Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani onya Buu-Mɔɔ srɔtoi ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ akanemɔ he? Ojogbaŋŋ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Mɛɛ gbɛjianɔ ni kɔɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ he obaanyɛ oto koni okɛtsu nii ni okɛba nɔnyɛɛ shi?

Gbi fɛɛ gbi lɛ, obaanyɛ okane Yesu shishijee tsɔɔmɔ ni átsɔɔ mli yɛ nakai shiɛmɔ lɛ mli loo he kroko yɛ Sanekpakpai lɛ amli. Kɛ́ ojwɛŋ nakai tsɔɔmɔ lɛ nɔ ni obɔ mɔdɛŋ ni okɛtsu nii bo diɛŋtsɛ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ obaaná miishɛɛ waa ni obaaba nɔnyɛɛ shi.—12/15, baafa 12-14.

Mɛni ji yiŋtoi titrii etɛ hewɔ ni esa akɛ asafoŋ onukpai atsɔse asafoŋ sɔɔlɔi ni amɛtsu gbɛnaa nii krokomɛi ahe nii lɛ?

Akɛni Yehowa Odasefoi ayibɔ lɛ miifa hewɔ lɛ, hii ni abaanyɛ akɛ gbɛnaa nii awo amɛdɛŋ babaoo he miihia koni amɛye amɛbua mɛi heei ni abaptisi amɛ lɛ koni amɛdara. Gbɔlɛ loo gbɔmɔtsoŋ naagbai eba nɔ ni mɛi komɛi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ akɛ onukpai lɛ baanyɛ amɛfee lɛ shi. Ni onukpai komɛi ni he esa lɛ miitsu gbɛnaa nii ni tekeɔ asafo mli ni amɛyɔɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ ni amɛtsu babaoo yɛ amɛ asafo lɛ mli tamɔ tsutsu lɛ.—1/1, baafa 29.

Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ nyɔŋmɔi ni bɛ shihilɛ mli lɛ nɔ yɛ?

Mɛi babaoo jáa amɛsɔlemɔi lɛ amli nyɔŋmɔi, shi enɛɛmɛi baanyɛ afee nyɔŋmɔi ni wala bɛ amɛmli ni amɛnyɛŋ amɛhere mɔ yiwala tamɔ bɔ pɛ ni Baal yɛ Elia gbii lɛ amli lɛ nyɛɛɛ afee lɛ nɔŋŋ lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 18:26, 29; Lala 135:15-17) Mɛi krokomɛi kɛ woo haa gbɔmɛi ni jieɔ mɛi ahiɛtserɛ loo kpɔiaŋgbɔlelɔi ni ehe gbɛi, ní nyɛɛɛ amɛkɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ ko aha lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yehowa yɛ diɛŋtsɛ ni etsuɔ eyiŋtoi ahe nii.—1/15, baafa 3-5.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni Kain fee yɛ Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔɔ lɛ he?

Nyɔŋmɔ eha wɔ heyeli, ni wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔɔfee nɔ ni ja moŋ fe ni wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ ekpakpa he, ni ji bɔ ni Kain fee enii eha lɛ. Nɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli hu tsɔɔ akɛ Yehowa kɛ kojomɔ baa mɛi ni tsakeee amɛtsui lɛ anɔ.—1/15, baafa 22-23.

Mɛni hewɔ hetsemɔ he hiaa waa bianɛ lɛ?

Yɛ tsakemɔi ni baa shihilɛ mli ahewɔ lɛ, mɛi babaoo kɛ bei fioo pɛ saa amɛshiai amli fe bɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ. Wɔhiɛ ni wɔɔku wɔshwie falefalefeemɔ ni kɔɔ niyenii kɛ nu he lɛ nɔ lɛ baanyɛ ekɛ gbɔmɔtsoŋ osharai aba. Kɛfata gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ he lɛ, Biblia lɛ maa kwɛ ni aaakwɛ akɛ he aaatse yɛ mumɔŋ, jeŋbaŋ, kɛ jwɛŋmɔŋ lɛ nɔ mi.—2/1, baafa 3-6.

