Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani okane Buu-Mɔɔ srɔtoi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ jogbaŋŋ? Kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi gbeleɔ Biblia lɛ kɛkɛ kɛtaoɔ gbɛtsɔɔmɔ, ni te esa akɛ Kristofoi abu enɛ amɛha tɛŋŋ?

Mɔ lɛ gbeleɔ Biblia lɛ kɛkɛ, ni ekaneɔ klɛŋklɛŋ ŋmalɛ ni ehiŋmɛi gbaa nɔ lɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ lɛ akɛ wiemɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ baatsɔɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee. Anɔkwa Kristofoi yeee ŋkunyaa. Moŋ lɛ, amɛkaseɔ Biblia lɛ koni amɛná anɔkwa nilee ni Nyɔŋmɔ atsɔɔ amɛ gbɛ.12/15, baafa 3.

Mɛni ji “je lɛ” ni baaho aya lɛ?

“Je lɛ” ni baaho aya lɛ ji adesai fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli ni amɛfeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ. (1 Yoh. 2:17) Akpataŋ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai anɔkwafoi lɛ ahiɛ.1/1, baafa 5-7.

Eyɛ mli akɛ Abel egbo moŋ, shi mɛɛ gbɛ nɔ ekɛ wɔ wieɔ lolo? (Heb. 11:4)

Efeɔ nakai kɛtsɔ hemɔkɛyeli nɔ. Wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli, ni wɔfee wɔnii taakɛ efee lɛ. Enɔkwɛmɔnɔ lɛ hiɛ kã lolo.1/1, baafa 12.

Mɛɛ nibii esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni amɛkatsi wɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ he?

Ekomɛi nɛ: wɔnitsumɔ, hiɛtserɛjiemɔ kɛ shwɛmɔ ni wɔhalaa, wɔwekunyo ko ni ashwie lɛ ni wɔkɛaabɔ, ilɛtrɔniki tsɔnei kɛnitsumɔ, wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, shika he jwɛŋmɔ ni ejaaa ni wɔɔná, kɛ agbɛnɛ wɔsusumɔi loo hegbɛ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛaashwã.1/15, baafa 12-21.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni Mose ba ehe shi lɛ mli?

Yɛ nɔ najiaŋ ni Mose baaha hegbɛ ni ená lɛ aha ewo ehe nɔ lɛ, emu efɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, shi emuuu efɔ̃ɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ. Esaaa akɛ wɔhaa hegbɛ, gbɛnaa, loo nyɛmɔ ni wɔyɔɔ lɛ haa wɔwoɔ wɔhe nɔ; shi moŋ esa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ. (Abɛi 3:5, 6)2/1, baafa 5.

Nɛgbɛ mɛi ni abaatee amɛshi lɛ baahi?

Mɛi fioo—144,000—baahi ŋwɛi. Kɛlɛ, abaatee mɛi babaoo shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛbaahi biɛ kɛya naanɔ.3/1, baafa 6.

Mɛni wiemɔ ni ji “tsuiŋ foolɔi” ni akɛtsu nii kɛkɔ Israelbii lɛ ahe lɛ tsɔɔ? (Yer. 9:26)

Amɛji atuatselɔi, no hewɔ lɛ ehe bahia ni amɛjie nibii ni ha amɛtsui kpiliŋ lɛ—amɛsusumɔi, amɛshwelɛi, kɛ amɛnifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɛjɛ amɛtsui mli. (Yer. 5:23, 24)3/15, baafa 9-10.

Mɛni Yesu fee ni ha etsui nyɔ emli yɛ shihilɛ mli ni ekɛfee nɔkwɛmɔnɔ eha wɔ?

Yesu kɛ oti ko ma ehiɛ yɛ shihilɛ mli, no ji akɛ ebaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Yesu ná suɔmɔ ni mli wa eha e-Tsɛ lɛ kɛ mɛi. Ni Yesu le akɛ e-Tsɛ lɛ sumɔɔ lɛ ni ekpɛlɛɔ enɔ. Enɛɛmɛi ji nibii ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ shihilɛ mli.4/1, baafa 4-5.

Namɛi fata Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli bii lɛ ahe?

Mɛi ni fata he ji Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ, nitsumɔhe nine ajinafoi akui lɛ, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, asafoŋ onukpai, asafoi, kɛ Odasefoi aŋkroaŋkroi.4/15, baafa 29.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɛi komɛi ahiɛ ni Nyɔŋmɔ kpãta lɛ etsɔɔɔ akɛ eyitsoŋ wa lɛ?

Yehowa náaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ. (Ezek. 33:11) Nibii ni Nyɔŋmɔ efee kɛho lɛ haa anaa akɛ ejɛɔ suɔmɔ mli ebɔɔ mɛi kɔkɔ dani ekɛ hiɛkpãtamɔ baa. Enɛ baanyɛ aha wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ wɔsɛɛ kɛ́ eekpata mɛi ahiɛ lɛ, ebaabaa wɔyi.5/1, baafa 5-6.

Ani Israelbii lɛ gbeɔ awuiyelɔi kɛtsɔ sɛŋmɔ ni amɛsɛŋɔ amɛ yɛ tso nɔ lɛ nɔ?

Dabi. Maji komɛi ni hi shi yɛ blema lɛ fee nakai, shi Israelbii lɛ efeee nakai. Yɛ mɛi ni hi shi yɛ be ni aŋmala Hebri Ŋmalɛi lɛ abeaŋ lɛ, kɛ́ abu mɔ ko gbele fɔ lɛ, ekolɛ agbeɔ lɛ kɛtsɔ tɛi ni atswiaa lɛ lɛ nɔ. (3 Mose 20:2, 27) No sɛɛ lɛ, asɛŋɔ gbonyo lɛ yɛ tso nɔ ni ebafeɔ kɔkɔbɔɔ kɛhaa Israelbii lɛ fɛɛ.5/15, baafa 13.

Mɛni hewɔ ewa akɛ abaaná toiŋjɔlɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ?

Eyɛ mli akɛ adesai enyɛ efee nibii babaoo moŋ, kɛlɛ amɛnyɛŋ amɛjaje amɛ diɛŋtsɛ amɛnajifaamɔi. (Yer. 10:23) Satan ji mɔ ni kudɔɔ je lɛ, no hewɔ lɛ adesai nyɛŋ amɛkɛ toiŋjɔlɛ aba. (1 Yoh. 5:19)6/1, baafa 16.