ Yuda shia lɛ he okwɛ. Nɔ ni Saul na lɛ eha eshwila, ni enaa ekpɛ ehe waa. Agbɛnɛ be eshɛ ni esa akɛ esusu nɔ ni kɛ enɛɛmɛi nɛɛ ba lɛ he.

Yiwalɔ lɛ kɛ nɔ ko ni esusuɔ akɛ enyɛŋ eba mli kɔkɔɔkɔ lɛ ekpe hiɛ kɛ hiɛ. Nuntsɔ Yesu Kristo mɔ ni asɛŋ lɛ lɛ—ni Yudafoi asaneyelihe wulu fe fɛɛ lɛ bu lɛ fɔ, ni “agbe ehe guɔ ni gbɔmɛi kwá lɛ”—yɛ wala mli. Ni edamɔ Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ po akɛ mɔ ni akpɛlɛ enɔ, yɛ “la ni anyɛŋ abɛŋkɛ mli”! Yesu ji Mesia lɛ. Stefano kɛ mɛi krokomɛi asane ja. (Yesaia 53:3; Bɔfoi lɛ Asaji 7:56; 1 Timoteo 6:16) Saul sane ejaaa kwraa ejaakɛ Yesu tsɔɔ akɛ lɛ ji mɔ ni kɛ mɛi tuuntu ni Saul waa amɛ yi lɛ tsuɔ nii! Yɛ anɔkwale nɛɛ ni ená ele hewɔ lɛ, te Saul aaafee tɛŋŋ eya nɔ ‘efã ŋtia eshi kooloi akpalamɔtso lɛ naa dade lɛ’? Ehaa tsinanuu ni toi egbo po yaa he ni enuntsɔ taoɔ akɛ eya. No hewɔ lɛ, akɛni Saul kɛ Yesu efeee ekome yɛ famɔi ni ekɛhaa lɛ lɛ mli hewɔ lɛ, belɛ eeye lɛ diɛŋtsɛ ehe awui.

Akɛni Yesu ji Mesia lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ebuŋ lɛ fɔ. Shi kɛlɛ Yehowa ŋmɛ gbɛ ni egbo hiɛgbeji agbele ni fe fɛɛ, ni ebaje Mla nɛɛ shishi: “Mɔ ni asɛŋ lɛ lɛ Nyɔŋmɔ loomɔ kã enɔ.” (5 Mose 21:23) Yesu tsotsoro sɛŋmɔtso nɔ ni egbo. Jeee lɛ ehe eshai ahewɔ alomɔ lɛ lɛ, ejaakɛ esha bɛ ehe, shi adesai ahe eshai moŋ hewɔ. Sɛɛ mli lɛ Saul tsɔɔ akɛ: “Mɛi abɔ ni jɛ mla nitsumɔi amli lɛ, loomɔ kã amɛnɔ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Alomɔ mɔ fɛɛ mɔ ni ehiii shi yɛ nii fɛɛ ni aŋma yɛ mla wolo lɛŋ lɛ mli ni eye nɔ lɛ.’ Shi eyɛ faŋŋ akɛ mla mli lɛ abuŋ mɔ ko mɔ ko bem yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ . . . Kristo kpɔ wɔ kɛjɛ Mla lɛ loomɔ lɛ mli, akɛni etsɔ loomɔ eha wɔ lɛ, ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Alomɔ mɔ fɛɛ mɔ ni tsotsoro tso nɔ’ lɛ.”—Galatabii 3:10-13.

Yesu afɔleshaa lɛ nyɛɔ ekpɔ̃ɔ mɔ. Akɛni Yehowa kpɛlɛ nakai afɔleshaa lɛ nɔ hewɔ lɛ, ekala Mla lɛ kɛ eloomɔ ekpɛtɛ sɛŋmɔtso lɛ he yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ. Akɛni Saul ná le anɔkwale nɛɛ hewɔ lɛ, enyɛ ebu sɛŋmɔtso lɛ akɛ “Nyɔŋmɔ nilee” moŋ fe bɔ ni ‘etsɔ pampi eha Yudafoi’ lɛ. (1 Korintobii 1:18-25; Kolosebii 2:14) No hewɔ lɛ, belɛ, kɛ jeee mla nɔyeli nɔ abaatsɔ ahere mɔ ko yiwala, shi moŋ Nyɔŋmɔ duromɔ ni esaaa eshafeelɔi tamɔ Saul diɛŋtsɛ lɛ moŋ nɔ abaatsɔ lɛ, belɛ etsɔɔ akɛ agbele nakai gbɛ aha mɛi ni yɔɔ Mla lɛ sɛɛ lɛ hu. Ni Jeŋmajiaŋbii lɛ aŋɔɔ Yesu tsuɔ Saul kɛyaa lɛ.—Efesobii 3:3-7.

