Jehoova hoolib lihtinimestest

KAS me peame olema kuidagi erilised või silmapaistvad, et Jumal meid märkaks? Abraham Lincoln, Ameerika Ühendriikide 16. president, olevat öelnud: „Issand eelistab lihtinimesi. Sellepärast ongi ta neid nii palju loonud.” Paljud tunnevad end olevat tavalised inimesed, kel pole mingeid silmapaistvaid omadusi. Lihtinimene öeldakse ka vaese ja alama kohta, ning sellise kohta, kel pole mingeid privileege ega eristaatust. Milliste inimeste keskel sul meeldib olla? Kas kõrkide, esiletükkivate, uhkete keskel? Kas ei tahaks sa pigem suhelda sõbralike, alandlike, tagasihoidlike inimestega, kes on siirad ja teistest sügavalt huvitatud?

Kuna emotsionaalne vägivald ja naeruvääristamine on tänapäeva maailmas nii levinud, on mõnel raske uskuda, et Jumal on temast isiklikult huvitatud. „Olen pärit perest, kus armastust ei väljendatud. Mind alandati, mu kallal noriti ja minu üle heideti nalja. Juba noorena tundsin end väärtusetuna,” kirjutas üks selle ajakirja lugeja. „Mul on sisimas ikka veel tundeid minevikust, ja raskustes olles suruvad need mind maha.” Siiski on põhjusi uskuda, et Jumal on lihtinimestest isiklikult huvitatud.

Jumal tunneb huvi lihtinimeste vastu

„Suur on Jehoova ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu,” kirjutas kuningas Taavet (Laul 145:3). See aga ei takista Jehooval meist armastavalt ja kaastundlikult hoolida (1. Peetruse 5:7). Näiteks sõnas laulukirjutaja: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim” (Laul 34:19).

Selles maailmas kütkestab inimesi näiteks kena välimus, prestiiž või jõukus, kuid Jehoova silmis pole need tähtsad. Jumala Seadus Iisraelile näitas tema kaastundlikku huvi vaeste, orbude, lesknaiste ja võõramaalaste vastu. Jumal ütles iisraellastele, keda Egiptuses kunagi julmalt koheldi: „Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda ... Te ei tohi halvasti kohelda ühtki lesknaist ega vaestlast! Kui sa neid halvasti kohtled, nõnda et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu” (2. Moosese 22:20–23). Lisaks väljendas ka prohvet Jesaja oma usku sellesse, et Jehoova hoolib viletsatest: „Sa oled kindluseks viletsale, pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks saju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui sadu vastu seina” (Jesaja 25:4).

Kogu oma teenistuse jooksul oli Jeesus Kristus, kes on Jumala „olemuse kuju”, jüngritele eeskujuks selles, kuidas ilmutada siirast huvi lihtinimeste vastu (Heebrealastele 1:3). Kui Jeesus nägi rahvahulki, kes olid „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”, oli „tal hale meel nende pärast” (Matteuse 9:36).

Pane tähele ka seda, missugused inimesed  valis Jeesus oma apostliteks: nende kohta öeldi, et nad on „õppimata ja lihtsad mehed” (Apostlite teod 4:13, EP 97). Pärast Jeesuse surma kutsusid tema järelkäijad igasuguseid inimesi Jumala Sõna kuulama. Apostel Paulus kirjutas, et „iga uskmatu või lihtinimene” võib tulla kristlikku kogudusse ja saada usklikuks (1. Korintlastele 14:24, 25, UM). Selle asemel, et valida maailma mõõdupuude järgi imetlusväärseid inimesi, valis Jumal oma teenistusse palju tavalisi, lihtsaid inimesi. Apostel Paulus ütles: „Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid, vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev; ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud, selle, mis midagi ei ole, et teha tühjaks seda, mis midagi on, et ükski liha ei kiitleks Jumala ees” (1. Korintlastele 1:26–29).

Ka tänapäeval on Jumal meist siiralt huvitatud. Tema tahe on, et „kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1. Timoteosele 2:4, EP 97). Kuna Jumal armastas inimkonda sedavõrd, et saatis oma Poja maa peale meie eest surema, pole meil vähimatki alust arvata, et ta meid ei armasta või et oleme väärtusetud (Johannese 3:16). Jeesus Kristus näitas oma järelkäijatele, kui oluline on kohelda isegi vähimat vaimsete vendade hulgast nõnda, justkui see oleks Jeesus ise. Ta ütles: „Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud” (Matteuse 25:40). Kuidas maailm meie peale ka ei vaataks, oleme Jehoova silmis erilised, kui armastame tõde.

Ilma isata Brasiilia poiss Francisco * tundis seda, kui oli arendanud Jumalaga lähedased suhted. Ta selgitab: „Jehoova ja tema organisatsiooni tundma õppimine aitas mul hakkama saada oma ebakindluse ja ujedusega. Sain teada, et Jehoova on meist igaühest isiklikult huvitatud.” Jehoova sai Franciscole tõeliseks Isaks.

Hoolib noortest

Jehoova on siiralt huvitatud noortest, ja mitte ainult kui grupist, vaid kui üksikisikutest. Muidugi ei taha me keegi, ei noored ega vanad, olla endast liiga heal arvamusel. Meil võib siiski olla andeid ja omadusi, mida Jumal tulevikus saab kasutada. Jehoova teab, missugust puhastust ja väljaõpet me vajame, et oma potentsiaali täielikult rakendada. Pane näiteks tähele 1. Saamueli raamatu 16. peatüki aruannet. Prohvet Saamuelile tundusid teised võimalikud kandidaadid Iisraeli kuninga ametisse sobivamad,  seepärast selgitas Jehoova, miks ta valis Iisraeli tulevaseks kuningaks Iisai noorima poja Taaveti: „Ära vaata ta [Taaveti vanema venna] välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames” (1. Saamueli 16:7).

