Apostlite teod 4:1–37

4  Kui Peetrus ja Johannes* rahvale rääkisid, ilmusid kohale preestrid, templiülem+ ja saduserid.+  Need olid ärritunud, kuna need kaks apostlit õpetasid rahvast ja kuulutasid, et Jeesus on surnuist üles äratatud*.+  Nad võtsid Peetruse ja Johannese kinni*+ ning jätsid nad järgmise päevani vahi alla, sest oli juba õhtu.  Kuid paljud neist, kes olid seda kõnet kuulanud, hakkasid uskuma, ja mehi sai kokku umbes 5000.+  Järgmisel päeval tulid Jeruusalemmas kokku rahva ülemad, vanemad ja kirjatundjad,  samuti peapreester Hannas,+ Kaifas,+ Johannes, Aleksandros ja kõik peapreestri sugulased.  Nad lasid Peetruse ja Johannese enda ette tuua ja küsisid neilt: „Millise väega või kelle nimel te seda tegite?”+  Siis Peetrus, täis püha vaimu,+ ütles neile: „Rahva ülemad ja vanemad,  kui meid kuulatakse täna üle vigasele mehele tehtud heateo pärast+ ja te tahate teada, kes tegi ta terveks,* 10  siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et see sündis naatsaretlase Jeesus Kristuse nimel,+ kelle te postil hukkasite,+ aga kelle Jumal surnuist üles äratas.+ Tänu temale* seisab see mees teie ees tervena. 11  Tema on „see kivi, mida teie, ehitajad, tähtsusetuks pidasite ja mis on saanud nurga tipmiseks kiviks”.+ 12  Pääste ei tule ju kellegi teise kaudu, sest taeva all pole inimestele antud ühtki teist nime,+ mille kaudu meid päästetakse.”+ 13  Kui nad nägid Peetruse ja Johannese kartmatust ning said teada, et nad on koolitamata ja tavalised inimesed,+ olid nad hämmastunud. Ja nad tundsid neis ära need, kes olid olnud koos Jeesusega.+ 14  Nähes terveks tehtud meest nende juures seismas,+ ei osanud nad midagi kosta.+ 15  Siis nad käskisid neil sanhedrinisaalist välja minna ja hakkasid omavahel nõu pidama, 16  öeldes: „Mida me peaksime nende meestega tegema?+ On ju tõsi, et nad on teinud erakordse teo*, millest on kuulnud kõik Jeruusalemma elanikud,+ me ei saa seda eitada. 17  Aga et see jutt rahva seas edasi ei leviks, siis ähvardagem neid, et nad ei räägiks tema nimel* enam mitte kellegagi.”+ 18  Siis kutsusid nad apostlid ja keelasid neid, et nad ei räägiks ega õpetaks midagi Jeesuse nimel. 19  Kuid Peetrus ja Johannes vastasid neile: „Otsustage ise, kas Jumala silmis on õige kuulata teid, aga mitte Jumalat.+ 20  Me ei saa jätta rääkimata seda*, mida oleme näinud ja kuulnud.” 21  Nad ähvardasid neid veelgi ja lasid nad siis vabaks, sest nad ei leidnud ühtki põhjust nende karistamiseks ja kartsid rahvast,+ kuna kõik ülistasid Jumalat selle eest, mis oli sündinud. 22  Mees, kes oli ime läbi terveks tehtud, oli üle 40 aasta vana. 23  Kui Peetrus ja Johannes olid vabaks saanud, läksid nad usukaaslaste* juurde ning jutustasid, mida peapreestrid ja vanemad neile olid öelnud. 24  Seda kuuldes palvetasid nad üheskoos Jumala poole: „Kõrgeim valitseja, sina oled teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis on nende sees.+ 25  Sa oled püha vaimu abil meie esiisa Taaveti,+ oma teenija kaudu öelnud: „Miks rahvad möllavad ja rahvahõimud mõtlevad tühistele asjadele? 26  Maa kuningad astuvad välja, valitsejad kogunevad kui üks mees Jehoova ja tema võitu vastu.”+ 27  Tõepoolest, nii Herodes kui ka Pontius Pilatus+ koos iisraellaste ja mittejuutidega kogunesid siia linna sinu püha teenija Jeesuse vastu, kelle sa oled võidnud,+ 28  et teha seda, mida sa oma väe kaudu kooskõlas oma tahtega olid ennustanud*.+ 29  Ja nüüd, Jehoova, pane tähele nende ähvardusi ja luba oma orjadel rääkida sinu sõna täie julgusega. 30  Siruta oma käsi, et tervendada ning teha tunnustähti ja imesid+ oma püha sulase Jeesuse nime kaudu.”+ 31  Kui nad olid anumise lõpetanud, kõikus paik, kuhu nad olid kokku tulnud, ja kõik said täis püha vaimu+ ning rääkisid Jumala sõna julgesti.+ 32  Kõigil usklikel oli üks süda ja üks hing ning mitte keegi ei pidanud oma vara enda omaks*, vaid neil oli kõik ühine.+ 33  Apostlid jätkasid tõhusalt tunnistuse andmist oma isanda Jeesuse ülestõusmise kohta+ ja Jumal osutas neile kõigile külluslikult armu*. 34  Mitte keegi nende seas polnud puuduses,+ sest kõik, kellel oli põlde või maju, müüsid oma vara ja tõid müügist saadud summa 35  ning andsid apostlitele*.+ Siis jagati igaühele sedamööda, kuidas kellelegi vaja oli.+ 36  Ka Küproselt pärit leviit Joosep — keda apostlid hüüdsid lisanimega Barnabas,+ mis tõlgituna tähendab „julgustuse poeg” — 37  müüs oma maatüki ning tõi saadud raha apostlitele.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „nad”.
Võib tõlkida ka „ja kuulutasid surnute ülesäratamist, tuues näiteks Jeesuse”.
Sõna-sõnalt „panid käed nende külge”.
Võib tõlkida ka „kes ta päästis”.
Teine võimalik tähendus: „sellele nimele”.
Võib tõlkida ka „nende kaudu on sündinud silmapaistev tunnustäht”.
Võib tõlkida ka „sellest nimest”, „seda nime mainides”.
Võib tõlkida ka „lakata rääkimast sellest”.
Sõna-sõnalt „omade”.
Sõna-sõnalt „mille toimumise sinu käsi ja nõu olid ette määranud”.
Sõna-sõnalt „mitte ükski ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma”.
Võib tõlkida ka „ärateenimata lahkust”, „ülimat headust”.
Sõna-sõnalt „panid apostlite jalge ette”.