Wɔnyɛŋ wɔle bɔ ni Saul nu sane nɛɛ shishi eha beni atsake lɛ lɛ. Ekolɛ, Yesu kɛ lɛ wie tsu ni ebaatsu lɛ kɛya jeŋmajiaŋbii lɛ aŋɔɔ lɛ he shii abɔ. Kɛfata he lɛ, afii abɔ ho dani Saul ŋmala enɛɛmɛi fɛɛ eshwie shi yɛ ŋwɛi mumɔ lɛ kudɔmɔ naa. (Bɔfoi lɛ Asaji 22:17-21; Galatabii 1:15-18; 2:1, 2) Shi kɛlɛ, gbii fioo komɛi ho dani Saul nine shɛ gbɛtsɔɔmɔi anɔ lolo kɛjɛ e-Nuntsɔ hee lɛ ŋɔɔ.

Anania Saramɔ Lɛ

Beni Yesu ejie ehe shi etsɔɔ Saul sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ Anania hu, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Tee shi ni oya blohu ni atsɛɔ lɛ Trɔmɔɔ lɛ mli, ni oyabi mɔ ko ni atsɛɔ lɛ Saulo ni jɛ Tarso lɛ shi yɛ Yuda we lɛ; ejaakɛ naa, eesɔle, ni ena yɛ ninaa mli akɛ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Anania lɛ miiba eŋɔɔ, ni ekɛ enine miiŋmɛ enɔ, beni afee ni ena nii ekoŋŋ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 9:11, 12.

Akɛni Anania le Saul hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ esa akɛ enaa kpɛɔ ehe yɛ Yesu wiemɔ lɛ hewɔ. Ekɛɛ: “Nuntsɔ, minu nɛkɛ nuu nɛɛ he sane yɛ mɛi pii anaa, akɛ efee omɛi krɔŋkrɔŋi ni yɔɔ Yerusalem lɛ efɔŋ babaoo; ni biɛ hu tete ená hegbɛ kɛjɛ osɔfonukpai lɛ adɛŋ akɛ ebaafimɔ mɛi fɛɛ ni tsɛɔ ogbɛi lɛ anɔ lɛ.” Shi Yesu kɛɛ Anania akɛ: “Yaa, ejaakɛ mɔ nɛɛ ji midɛŋdade ni ahala aha mi, koni ehiɛ migbɛi lɛ kɛya jeŋmaji kɛ maŋtsɛmɛi kɛ Israelbii lɛ hu ahiɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 9:13-15.

Akɛni Anania ená nɔmimaa agbɛnɛ hewɔ lɛ, etee tsumɔ ni Yesu tsu lɛ lɛ. Beni Anania tao Saul ni ena lɛ lɛ, eŋa lɛ ni ekɛ eniji fɔ eyiteŋ. Atsɔɔ mli akɛ: “Ni amrɔ lɛ nɔ komɛi jɛ [Saul] hiŋmɛii anɔ shwie shi tamɔ loototoi, ni ena nii amrɔ.” Agbɛnɛ Saul efee klalo kɛha sane toiboo. Anania wiemɔi lɛ ma nɔ ni ekolɛ Saul enu momo kɛjɛ Yesu naa lɛ nɔ mi: “Wɔtsɛmɛi a-Nyɔŋmɔ lɛ ehalao eto, ní ole esuɔmɔnaa nii, ní ona jalɔ lɛ, ní onu edaaŋ gbee ko; shi obaatsɔ ehe odaseyelɔ, koni oye nii fiaa ni ona ni onu lɛ ahe odase otsɔɔ gbɔmɛi fɛɛ. Ni agbɛnɛ mɛɛba oshashaoɔ shi? Tee shi ni oha abaptisio, ní afɔ ohe eshai lɛ ashwie ahao, ní obo otsɛ Nuntsɔ lɛ gbɛi.” Mɛni ji nɔ ni jɛ mli ba? Saul ‘te shi ni abaptisi lɛ, ni eye nii, ni ehe wa lɛ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 9:17-19; 22:12-16.