Yɛ nɔ ni kɔɔ mɛi ni tsɔ odasefoi Kristofoi abe lɛ hiɛ lɛ he lɛ, Paulo kɛɛ akɛ “amɛkaye emuu amɛshi wɔ.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Hebribii 11:40)

Yɛ Afii Akpe ni baa lɛ mli lɛ, Kristo kɛ enyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ ŋwɛi ni miisɔmɔ ákɛ maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi lɛ baaha mɛi ni atee amɛ shi lɛ aná kpɔmɔ lɛ mli sɛɛnamɔi. Kɛkɛ lɛ, abaaha nakai anɔkwafoi ni tamɔ mɛi ni atsĩ amɛtã yɛ Hebribii yitso 11 lɛ mli lɛ ‘baaye emuu.’—2/1, baafa 23.

Mɛni Paulo tsɔɔ lɛ beni ekɛɛ Hebribii lɛ akɛ: “Nyɛnáko nyɛgbee hiɛ kɛyashi lájee mli” lɛ? (Hebribii 12:4)

Etsɔɔ akɛ ni amɛkã he kɛyashi gbele mli. Yinɔsane mli nɔkwɛmɔnii yɛ ni tsɔɔ mɛi ni ehiɛ anɔkwayeli mli kɛyashi gbele mli. Eyɛ mli akɛ akako Hebribii ni Paulo kɛwieɔ lɛ kɛyashi nakai ŋɛlɛ lɛ nɔ moŋ, shi ehe bahia ni amɛya amɛhiɛ kɛshɛ mumɔŋ dalɛ he, ni amɛwaje amɛhemɔkɛyeli lɛ koni amɛmia amɛhiɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ aba lɛ mli.—2/15, baafa 29.

Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkɛɔ akɛ Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ tsĩɔ ejalɛsaneyeli lɛ naa lɛ?

Yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, “naatsĩi” baanyɛ atsɔɔ nɔ ko he jɔɔmɔ loo nɔ ko naatsĩi. Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni yeɔ jalɛ sane ni enaa mɔbɔ fɛɛ, ni kɛ́ eejie nɛkɛ sui nɛɛ kpo lɛ, enyɔ lɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli. (2 Mose 34:6, 7; 5 Mose 32:4; Lala 116:5; 145:9) Ehe ehiaaa ni Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ baa ejalɛsaneyeli lɛ shi loo ejɔɔ he.—3/1, baafa 30.

Ani esa akɛ Kristofonyo ko aha awo esuɔlɔ ko ni egbo tsofa?

Gbonyo tsofawoo ji ni akɛbaa gbonyo lɛ yi. Blemabii komɛi kɛ nifeemɔ nɛɛ tsu nii yɛ jamɔ yiŋtoi komɛi ahewɔ. Enɛ nyɛŋ aba lɛ nakai yɛ anɔkwa jálɔi ateŋ. (Jajelɔi 9:5; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Gbonyo tsofawoo lɛ haa nɔ ko ni anyɛŋ atsĩ naa lɛ sɛɛ tsɛɔ, gbɔmɔtso lɛ sɛɛkuu kɛmiiya sũ lɛ mli ekoŋŋ. (1 Mose 3:19) Shi kɛ́ mla lɛ biɔ ni awo gbonyo tsofa, weku mli bii miisumɔ ni amɛfee nakai, loo ehe miihia bɔni afee mɛi komɛi anyɛ afã gbɛ kakadaŋŋ kɛha yarafeemɔ lɛ, no lɛ ehe ehiaaa ni ahao he yɛ he tsɔ.—3/15, baafa 29-31.

Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii tsɔɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ hereɔ gbɔmɛi ni yɔɔ maji fɛɛ mli lɛ?

Yehowa tsu gbalɔ Yona koni eyabɔ Ninivebii lɛ kɔkɔ, ni Nyɔŋmɔ wo Yona hewalɛ koni ekpɛlɛ amɛtsui tsakemɔ lɛ nɔ. Yesu tsɔ wiemɔ kɛ nɔkwɛmɔnɔ nɔ ewo hewalɛ koni ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ Samariabii. Bɔfo Petro kɛ bɔfo Paulo ná gbɛfaŋnɔ ko yɛ sanekpakpa lɛ ní aaagba mɛi ni jeee Yudafoi lɛ mli. Kɛtsɔ nakai nɔkwɛmɔnii lɛ anɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni ehe hiaa ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔye wɔbua mɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ mli lɛ.—4/1, baafa 21-24.