Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI NI MƐI NI KANEƆ LƐ BIƆ . . .

Mɛɛ Naagba Yɔɔ Blonya Kusumii Ahe?

Mɛɛ Naagba Yɔɔ Blonya Kusumii Ahe?

Kɛjɛ teteete lɛ, afɔɔ wiemɔ akɛ Blonya ji Kristofoi agbi jurɔ ko ni akɛyeɔ Yesu fɔmɔ gbi. Shi kusumii pii ni yaa nɔ yɛ gbi jurɔ nɛɛ yeli mli lɛ hãa wɔsusuɔ bɔ ni fee ni akɛ nakai kusumii lɛ bakpɛtɛ Yesu fɔmɔ he.

Oti kome ji akɛ, saji ni awieɔ kɛkɔ Santa Claus loo Papa Blonya he lɛ ji amale. Nɔ ni akɛfeɔ Santa he mfoniri ŋmɛnɛ akɛ mɔ ko ni he yɔɔ miishɛɛ, kɛ etsɛŋ eyɛŋ, ni ewo atade tsuru lɛ ji nɔ ko ni nitsumɔhe ko ni yɔɔ North America lɛ fee yɛ afi 1931 koni amɛkɛtswa amɛnibii ahe adafi yɛ Blonya beiaŋ. Yɛ afi 1950 afii lɛ amli lɛ, Brazilbii komɛi ka akɛ amɛkɛ amɛmaŋ adesã mli gbɔmɔ ko ni ale waa, ni tsɛɔ lɛ Grandpa Indian lɛ baaye Santa Claus najiaŋ. Mɛni jɛ mli kɛba? Woloŋlelɔ kpanaa ko ni atsɛɔ lɛ Carlos E. Fantinati lɛ wie akɛ, mɛi babaoo kpɛlɛ Santa Claus nɔ kwraa fe Grandpa Indian, ni “mɛi kpɛlɛ enɔ po fe abifao Yesu lɛ, ni ebafee mɔ titri ni December 25 gbijurɔyeli lɛ kɔɔ ehe.” Shi ani saji ni awieɔ yɛ Santa Claus he lɛ pɛ ji naagba ni yɔɔ Blonya he? Nyɛhãa wɔkwɛa hetoo lɛ, be ni wɔsusuɔ bɔ ni Kristojamɔ je shishi lɛ he lɛ.

Encyclopedia Britannica lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “Yɛ klɛŋklɛŋ afii ohai enyɔ be ni Kristojamɔ je shishi lɛ mli lɛ, no mli lɛ akpɛlɛɛɛ ni ayeɔ mɛi ni gboi akɛ lá odasefoi, ní Yesu hu fata he lɛ afɔmɔ gbi.” Mɛni hewɔ? Nakai beiaŋ lɛ, Kristofoi lɛ bu fɔmɔ gbi ni ayeɔ lɛ akɛ eji wɔŋjamɔ nifeemɔ, nɔ ko ni esa akɛ atsi he kɛje he kwraa. Anɔkwa, atsĩii be ni akɛɛ akɛfɔ Yesu lɛ tã yɛ Biblia lɛ mli he ko he ko.

Yɛ afi 300 Ŋ.B. lɛ, Katolik Sɔlemɔ lɛ to Blonyayeli shishi yɛ shidaamɔ ni mra be mli Kristofoi lɛ ekɔ akɛ amɛyeŋ fɔmɔ gbi lɛ fɛɛ sɛɛ. No mli lɛ sɔlemɔ lɛ miitao ni efee nɔ ko ni baahã ená hewalɛ waa yɛ mɛi anɔ, no hewɔ ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaajie jamɔi ni yɔɔ Roma ni kɛ amɛhe woɔ wɔŋjamɔ mli lɛ, kɛ gbii juji ni amɛyeɔ yɛ fɛi beiaŋ ní ehe shi waa lɛ kɛya. Penne L. Restad wie yɛ wolo ko (Christmas in America) ni eŋma lɛ mli akɛ, daa afi kɛjɛ December 17 kɛyashi January 1 lɛ, “Romabii babaoo yeɔ nii, amɛshwɛɔ, amɛfeɔ hoo, ni amɛkɛ amɛhe woɔ gbijurɔyelii krokomɛi hu amli koni amɛkɛwo amɛnyɔŋmɔi lɛ ahiɛ nyam.” Ni yɛ December 25 lɛ, Romabii lɛ yeɔ amɛnyɔŋmɔ ko ni atsɛɔ lɛ Invincible Sun (Hulu ni Anyɛɛɛ Enɔ Kunim Aye) lɛ fɔmɔ he gbi jurɔ. Blonyayeli shishi ni sɔlemɔ lɛ to yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ hã amɛkɔne Romabii pii ayiŋ koni amɛye Yesu fɔmɔ gbi moŋ fe ni amɛaaye hulu lɛ fɔmɔ gbi. Wolo ko (Santa Claus, a Biography) ni Gerry Bowler ŋma lɛ tsɔɔ akɛ, no mli lɛ Romabii lɛ “nyaa gbii juji ni ayeɔ yɛ fɛ̃i be lɛ mli lɛ mli nifeemɔi komɛi ahe lolo.” Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘amɛtee nɔ amɛye tsutsu gbii juji lɛ, eyɛ mli akɛ atsake hiɛ.’

Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ, naagba titri ni yɔɔ Blonyayeli he lɛ ji akɛ, emli nifeemɔi lɛ ná amɛshishifã kɛjɛ kusumii ni esaaa amli. Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Stephen Nissenbaum lɛ tsɔɔ mli yɛ wolo ko (Battle for Christmas) ni eŋma lɛ mli akɛ, Blonya ji “wɔŋjalɔi agbi jurɔ ni akɛ Kristojamɔ eha hiɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, Blonyayeli gbeɔ Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu Kristo he guɔ. Ani esa akɛ wɔbu enɛ akɛ nɔ ko flɛflɛ? Biblia lɛ bi akɛ: “Mɛɛ naanyobɔɔ yɔɔ jalɛ kɛ mlatɔmɔ teŋ? Aloo mɛɛ tsakpãa yɔɔ la kɛ duŋ teŋ?” (2 Korintobii 6:14) Tamɔ bɔ ni kɛ́ tso kɔ̃dɔ̃ kɛda ni ehiii jajemɔ lɛ, nakai nɔŋŋ Blonyayeli ekɔ̃dɔ̃ aahu akɛ ‘anyɛŋ ajaje.’Jajelɔ 1:15.