Beni anɔkwafo Anania gbe nitsumɔ ni atuu awo edɛŋ lɛ naa lɛ, eje sane ni agbaa lɛ mli oya tamɔ bɔ ni fee beni ekɛ ehe bawo mli lɛ nɔŋŋ, ni agbaaa wɔ ehe sane ko dɔŋŋ. Shi Saul ha mɛi fɛɛ ni bo lɛ toi lɛ anaa kpɛ amɛhe! Tsutsu yiwalɔ lɛ, ni ba Damasko koni ebamɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ eje shishi eeshiɛ yɛ kpeehei lɛ ni ekɛ odaseyeli miitsɔɔ akɛ Yesu ji Kristo lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:20-22.

“Jeŋmaji Abɔfo”

Sane ni Saul kɛkpe beni eyaa Damasko lɛ nyɛ enɔ ni ekpa yiwalɛ nii ni efeɔ lɛ. Akɛni ebayɔse Mesia lɛ hewɔ lɛ, Saul baanyɛ ekɛ tsɔɔmɔi kɛ gbalɛi babaoo ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ato Yesu he. Akɛni ebale akɛ Yesu jie ehe kpo etsɔɔ lɛ, ni ‘enine eshɛ enɔ’ ni etuu nitsumɔ ewo edɛŋ akɛ etsɔ “jeŋmaji abɔfo” hewɔ lɛ, enɛ tsake Saul shihilɛ kwraa. (Filipibii 3:12; Romabii 11:13) Agbɛnɛ ni ebatsɔ bɔfo Paulo nɛɛ, ená hegbɛ kɛ hewalɛ akɛ esaa ewɔsɛɛ shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu, Kristofoi ayinɔsane mli nifeemɔ gbɛ lɛ hu.

Yɛ afii komɛi asɛɛ beni mɛi komɛi jeɔ bɔfo ni Paulo ji lɛ he ŋwane lɛ, efã hewalɛ ni eyɔɔ lɛ he kɛtsɔ gba ni egba mɛi lɛ eniiashikpamɔ ni ená yɛ be mli ni eyaa Damasko lɛ etsɔɔ lɛ nɔ. Ebi akɛ: “Ani jeee bɔfo ji mi? Ani minaaa Yesu Kristo?” Ni beni etsɔɔ akɛ Yesu ni atee lɛ shi lɛ jie ehe kpo etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ sɛɛ lɛ, Saul (Paulo) wie akɛ: “Amɛ fɛɛ amɛ sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ mi hu ni mitamɔ mɔ ko ni akpatu afɔ lɛ lɛ.” (1 Korintobii 9:1; 15:8) Na ni Saul na Yesu ŋwɛi anunyam lɛ baafee tamɔ nɔ ni aha lɛ hegbɛ koni afɔ́ lɛ, aloo atsɔ hiɛ atee lɛ shi kɛya mumɔ shihilɛ mli.

Saul kpɛlɛ hegbɛ ni akɛha lɛ lɛ nɔ, ni emia ehiɛ koni ehi shi yɛ naa. Eŋma akɛ: “Miji bibioo fe fɛɛ yɛ bɔfoi lɛ ateŋ, ni misaaa tete akɛ atsɛɔ mi bɔfo hu, ejaakɛ miwa Nyɔŋmɔ asafo lɛ yi. Shi . . . [Nyɔŋmɔ] duromɔ lɛ ni eduro mi lɛ efeee yaka; shi moŋ nɔ ni teke [bɔfoi krokomɛi lɛ fɛɛ] anɔ lɛ nɔ ni mitsu.”—1 Korintobii 15:9, 10.

Ekolɛ taakɛ Saul ji lɛ, okaiɔ be mli ni oná ole akɛ dani oooná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ lɛ, ehe miihia ni otsake jamɔ mli susumɔi ni okɛ be babaoo etsu he nii lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, odaa shi waa akɛni Yehowa eye ebua bo ni oná ole anɔkwale lɛ. Beni Saul na la lɛ, ni ená ele nɔ ni ataoɔ yɛ edɛŋ lɛ, eshashaooo shi akɛ eeefee nakai. Ni etee nɔ ekɛ ekãa kɛ faishitswaa tsu he nii yɛ ewala bei fɛɛ ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ mli. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ kɛha mɛi fɛɛ ni sumɔɔ akɛ amɛná Yehowa hiɛ duromɔ ŋmɛnɛ po nɛ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Woloŋlelɔ ko susu akɛ ekolɛ Yuda ji Yuda jamɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli onukpa aloo mɔ ko ni kwɛ gbɔiatoohe ni afee kɛha Yudafoi pɛ lɛ nɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Gbɛjegbɛ ni Atsɛɔ lɛ akɛ Trɔmɔɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ Damasko lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Photo by ROLOC Color Slides