Kommentaarid

templiülematega. Kreeka keeles on siin juttu vaid ülematest. Kuna aga tekstis Lu 22:52 täpsustatakse, et tegemist oli templiülematega, on ka siin selguse mõttes nii pandud. Neid ametnikke mainib vaid Luukas. (Ap 4:1; 5:24, 26.) Nad olid templi korravalvurite ülevaatajad. Kui peeti plaani Jeesus vahistada, kaasati ilmselt ka nemad arutellu, näitamaks, et Jeesuse kinnivõtmine on seaduspärane.

templiülem. Mainitakse ka tekstides Ap 5:24 ja 26. Esimesel sajandil kuulus see ametikoht preestrile, kes oli oma võimu poolest ülempreestrist järgmine. Ta oli templis teenivate preestrite ülevaataja. Peale selle vastutas ta korra eest templis ja selle ümbruses ning selleks olid tema käsutuses leviitidest korravalvurid. Templiülemale allusid alama astme templiülemad, kellele omakorda allusid leviidid, kelle ülesandeks oli templiväravad hommikul avada ja õhtul sulgeda. Need leviidid valvasid templivaramut, hoidsid rahva seas korda ja jälgisid, et keegi ei siseneks piiratud ligipääsuga aladele. Leviidid olid jagatud 24 rühma, kes teenisid templis kordamööda. Iga rühm teenis seal kaks korda aastas nädal aega korraga. Tõenäoliselt oli igal rühmal oma ülem, kel tuli aru anda templiülemale. Templiülemad olid mõjukad mehed. Neid nimetatakse koos peapreestritega, kes sepitsesid vandenõu Jeesuse hukkamiseks. Sel õhtul, kui Jeesus reedeti, tulid nad koos korravalvuritega teda kinni võtma. (Lu 22:4 (vt kommentaari), 52.)

vanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestriks oli Hannas ja ülempreestriks Kaifas. Võib tõlkida ka „ülempreestriteks olid Hannas ja Kaifas”. Kui Luukas räägib ajast, mil Ristija Johannes oma teenistust alustas, ütleb ta, et see toimus siis, kui juudi preesterkonna eesotsas oli kaks mõjuvõimsat meest. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase aastal 6 või 7 m.a.j ülempreestriks ja Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36. Seega, kuigi aastal 29 oli ülempreestriks Kaifas, võis Hannast tema olulise positsiooni tõttu õigusega nimetada peapreestriks. (Joh 18:13, 24; Ap 4:6.)

peapreester Hannas. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase ülempreestriks aastal 6 või 7 ning Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36. (Vt Lu 3:2 kommentaari.) Tekstides Joh 18:13 ja 19 räägitakse Hannasest kui peapreestrist (kr archiereús). Sama kreeka sõna kasutatakse nii ametisoleva ülempreestri kui ka teiste silmapaistvate preestrite, sealhulgas endiste ülempreestrite kohta. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.)

Kaifas. Ülempreester, kelle roomlased määrasid ametisse ilmselt aastal 18 ja kes oli ametis kuni aastani 36. Osava diplomaadina suutis ta oma positsiooni hoida kauem kui ükski tema eelkäijatest. Tema oli see, kes küsitles Jeesust ja andis ta üle Pilatusele. (Mt 26:3, 57; Joh 11:49; 18:13, 14, 24, 28.) See salm on Apostlite tegude raamatus ainus koht, kus mainitakse Kaifast nimeliselt. Mujal räägitakse temast kui ülempreestrist. (Ap 5:17, 21, 27; 7:1; 9:1.)

naatsaretlase. Vt Mr 10:47 kommentaari.

postil hukkasite. Võib tõlkida ka „posti külge panite”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Piinapost” ja „Post”.)

postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. See on esimene koht rohkem kui 40 kohast, kus kreeka verb stauróo piibli kreekakeelses osas esineb. Verb on tuletatud nimisõnast staurós, mida võib tõlkida vastega „piinapost”. (Vt Mt 10:38, 16:24, 27:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”.) Septuagintas on see tegusõna tekstis Est 7:9, kus Haaman kästi riputada rohkem kui 20 m kõrguse posti külge. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna postidega tarastamist, palk- või pihtaia ehitamist.

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

nurga tipmiseks kiviks. Vt Mt 21:42 kommentaari.

nurga tipmiseks kiviks. Võib tõlkida ka „päiskiviks”, „tipukiviks”. Nii heebrea väljend tekstis L 118:22 kui ka vastav kreeka väljend tähendavad sõna-sõnalt „nurga pea”. Kuigi seda väljendit võib mitmeti mõista, tähendab see ilmselt kivi, mis asetati seinte ühenduskoha peale ja hoidis neid koos. Jeesus tsiteeris seda prohvetiennustust ja ütles, et tema on nurga tipmine kivi. Nii nagu hoone tipmine kivi oli silmapaistev, nii paistab silma ka Jeesus Kristus, kes on võitud kristlaste koguduse ehk vaimse templi pea.

kartmatust. Kr parresía (julge avameelsus, sõnajulgus; enesekindlus). Sama kreeka sõna on kasutatud tekstides Ap 28:31 ja 1Jo 5:14, kus see on tõlgitud vastetega „julgelt” ja „kindlad”. Nimisõna parresía ja verb parresiázomai (mis on tihti tõlgitud vastega „julgelt rääkima”) esinevad Apostlite tegude raamatus mitu korda ja seda just seoses algkristlaste julge kuulutustööga. (Ap 4:29, 31; 9:27, 28; 13:46; 14:3; 18:26; 19:8; 26:26.)

