Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas me peaksime suhtuma katsumustesse?

Kuidas me peaksime suhtuma katsumustesse?

Kuidas me peaksime suhtuma katsumustesse?

KATSUMUSED! Need puudutavad meid kõiki. Katsumusi võivad põhjustada isiksuste erinevused, majanduslikud raskused, põdur tervis, ahvatlused, kaaslaste surve käituda valesti, tagakiusamine, neutraalsusküsimus, meie vastuseis ebajumalakummardamisele ja palju muud. Hoolimata sellest, missuguseid katsumusi me kogeme, teevad need tihtipeale palju muret. Kuidas nendega edukalt hakkama saada? Kas need võivad meile mingis mõttes kasuks tulla?

Parim tugi

Muistne kuningas Taavet koges oma eluajal palju katsumusi, ent ta suri ustavana. Kuidas ta suutis katsumustes vastu pidada? Ta osutas oma jõuallikale, öeldes: „Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust!” Seejärel ta lausus: „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su kepp ja su sau, need trööstivad mind!” (Laul 23:1, 4). Jehoova on tõesti piiramatu toetuse allikas. Ta juhatas Taavetit väga keerulistel aegadel ja on vajadusel valmis tegema sama meie heaks.

Kuidas me võime Jehoovalt tuge saada? Piibel näitab meile tee: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!” (Laul 34:9). See on südamlik kutse, kuid mida see tähendab? Meid julgustatakse teenima Jehoovat ja viima oma elu tema tahtega täielikult kooskõlla. See tähendab, et peame loobuma teataval määral oma vabadusest ja tooma mõningaid ohvreid. Mõnel juhul võib see endaga kaasa tuua isegi katsumusi – tagakiusamist ja kannatusi. Samas ei pea need, kes Jehoova kutse kogu südamest vastu võtavad, seda kunagi kahetsema. Jehoova on nende vastu väga hea. Ta juhatab neid ja hoolitseb nende eest vaimselt. Jehoova aitab neil katsumustes vastu pidada oma Sõna, püha vaimu ja kristliku koguduse kaudu. Lõpuks annab ta neile tasuks igavese elu (Laul 23:6; 25:9; Jesaja 30:21; Roomlastele 15:5).

Need, kes otsustavad oma elu muuta ja Jehoovat teenima hakata ning peavad sellest otsusest ka kinni, näevad, kuidas Jehoova oma tõotused viimseni täidab. Seda kogesid iisraellased, kes järgnesid Joosuale Tõotatud Maale. Pärast seda, kui nad Jordani jõe ületasid, pidid nad taluma katsumusi, võitlema lahingutes ja õppima kurbadest kogemustest. See sugupõlv osutus aga palju ustavamaks kui nende isad, kes olid tulnud välja Egiptusest ja surnud kõrbes. Jehoova toetas ustavaid ja Piibli aruanne annab Joosua elupäevade lõpus nende kohta teada: „Jehoova andis neile rahu ümberkaudu, nõnda nagu ta nende vanemaile oli vandega tõotanud ... Ainustki sõna ei langenud tühja kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova oli rääkinud Iisraeli soole, vaid kõik läks täide!” (Joosua 21:44, 45). Ka meie võime seda kogeda, kui loodame katsumustes ja muulgi ajal täielikult Jehoovale.

Mis võiks nõrgendada meie usaldust Jehoova vastu? Jeesus tõi välja ühe asja, kui ta ütles: „Ükski ei või teenida kaht isandat ... Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” (Matteuse 6:24). Kui me loodame Jehoovale, ei otsi me turvatunnet sealt, kust enamik maailmast püüab seda leida, nimelt materiaalsetest asjadest. Jeesus andis oma järelkäijatele nõu: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike [vajalikke materiaalseid asju] antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33). Kristlane, kes suhtub tasakaalukalt materiaalsetesse asjadesse ja paneb Jumala Kuningriigi oma elus esikohale, teeb õige valiku (Koguja 7:12). Loomulikult võib see talle midagi maksma minna. Võib-olla tuleb tal materiaalses mõttes mingeid ohvreid tuua, ent ta kogeb ka rikkalikke õnnistusi ja Jehoova toetab teda (Jesaja 48:17, 18).

Mida me võime katsumustest õppida?

