Kuidas kaitsta oma lapsi jumaliku tarkuse abil

MEIE organism sõdib iga päev. Ta peab tagasi tõrjuma mikroobide, parasiitide ja viiruste vägesid. Õnneks oleme enamasti pärinud immuunsüsteemi, mis meid nende rünnakute eest kaitseb ja aitab meil mitte haigestuda lugematutesse nakkushaigustesse.

Sarnaselt sellega peavad kristlased võitlema pühakirjavastaste mõtete, väärtushinnangute ning survete vastu, mis võivad hävitada vaimse tervise (2. Korintlastele 11:3). Et niisugusele igapäevasele südame ja mõistuse vastu suunatud rünnakule vastu seista, peame tugevdama oma vaimset kaitset.

Eriti hädasti vajavad sellist kaitset meie lapsed, sest vaimne kaitse, millega tõrjuda tagasi maailma vaimu, pole neile kaasa sündinud (Efeslastele 2:2). Laste kasvades on väga tähtis, et vanemad aitaksid neil ise oma kaitset üles ehitada. Mis on selle kaitse puhul oluline? Piibel vastab: „Jehoova annab tarkuse ... valvates oma vagade teed!” (Õpetussõnad 2:6, 8). Jumalik tarkus valvab teed, mida mööda käivad noored, kes ilma selleta võiksid kaotada võitluse halva seltskonna, kaaslaste mõju või ebaterve meelelahutuse vastu. Kuidas saavad vanemad järgida Jehoova juhatust ja õpetada lastele jumalikku tarkust?

Otsides kosutavat seltskonda

Loomulikult meeldib teismelistele olla koos omaealistega, aga üksnes teiste kogenematutega läbikäimine ei aita omandada ega kasutada jumalikku tarkust. „Meeletus on seotud poisi südamesse,” hoiatab õpetussõna (Õpetussõnad 22:15). Kuidas on siis osa vanemaid aidanud oma lastel seltskonda puudutavates küsimustes juhinduda jumalikust tarkusest?

Pereisa Don * lausus: „Meie poisid veetsid palju aega omaealiste sõprade seltsis, kuid suurema osa sellest ajast viibisid nad meie  pool, meie silme all. Meie kodu uksed olid külalistele alati avatud, mistõttu maja oli pidevalt täis noori, keda soojalt vastu võtsime ja kellele toitu pakkusime. Leppisime meeleldi lärmi ja saginat täis majaga, et pakkuda oma lastele turvalist paika, kus nad saaksid mõnusalt aega veeta.”

Brianil ja Maryl on kolm tublit last, aga nad tunnistavad ausalt, et nende kasvatamine pole alati olnud just kergete killast. Nad jutustavad: „Koguduses oli vähe hilises teismeeas noori, kellega meie tütar Jane oleks saanud sõbrustada. Tal oli küll üks sõbranna Susan, sõbralik ja elurõõmus noor. Tema vanemad aga olid vabameelsemad kui meie. Susan tohtis olla kauem väljas kui Jane, kanda lühemaid seelikuid, kuulata küsitava väärtusega muusikat ja vaadata sobimatuid filme. Tükk aega ei suutnud Jane asja meie seisukohast vaadata. Tema meelest olid Susani vanemad palju mõistvamad, samas kui meie paistsime olevat liiga ranged. Alles siis, kui Susanil probleemid tekkisid, mõistis Jane, et meie kindlameelsus oli teda kaitsnud. Oleme rõõmsad, et me oma seisukohast ei taganenud ja tegime ikka seda, mida uskusime olevat tütrele parim.”

Paljud noored on samamoodi nagu Jane mõistnud, et seltskonda puudutavates küsimustes on tark otsida vanematelt juhatust. „Kõrv, mis kuulab eluks vajalikku noomimist, jääb tarkade seltsi,” ütleb õpetussõna (Õpetussõnad 15:31). Jumalik tarkus ajendab noori otsima kosutavate sõprade seltskonda.

Kuidas tulla toime kaaslaste mõjuga

Seltsimisega on tihedalt seotud kaaslaste mõju. Päevast päeva paneb soov teistega sarnaneda laste vaimse kaitse proovile. Kuna harilikult tahavad noored leida omaealiste seas tunnustust, võib kaaslaste mõju suruda nad sellisesse vormi, mida maailm peab ihaldusväärseks (Õpetussõnad 29:25).

Piibel tuletab meelde, et „maailm kaob ja tema himu” (1. Johannese 2:17). Seega peaksid vanemad jälgima, et maailma vaated ei avaldaks nende lastele liiga tugevat mõju. Kuidas nad saavad aidata oma lastel mõelda nagu kristlasele kohane?

