Sierra Leone ja Guinea
UMBES 500 aastat tagasi juurdus Sierra Leone jõe suudme lähistel tilluke kapokipuu, millest sai võimas metsahiiglane. Järgneva 300 aasta jooksul oli see tunnistajaks jubedatele sündmustele. Halastamatud orjakaupmehed vedasid laevadega riigist välja ligi 150 000 meest, naist ja last, kes müüdi orjadeks.
11. märtsil 1792 kogunesid sajad vabastatud orjad selle kapokipuu alla, et tähistada oma naasmist Ameerikast Aafrikasse. Sel päeval rajasid nad asula, mis sümboliseeris nende täitunud lootust, ja panid sellele nimeks Freetown („vaba linn”). Sinna saabus teisigi vabanenud orjasid, kuni lõpuks elas seal enam kui 100 Aafrika rahvarühma. Kapokipuust sai neile uutele asukatele vabaduse ja lootuse sümbol.
Jehoova tunnistajad on Sierra Leones rääkinud juba sadakond aastat kaasinimestele lootusest kogeda palju suuremat vabadust — saada „Jumala laste auline vabadus” (Rooml. 8:21). See hõlmab vabanemist patu ja surma orjusest ajal, kui Jumala valitsus, mida juhib Messias, toob maa peale rahu ja rajab siia paradiisi (Jes. 9:5, 6; 11:6—9).
Viimased 50 aastat on Jehoova tunnistajate Sierra Leone harubüroo juhtinud kuulutustööd ka naaberriigis Guineas. Poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud pöörded on teinud paljud guinealased altiks kuulama Piibli südantsoojendavat sõnumit.
Jehoova tunnistajad on Sierra Leones ja Guineas kuulutanud head sõnumit hoolimata lugematutest takistustest. Muu hulgas on nad kokku puutunud äärmise vaesuse, laialt levinud kirjaoskamatuse, sügavale juurdunud traditsioonide, rahvuslike lõhede ja jõhkra vägivallaga. See jutustus räägib sealsete Jehoova teenijate vankumatust usust ja pühendumusest. Oleme kindlad, et nende lugu puudutab su südant ja tugevdab usku „Jumalasse, kes annab lootuse” (Rooml. 15:13).
SELLES OSAS
Lühiülevaade Sierra Leonest ja Guineast
Loe nende maade rahvastiku, religiooni ja keele kohta.
1915—1947 Algusaastad. 1. osa
Aastal 1915 jõudis Freetowni esimene ristitud Jehoova teenija. Paljud olid Piiblist huvitatud.
1915—1947 Algusaastad. 2. osa
Vaimulikud olid soovinud Jumala rahva suud sulgeda, kuid Jehoova tasus „neile kätte nende nurjatuse”.
1915—1947 Algusaastad. 3. osa
Freetowni koguduse liikmed pühendusid täielikult Jumala sõna kuulutamisele.
„Aasta pärast oled sa surnud”
Zachaeus Martyn kõndis kaks korda nädalas kaheksa kilomeetrit mööda mägiteed Jehoova tunnistajate koosolekule. Mis veenis teda selles, et ta oli leidnud tõe?
Teda kutsuti Piibli-Browniks
William Brown tegi kuulutustööd enamikul Kariibi mere saartel ja Lääne-Aafrikas. Loe, miks ta pidas seda üheks suurimaks eesõiguseks, mis ühele inimesele võib osaks saada.
1945—1990 Paljud aidatakse õiguse teele (Taan. 12:3). 1. osa
Kuulutustöö Sierra Leones sai hoogu juurde. Misjonärid saadeti kohalikele tunnistajatele appi.
Nad tahtsid seda näha
1956. aastal näidati Sierra Leones Freetownis filmi „Uue maailma ühiskond tegutseb”. Kui palju inimesi tuli seda vaatama?
1945—1990 Paljud aidatakse õiguse teele (Taan. 12:3). 2. osa
Sierra Leone ja Guinea Jehoova tunnistajaid tuntakse kui inimesi, kes peavad abielu au sees.
1945—1990 Paljud aidatakse õiguse teele (Taan. 12:3). 3. osa
Miks esitasid Poro poliitikud parlamendile ettepaneku Jehoova tunnistajate tegevus keelustada?
Salaseltsid
Millist mõju avaldavad Lääne-Aafrika salaseltsid meeste ja naiste igapäevaelule?
1945—1990 Paljud aidatakse õiguse teele (Taan. 12:3). 4. osa
Selleks, et aidata inimestel vaimselt kasvada, korraldasid kogudused kirjaoskuskursusi. Kuna paljud õppisid lugema, tekkis vajadus tõlkekirjanduse järele.
Rinnasilt oli nende „pass”
Kuidas õnnestus tunnistajatel minna ilma reisidokumentideta üle riigipiiri Guineasse konvendile?
Jehoova on mind aidanud
Jay Campbell, kes kannatab lastehalvatuse all, tahtis minna koguduse piibliuurimisele. Ta ütles, et kõnnib sinna oma puuklotside abil. Kas see õnnestus tal?
1991—2001 „Viletsuse ahjus” (Jes. 48:10). 1. osa
Sõjaajal pakkusid tunnistajad usukaaslastele ja teistele materiaalset abi ning rääkisid neile Piibli lohutavat sõnumit. Mis aitas neil olla julged?
1991—2001 „Viletsuse ahjus” (Jes. 48:10). 2. osa
Kodusõja ajal jätkasid Jehoova tunnistajad „hea sõnumi kuulutamist ... ega lõpetanud seda”.
Lapssõdurist üldpioneeriks
Ühel noorel mässuliste sõduril oli meeles see, kui soojalt teda Jehoova tunnistajate koosolekul vastu võeti. Mis ajendas teda ennast muutma?
Põgenesime mässuliste sõdurite eest
Miks jäeti Pendembus keset tapatalguid ja segadust mitmed tunnistajad ellu, kui 1991. aastal puhkes seal kodusõda?
Vahitorni-mees
Üks Jehoova tunnistaja oli kodusõja ajal kuller. Kuidas õnnestus tal toimetada kirju ja muud tähtsat Freetownist Conakrysse Guineasse?
Midagi paremat kui teemandid
Tamba Josiah töötas enne Jehoova tunnistajaks saamist teemandikaevandustes. Miks ta tunneb, et on leidnud midagi paremat kui teemandid?
2002—2013 Hiljutised sündmused. 1. osa
Pärast kodusõda moodustati kogudusi, ehitati kuningriigisaale ning eripioneere määrati teenima paikadesse, kus oli vähe tunnistajaid.
2002—2013 Hiljutised sündmused. 2. osa
Mõlema riigi Jehoova teenijad on endiselt veendunud, et veel paljud võtavad head sõnumit kuulda.
Tahtsime väga Jehoovat teenida
Philip Tengbeh ja ta naine põgenesid, kui mässulised sõdurid vallutasid nende kodulinna Koindu. Nad aitasid põgenikelaagrites elades ehitada viis kuningriigisaali.
Armusin Sierra Leonesse
Cindy McIntire on teeninud misjonärina Aafrikas alates aastast 1992. Ta räägib, miks talle meeldib just Sierra Leones kuulutada.