koolitamata. Kr agrámmatos (kirjatundmatu). Ilmselt viidatakse sellele, et apostlid polnud saanud väljaõpet rabide koolides, mitte et nad oleksid olnud kirjaoskamatud. Enamik 1. sajandi juute oskas lugeda ja kirjutada, osalt tänu sellele, et nad olid seda õppinud sünagoogides. Nagu Jeesus, polnud ka Peetrus ja Johannes käinud rabide koolides. (Joh 7:15.) Jeesuse päevil oli usueliit seisukohal, et üksnes nendes koolides võis saada usulist haridust. Saduseride ja variseride meelest polnud Peetrus ja Johannes pädevad rahvale Jumala seadust õpetama ja selgitama. Pealegi olid nad mõlemad pärit Galileast, kus enamik inimesi olid põlluharijad, karjakasvatajad või kalurid. Paistab, et juutide juhid ja ka teised Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud põlastasid tolle kandi inimesi ning pidasid seepärast Peetrust ja Johannest koolitamata ja tavalisteks inimesteks. (Joh 7:45–52; Ap 2:7.) Jumal aga suhtus neisse hoopis teistmoodi. (1Ko 1:26–29; 2Ko 3:5, 6; Jk 2:5.) Oma maise teenistuse ajal andis Jeesus oma jüngritele nii teadmisi kui ka väljaõpet. (Mt 10:1–42; Mr 6:7–13; Lu 8:1; 9:1–5; 10:1–42; 11:52.) Kui ta oli üles äratatud, jätkas ta nende õpetamist püha vaimu kaudu. (Joh 14:26; 16:13; 1Jo 2:27.)

sanhedrinisaalist. Vt Lu 22:66 kommentaari.

sanhedrinisaali. Võib tõlkida ka „oma sanhedrini”. Sanhedrin oli juudi kõrgeim kohus Jeruusalemmas. Kreeka sõna synédrion tähendab sõna-sõnalt „koos istumine”. Kuigi see sõna käis koosolekute kohta üldiselt, mõeldi Iisraelis sellega kohtuid. Sellega võidi mõelda nii kohtu liikmeid kui ka selle hoonet või asupaika. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”; vt ka lisa B12, kus on märgitud sanhedrinisaali võimalik asukoht.)

kes oli ime läbi terveks tehtud. Võib tõlkida ka „kellele see tervendamise tunnustäht oli sündinud”. Kreeka sõna semeíon (tunnustäht) tähendab siin jumaliku väega tehtud imet.

Kõrgeim valitseja. Kr despótes. Selle sõna põhitähendus on „omanik, isand, peremees”. (1Ti 6:1; Tt 2:9; 1Pe 2:18.) Kui seda kasutatakse Jumala poole pöördumisel, nagu siin ning tekstides Lu 2:29 ja Ilm 6:10, on see tõlgitud vastega „kõrgeim valitseja”, kirjeldamaks Jumala kõrgeaulisust ja majesteetlikkust. Mõned teised piiblitõlked kasutavad vasteid Issand ja Valitseja. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes on sõna despótes vasteks adonaí (kõrgeim valitseja), kuid vähemalt ühes tõlkes on kasutatud tetragrammi.

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha L 2:2 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

võitu. Võib tõlkida ka „messia”. Siin on kasutatud kreeka sõna christós. Tekstis L 2:2, mida siin tsiteeritakse, on heebrea sõna mašíah (võitu, salvitu), millest tuleb sõna „messias”. (Vt Lu 2:26, Joh 1:41 ja Ap 4:27 kommentaari.)