„Tütar tahtis alati kanda samu riideid mida teisedki noored,” sõnas Richard. Niisiis arutasime kannatlikult läbi iga tema nõudmise head ja vead. Isegi meie meelest laitmatu moe puhul järgisime aastaid tagasi kuuldud nõuannet „Tark inimene ei lähe esimesena uue moega kaasa ega ole ka viimane, kes sellest lahti ütleb”.

Pauline kasutas kaaslaste mõju tõkestamiseks teist meetodit. Ta meenutab: „Tundsin huvi selle vastu, mille vastu mu lapsed huvi tunnevad, ja astusin tihti nende tuppa juttu  ajama. Niisuguste pikkade vestluste ajal sain kujundada nende mõtteviisi ja aidata neil vaadata asjadele teise kandi pealt.”

Kaaslaste mõju ei kao, nii et vanemate ees seisab ilmselt pidev võitlus, et hävitada ilmalikud „mõistuse targutused” ja aidata lastel võtta oma mõtted vangi „Kristuse sõnakuulelikkuse alla” (2. Korintlastele 10:4, 5). Ent olles „püsivad palves”, saavad nii vanemad kui lapsed jõudu, et sellega toime tulla (Roomlastele 12:12; Laul 65:3).

Ahvatlev meelelahutus

Kolmas mõjutus, mille puhul võib vanematel olla raske nõu anda, on meelelahutus. Muidugi mõista meeldib lastele mängida. Nooredki tahavad väga lõbutseda (2. Timoteosele 2:22). Ent kui seda soovi ebatargalt rahuldada, võib see nende vaimse kaitse maha kiskuda. Oht seisneb peaasjalikult kahes teguris.

Esiteks peegeldab suur osa meelelahutusest maailma rikutud moraalimõõdupuid (Efeslastele 4:17–19). Ent seda serveeritakse tavaliselt huviäratavalt ja kütkestavalt. Noortele kujutab see tõsist ohtu, sest nad ei pruugi märgata lõksu.

Teiseks võib probleeme tekitada meelelahutusele kulutatud ajahulk. Mõne inimese jaoks on lõbutsemine muutunud elus kõige tähtsamaks, neelates liiga palju aega ja energiat. Õpetussõna hoiatab, et „palju mett süüa ei ole hea” (Õpetussõnad 25:27). Niisamuti võtab liigne meelelahutus isu vaimse toidu järele ja tekitab vaimset laiskust (Õpetussõnad 21:17; 24:30–34). Selles maailmas täiel rinnal lõbutsemine takistab noortel „saavutada tõelist elu” – igavest elu Jumala uues maailmas (1. Timoteosele 6:12, 19). Mida on vanemad selle raskuse võitmiseks teinud?

Kolme tütre ema Mari Carmen ütleb: „Tahtsime, et meie tütred lahutaksid meelt ja lõbutseksid ülesehitavalt. Seega tegime tihti kogu perega väljasõite ja nad seltsisid ka koguduse sõpradega. Kuid me ei liialdanud meelelahutusega. Võrdlesime seda eine lõpus söödava magustoiduga, mis on küll hõrk, aga ometi ei ole see pearoog. Tüdrukud õppisid tegema tööd kodus, koolis ja koguduses.”

Don ja Ruth ei jätnud samuti meelelahutust juhuse hooleks. „Laupäevast kujundasime tavaliselt perepäeva,” rääkisid nad. „Hommikul käisime kuulutamas, pärastlõunal läksime ujuma ja õhtul ootas meid eriline eine.”

Need vanemate tähelepanekud näitavad hästi, kui tähtis on tasakaalukalt seada kosutav meelelahutus kristlase elus õigele kohale (Koguja 3:4; Filiplastele 4:5, UM).

Looda Jehoovale

Vaimse kaitse üles ehitamine võtab muidugi aastaid. Pole olemas mingit imerohtu, et anda lastele jumalikku tarkust, mis paneks nad lootma oma taevasele Isale. Selle asemel peavad vanemad neid ’kasvatama karistuses ja Issanda manitsuses’ (Efeslastele 6:4). See on pidev protsess, mis tähendab seda, et lastel tuleb aidata näha asju nii, nagu Jumal neid näeb. Kuidas võivad vanemad seda teha?

Edu pandiks on korrapärane perekondlik piibliuurimine. Perekondlik uurimine avab laste silmad nägema Jumala „käsuõpetuse imesid” (Laul 119:18). Diego võttis  perekondlikku uurimist väga tõsiselt ja nii aitas ta oma lastel Jehoovaga lähedaseks saada. „Valmistusin uurimiseks põhjalikult,” lausus ta. „Tehes piiblilistest väljaannetest uurimistööd, õppisin muutma piiblitegelasi elavaks. Julgustasin lapsi otsima sarnasusi nende enda ja ustavate jumalateenijate elu vahel. See aitas lastel hoida elavalt meeles seda, mis valmistab Jehoovale rõõmu.”

