Armastusest ajendatuna jagavad Jehoova tunnistajad hea meelega Piiblist teadmisi kõigiga, kaasaarvatud nendega, kes on varem öelnud, et ei ole sellest huvitatud. (Matteuse 22:37–39.) Armastus Jumala vastu ajendab meid täitma tema Poja käsku anda „põhjalikult tunnistust”. (Apostlite teod 10:42; 1. Johannese 5:3.) Selleks käime inimeste juures Jumala sõnumit rääkimas rohkem kui korra, just nagu Jumala prohvetid muistsel ajal. (Jeremija 25:4.) Kuna armastame oma ligimesi, siis püüame jagada elupäästvat „head sõnumit kuningriigist” kõigiga, ka nendega, kes algul ei soovinud meid kuulata. (Matteuse 24:14.)

 Tihti leiame kuuljaid kõrvu sealt, kust varem polnud inimesed meie sõnumist huvitatud. Mõtle kolmele asjaolule.

•   Inimesed kolivad.

•   Teised pereliikmed tunnevad huvi meie sõnumi vastu.

•   Inimesed muutuvad. Maailmasündmused või muudatused isiklikus elus ajendavad mõningaid otsima Jumala juhatust ning neis tekib huvi Piibli vastu. (Matteuse 5:3.) Isegi need, kes suhtuvad meisse vaenulikult, võivad oma südames muutuda, nagu see juhtus apostel Paulusega. (1. Timoteosele 1:13.)

 Sellegipoolest ei sunni me oma sõnumit kellelegi peale. (1. Peetruse 3:15.) Me usume, et iga inimene peab ise otsustama, keda ta soovib teenida. (5. Moosese 30:19, 20.)