kelle sa oled võidnud. Võib tõlkida ka „kelle sa oled teinud messiaks”. Siin on kasutatud kreeka verbi chrío, millest tuleneb tiitel Christós (Kristus, messias). Chrío tähendab sõna-sõnalt kellegi peale õli valamist. Piiblis kasutatakse seda ainult piltlikus tähenduses. Sellega antakse edasi mõte, et Jumal valib inimese täitma mingit erilist ülesannet. Sama kreeka verb esineb ka tekstides Lu 4:18, Ap 10:38, 2Ko 1:21 ja Heb 1:9. Võidmise kohta kasutatakse piiblis ka teist kreeka sõna, aleípho, mis tähendab sõna otseses mõttes õli või salviga võidmist. Ihu võidi võida pärast pesemist, samuti ravieesmärgil. Ka surnukehi salviti enne hauda panemist. (Mt 6:17; Mr 6:13; 16:1; Lu 7:38, 46; Jk 5:14.)

messia. Kreeka sõna messías (translitereering heebrea sõnast mašíah) esineb piibli kreekakeelses osas vaid kaks korda. (Vt Joh 4:25.) Heebrea sõna mašíah tuleneb verbist mašáh, mis tähendab „määrima; võidma, salvima”. (2Mo 29:2, 7.) Piibliaegadel pühitseti õliga võides ametisse preestreid, kuningaid ja prohveteid. (3Mo 4:3; 1Sa 16:3, 12, 13; 1Ku 19:16.) Kreeka keeles on „võitu” vasteks christós (kristus). See sõna esineb piibli kreekakeelses osas üle 500 korra. (Vt Mt 1:1 kommentaari.)

messiat. Võib tõlkida ka „võitut”, „Kristust”. Messias (hbr mašíah) on samaväärne tiitliga Kristus (kr Christós). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. (Vt Mt 1:1 kommentaari ja selle salmi kommentaari Jehoova saadetud messiat.)

Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

kelle sa oled võidnud. Võib tõlkida ka „kelle sa oled teinud messiaks”. Siin on kasutatud kreeka verbi chrío, millest tuleneb tiitel Christós (Kristus, messias). Chrío tähendab sõna-sõnalt kellegi peale õli valamist. Piiblis kasutatakse seda ainult piltlikus tähenduses. Sellega antakse edasi mõte, et Jumal valib inimese täitma mingit erilist ülesannet. Sama kreeka verb esineb ka tekstides Lu 4:18, Ap 10:38, 2Ko 1:21 ja Heb 1:9. Võidmise kohta kasutatakse piiblis ka teist kreeka sõna, aleípho, mis tähendab sõna otseses mõttes õli või salviga võidmist. Ihu võidi võida pärast pesemist, samuti ravieesmärgil. Ka surnukehi salviti enne hauda panemist. (Mt 6:17; Mr 6:13; 16:1; Lu 7:38, 46; Jk 5:14.)

Jehoova. See salm on osa palvest kõrgeima valitseja poole. (Ap 4:24b.) Vastega „kõrgeim valitseja” tõlgitud kreeka sõna on despótes ja seda kasutatakse Jumala poole pöördumisel ka tekstis Lu 2:29. Jeesuse kohta öeldakse siinses palves „sinu püha teenija”. (Ap 4:27, 30.) Selles palves tsiteerivad Jeesuse jüngrid teksti L 2:1, 2, kus esineb Jumala nimi. (Vt Ap 4:26 kommentaari.) Ja nende sõnad pane tähele nende ähvardusi, see tähendab sanhedrini ähvardusi, sarnanevad palvesõnadega, mis on kirjas tekstides 2Ku 19:16, 19 ja Jes 37:17, 20, kus samuti esineb Jumala nimi Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 4:29.)

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha L 2:2 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

anumise. Siin on kasutatud kreeka verbi déomai (anuma). Nimisõnaline vorm on déesis. Seda nimisõna kasutatakse piiblis ainult seoses Jumala poole pöördumisega. Näiteks esineb see tekstis Heb 5:7, kus öeldakse: „Kristus esitas maa peal elades valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja palveid sellele, kes võis teda surmast päästa.” See, et sõna „anumine” on selles tekstis mitmuses, näitab, et Jeesus anus Jehoovat rohkem kui korra. Näiteks Ketsemani aias tegi ta seda mitu korda väga pinevalt. (Mt 26:36–44; Lu 22:32.)