Lapsed õpivad ka muul ajal. Mooses ergutas vanemaid kõnelema Jehoova meeldetuletustest „kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes” (5. Moosese 6:7). Üks isa jutustab: „Mu pojal kulub tükk aega selleks, et oma süda avada ja tunnetest rääkida. Kui lähme jalutama või töötame koos, avab ta pikapeale mulle oma südame. Niisugustel puhkudel oleme saanud toredalt vestelda ning see on olnud kasuks meile mõlemale.”

Ka vanemate palved võivad avaldada lastele sügavat mõju. Kui lapsed kuulevad oma vanemaid alandlikult Jumala poole pöördumas, et temalt abi ja andestust paluda, võib see panna neid „uskuma, et tema on olemas” (Heebrealastele 11:6). Nii mõnigi edukas vanem on rõhutanud, kui olulised on perekondlikud palved, muu hulgas need, kus puudutatakse kas kooliga seotud asju või midagi muud, mis lastele muret valmistab. Üks isa sõnas, et tema naine teeb alati enne laste kooliminekut nendega koos palve. (Laul 62:9; 112:7.)

„Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem”

Kõik vanemad teevad vigu ja võivad kahetseda seda, kuidas nad on teatud olukordi käsitlenud. Sellest hoolimata innustab Piibel ikka pingutama ja head tehes mitte tüdima (Galaatlastele 6:9).

Soov kõigele käega lüüa võib vanematel tekkida siis, kui nad vahel tunnevad, et lihtsalt ei mõista oma lapsi. On lihtne järeldada, et noorem põlvkond on teistsugune ning neist on raske aru saada. Kuid tegelikult on tänapäeva lastel samasugused nõrkused kui möödunud põlvkondadel ja neil on samad ahvatlused, ehkki surve patustada võib olla suurem. Sellepärast pehmendas üks isa pärast poja korrale kutsumist oma sõnu, öeldes lahkelt: „Sinu süda tahab teha vaid seda, mida minu süda tahtis teha, kui olin sinu eas.” Vanemad ei pruugi palju teada arvutitest, aga nad teavad, mis tundeid võivad ebatäiusliku liha kalduvused tekitada (Matteuse 26:41; 2. Korintlastele 2:11).

 Mõned lapsed ei võta vanemate juhatust sugugi meelsasti vastu ja võib-olla hakkavad koguni mässama, kui neid distsiplineeritakse. Ent jällegi on oluline kannatlikkus. Hoolimata esmasest vastuseisust või trotsist on paljud lapsed vanemate juhatusele lõpuks hästi reageerinud (Õpetussõnad 22:6; 23:22–25). Kristlik noor Matthew, kes teenib nüüd ühes Jehoova tunnistajate harubüroos, räägib: „Teismelisena arvasin, et minu vanemate piirangud on ebaõiglased. Arutlesin, et kui minu sõprade vanemad lubavad midagi, siis miks ei võiks seda lubada ka minu vanemad? Mind ärritas väga, kui nad mõnikord keelasid mul karistuseks kanuuga sõitma minna, mida väga armastasin. Nüüd seda meenutades mõistan, et vanematelt saadud distsiplineerimine oli tõhus ja hädavajalik. Olen tänulik, et nad andsid mulle vajalikku juhatust just siis, kui seda vajasin.”

Ehkki lapsed peavad vahel olema vaimselt kahjulikus keskkonnas, võivad neist ikkagi saada tublid kristlased, selles pole mingit kahtlust. Nagu Piibel tõotab, pakub jumalik tarkus neile vaimset kaitset. „Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele! Otsustusvõime valvab su üle, mõistus kaitseb sind, päästes sind kurjalt teelt.” (Õpetussõnad 2:10–12.)

Üheksa kuud last oma ihus kanda ei ole sugugi lihtne ülesanne. Ning järgnevad 20 aastat võivad lisada nii valu kui õnne. Kuid armastusest oma laste vastu püüavad kristlikud lapsevanemad teha kõik endast oleneva, et neid kaitsta jumaliku tarkusega. Neid valdavad samad tunded, mis valdasid eakat apostel Johannestki seoses tema vaimsete lastega: „Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat” (3. Johannese 4).

[Allmärkus]

[Pilt lk 24]

„Meie kodu uksed olid külalistele alati avatud, mistõttu maja oli pidevalt täis noori”

[Pilt lk 25]

Tunne huvi selle vastu, mille vastu su lapsed huvi tunnevad

[Pildid lk 26]

„Valmistusin uurimiseks põhjalikult”