Kas noored võivad tänapäeval olla kindlad, et Jehoova on neist siiralt huvitatud? Mõtle noorele Brasiilia naisele Anale. Nagu paljusid teisi noori, häiris ka teda korruptsioon ja ebaõiglus. Siis hakkas ta isa eestvedamisel koos oma õdedega kristlikel koosolekutel käima. Aja jooksul hakkas Anale Jumala Sõna kohta õpitu meeldima, ta hakkas lugema Piiblit ja kristlikke väljaandeid ning Jehoova Jumala poole palvetama. Järk-järgult tekkis tal Jumalaga lähedane suhe. Ta seletab: „Mulle meeldis sõita jalgrattaga meie kodu lähedal asuvale mäele, kus sain vaadata kaunist päikeseloojangut. Palvetasin Jehoova poole ja tänasin teda lahkuse ja helduse eest, püüdes väljendada seda, kui väga ma teda armastan. Jehoova Jumala ja tema eesmärkide tundmaõppimine andis mulle meelerahu ja turvatunde.” Kas sinagi püüad võtta aega, et mõtiskleda Jehoova armastava hoolitsuse üle?

Tuleb tunnistada, et mineviku tõttu võib meil olla raske tunda rõõmu lähedasest suhtest Jehoovaga. Võtkem näiteks Lidia. Kui ta avas isale oma südame, rääkides sügavast isiklikust murest, vastas isa järsult: „Rumalus!” Lidia muidugi mõistis, et isa tahtis panna teda oma probleemi unustama, aga ta ütleb: „Piibli uurimine andis mulle kõik, mida ihaldasin, ja enamgi veel. Jehoova ligitõmbav isiksus tegi ta minu parimaks sõbraks. Mul on nüüd armastav ja mõistev Isa, kellele võin vabalt rääkida oma tunnetest ja kõige sisimatest kartustest. Ma võin veeta tunde, rääkides universumi kõige tähtsama Isikuga, ja olla kindel, et ta kuuleb mind.” Niisugused piiblitekstid nagu Filiplastele 4:6, 7 aitasid tal tunda Jehoova armastavat hoolt. Need salmid ütlevad: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.”

Aitab meid meie vajadustes

Jehoova ilmutab huvi nii iga üksiku teenija kui ka oma ülemaailmse koguduse vastu. Meie võime ilmutada armastust oma taevase Isa vastu, kui võtame aega temaga vestlemiseks. Kunagi ei tohiks me pidada temaga suhtlemist endastmõistetavaks. Taavet jälgis pidevalt, missugune on tema suhe Jehoovaga. Ta ütles: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva” (Laul 25:4, 5).

Mõte lähedastest suhetest Jumalaga võib olla sinu jaoks uus. Milliseid probleeme sul ka poleks, võid olla alati kindel, et Kõigekõrgem on võimeline sind aitama, kui see on kooskõlas tema tahtega (1. Johannese 5:14, 15). Õpi siis esitama konkreetseid palveid,  milles räägid oma olukorrast ja vajadustest.

Oma vajaduste tunnustamise tähtsust rõhutab kuningas Saalomoni palve templi pühitsemisel: „Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui ta vaenlased teda rõhuvad ta väravatemaal, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus, siis igat palvet, igat anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu ..., kuule sina siis taevast ... ja anna andeks ning anna igaühele kõiki ta tegusid mööda” (2. Ajaraamat 6:28–30). Tõepoolest, vaid sina ise ’tunned oma häda ja valu’. Nõnda siis on väga oluline tunnustada oma tegelikke vajadusi ja soove. Kui sa seda teed, siis Jehoova „annab sinule, mida su süda kutsub” (Laul 37:4).

Tugevda oma suhet Jehoovaga

Jehoova laseb hea meelega tunda lihtinimestel rõõmu lähedastest suhetest temaga. Tema Sõna kinnitab: „ ”[Ma] olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks”, ütleb kõigeväeline Issand” (2. Korintlastele 6:18). Jehoova ja ta Poeg tõepoolest soovivad, et meil läheks hästi ja et me saaksime igavese elu. Kui julgustav on teada, et Jehoova aitab meil hoolitseda oma kohustuste eest perekonnas, tööl ja kristlikus koguduses!

Siiski me kogeme kõik raskeid aegu. Vilets tervis, pereprobleemid, väike sissetulek või miski muu võib meile valu teha. Me ehk ei tea, kuidas tulla toime katse või proovilepaneva olukorraga. Otseselt või kaudselt on see suurenev surve seotud õela süüdistaja Kurat-Saatanaga, kes peab Jumala rahvaga vaimset sõda. Sellegipoolest on keegi, kes meid mõistab ja kes aitab meil säilitada häid suhteid Jehoovaga. See pole keegi muu kui Jeesus Kristus oma kõrgel taevasel positsioonil. Piibel ütleb: „Meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks” (Heebrealastele 4:15, 16).

Kui julgustav on küll teada, et me ei pea olema kuulsad ega rikkad, et nautida Jumala soosingut! Isegi kui sul on kitsas käes, võid palvetada nagu laulukirjutaja: „Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja” (Laul 31:10–15; 40:18). Võid kindel olla, et Jehoova armastab alandlikke lihtinimesi. Tõesti, me võime ’heita kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt meie eest’ (1. Peetruse 5:7).

[Allmärkus]

[Pildid lk 29]

Paljud Jeesuse järelkäijad olid koolitamata ja lihtsad inimesed

[Pilt lk 30]

Kristlased taotlevad tugevat usku

[Pildid lk 31]

Me ei pea olema silmapaistvad inimesed, et tunda rõõmu Jumala soosingust