Kui otsustame ’maitsta ja vaadata, et Jehoova on hea’, ei kaitse see meid muidugi ettenägematute juhtumite eest elus ega paku meile ka täielikku kaitset Saatana ja tema inimestest käsilaste rünnakute eest (Koguja 9:11). Nende abil võidakse kristlase siirus ja otsusekindlus läbi katsuda. Miks Jehoova laseb oma sulastel niisuguseid katsumusi kogeda? Apostel Peetrus tõi välja ühe põhjuse: „Kuigi te nüüd vajaduse korral pisut kurvastute mõnesugustes kiusatustes, et teie usk, kui see on läbi katsutud, leitaks kallihinnalisem olevat kullast, mis kaob ja siiski tules läbi katsutakse, ja oleks teile kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel” (1. Peetruse 1:6, 7). Katsumuste kaudu me saame näidata, kui tugev on meie usk ja armastus Jehoova vastu. Need aitavad ka vastust anda Kurat-Saatana pilgetele ja süüdistustele (Õpetussõnad 27:11; Ilmutuse 12:10).

Samuti aitavad katsumused arendada meil kristlikke omadusi. Mõtle näiteks laulukirjutaja sõnadele: „Jehoova on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära!” (Laul 138:6). Paljud meist ei ole loomu poolest alandlikud, kuid katsumused aitavad seda tähtsat omadust arendada. Tuleta meelde, mis juhtus Moosese päevil, kui osa iisraellaste meelest oli tüütu süüa mannat nädalast nädalasse ja kuust kuusse. On selge, et see sai neile katsumuseks, kuigi manna puhul oli tegemist imepärase korraldusega. Mis oli selle katsumuse eesmärk? Mooses ütles: „[Jehoova] söötis sind kõrbes mannaga, ... et sind alandada ja proovile panna” (5. Moosese 8:16, EP 97).

Meiegi alandlikkus võidakse sama moodi proovile panna. Mil viisil? Näiteks, kuidas me suhtume organisatsioonilistesse uuendustesse? (Jesaja 60:17.) Kas osaleme kogu südamest kuulutus- ja õpetamistöös? (Matteuse 24:14; 28:19, 20.) Kas võtame varmalt vastu Piibli tõe selgitused, mida saame „ustavalt ja mõistlikult sulaselt”? (Matteuse 24:45–47; Õpetussõnad 4:18.) Kas seisame vastu survele hankida endale uusimat elektroonikat, viimase moe järgi rõivaid või kõige uuemat automudelit? Alandlik inimene saab neile küsimustele vastata jaatavalt (1. Peetruse 1:14–16; 2. Peetruse 3:11).

Katsumused aitavad meis arendada veel üht elutähtsat omadust – vastupidavust. Jünger Jakoobus ütles: „Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!” (Jakoobuse 1:2, 3). Kui me peame katsumustes tublilt vastu ning toetume täielikult Jehoovale, arendab see meis kindlameelsust, püsivust ja laitmatust. See annab meile jõudu seista vastu selle maailma vihase jumala Saatana tulevastele rünnakutele (1. Peetruse 5:8–10; 1. Johannese 5:19; Ilmutuse 12:12).

Suhtu katsumustesse õigesti

Täiuslik Jumala Poeg Jeesus Kristus kohtas maa peal olles mitmeid katsumusi ja saavutas neis vastu pidades häid tulemusi. Paulus kirjutas, et Jeesus õppis „sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas” (Heebrealastele 5:8). Tema surmani kestnud ustavus tõi ülistust Jehoova nimele ja võimaldas Jeesusel tuua inimkonna eest lunaks oma täiusliku inimelu väärtuse. Tänu sellele avanes neile, kes uskusid Jeesusesse, võimalus elada igavesti (Johannese 3:16). Kuna Jeesus jäi katsumustes ustavaks, on ta praegu Ülempreester ja troonile seatud Kuningas (Heebrealastele 7:26–28; 12:2).

Kuidas on lood meiega? Meilegi toob katsumustes lojaalseks jäämine suuri õnnistusi. Taevase lootusega inimeste kohta ütleb Piibel: „Õnnis see mees, kes ära kannatab kiusatuse; sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad” (Jakoobuse 1:12). Maise lootusega inimestele on aga tõotatud, et kui nad jäävad lõpuni ustavaks, pärivad nad igavese elu paradiislikul maal (Ilmutuse 21:3–6). Ja mis kõige tähtsam, nende ustav vastupidamine toob ülistust Jehoova nimele.

Jeesuse jälgedes käies võime olla kindlad, et ükskõik milliseid katsumusi me selles maailmas ka ei kohtaks, võime need edukalt läbida (1. Korintlastele 10:13; 1. Peetruse 2:21). Mil viisil? Kui loodame Jehoova peale, kes annab „üliväga suure väe” neile, kes temalt abi otsivad (2. Korintlastele 4:7). Olgu meil samasugune veendumus nagu Iiobil, kes isegi ränkade katsumuste ajal ütles kindlalt: „Katsub ta mind läbi – ma väljun sellest nagu kuld!” (Iiob 23:10).

[Pilt lk 31]

Katsumustes lojaalseks jäädes tõi Jeesus ülistust Jehoova nimele. Seda võime teha ka meie