Jumala sõna. See väljend esineb Apostlite tegude raamatus palju kordi. (Ap 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7, 46; 17:13; 18:11.) Siin salmis mõeldakse sellega Jehoova sõnumit, mida kristlased kuulutasid, nimelt et Jumala eesmärgid teostuvad Jeesus Kristuse kaudu.

usklikel oli üks süda ja üks hing. See väljend rõhutab algkristlaste üksmeelt ja ühtsust. Tekstis Flp 1:27 esineb sarnane väljend „nagu üks hing”, mida võib tõlkida ka „ühise eesmärgi nimel”. Ka piibli heebreakeelses osas on kasutatud samalaadseid kõnekujundeid. Tekstis 1Aj 12:38, kus räägitakse iisraellaste üksmeelsusest, on algtekstis väljend „üks süda”. Sama väljend on ka salmis 2Aj 30:12 (allm). Tihtipeale on sõnu „süda” ja „hing” kasutatud koos ning sellega mõeldakse inimese kogu olemust. (5Mo 4:29; 6:5; 10:12; 11:13; 26:16; 30:2, 6, 10.) Siin salmis olevat kreeka fraasi on kasutatud analoogses tähenduses, et kirjeldada kristliku koguduse olemust. Seda võib tõlkida ka järgmiselt: „Usklikel oli sama meelsus ja eesmärk.” See viis täide Jeesuse palve, et tema järelkäijate seas valitseks ühtsus. (Joh 17:21.)

julgustuse poeg. Võib tõlkida ka „lohutuse poeg”. Joosepi-nimelise jüngri lisanime Barnabas tõlge. Kuna Joosep oli juutidel väga tavaline nimi, võisid apostlid anda talle lisanime selleks, et teda teistest samanimelistest jüngritest eristada. (Ap 1:23.) Sõnaga „poeg” väljendati mõnikord mingit inimese omadust või tunnusjoont. (Vt selle salmi kommentaari poeg.) Lisanimi Barnabas annab mõista, et ta oskas hästi teisi julgustada ja lohutada. Luukas kirjutab, et Barnabas saadeti Süüria Antiookia kristlaste juurde ja et ta „innustas [„julgustas”, P 1997] neid kõiki jääma Isandale kogu südamest ustavaks”. (Ap 11:22, 23.) Siin on kasutatud kreeka verbi parakaléo, mille nimisõnaline vorm paráklesis (julgustus, lohutus) on tekstis Ap 4:36.

poeg. Sõnaga „poeg” või „pojad” väljendati heebrea, aramea ja kreeka keeles mõnikord mingit inimese või inimrühma omadust või tunnusjoont. Näiteks väljend „vaprad mehed” (5Mo 3:18) on sõna-sõnalt tõlgituna „vapruse pojad”; „idamaalased” (Ii 1:3) on „idamaa pojad”; „võimatu inimene” (1Sa 25:17) on „paharetipoeg” (P 1997). Piibli kreekakeelses osas kasutatakse nende kohta, kes järgivad teatud põhimõtteid või ilmutavad teatud omadusi, selliseid väljendeid nagu „Kõigekõrgema pojad”, „valguse ja päeva pojad” ning „sõnakuulmatuse lapsed”. (Lu 6:35; 1Te 5:5; Ef 2:2, P 1988.)

Pildid ja videod

Sanhedrin
Sanhedrin

Sanhedriniks ehk Suurkohtuks nimetataval juudi kõrgeimal kohtul oli 71 liiget. See asus Jeruusalemmas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.) Mišna järgi olid sanhedrinisaalis poolkaarena asetsevad kolmeastmelised istmeread ning kohapeal oli ka kaks kirjutajat, kes kohtu otsused üles tähendasid. Pildil kujutatu põhineb osalt Jeruusalemmas avastatud varemetel, mis mõne arvamuse kohaselt on jäänused 1. sajandi sanhedrinisaalist. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.)

1. Ülempreester

2. Sanhedrin

3. Kohtualune

4. Kirjutajad