Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onuɔ He akɛ Anuuu Bo Shishi?

Ani Onuɔ He akɛ Anuuu Bo Shishi?

Ani Onuɔ He akɛ Anuuu Bo Shishi?

ANTONIO ehao waa. Aleee nɔ ni ba, ni trukaa lɛ Leonardo ni ji enaanyo kpakpa lɛ kɛ lɛ kpa bɔɔ. * Antonio ŋaa lɛ shii abɔ ní ehereee nɔ, ni kɛ amɛkpe lɛ ebafeɔ tamɔ nɔ ni agbɛnɛ lɛ atswa gbogbo awo amɛteŋ. Kɛkɛ ni Antonio bɔi he numɔ akɛ, ekolɛ efee nɔ ko aloo ekɛɛ nɔ ko ni enaanyo lɛ nuuu lɛ shishi. Shi mɛni eba?

Saneshishinumɔ ni bɛ lɛ yɛ waa. Babaoo yɛ ni eji saji bibii, ni anyɛɔ atsuɔ he nii nɔŋŋ. Ekomɛi nyɛɔ ejeɔ mɔ nijiaŋ wui kwraa, titri lɛ, kɛ aná mɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ kɛtsara nɔ yɛ mɔdɛŋ ni mɔ lɛ bɔɔ koni ejie kɛjɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Mɛni kɛ saneshishinumɔ ni bɛ lɛ baa? Mɛɛ hewalɛ enáa yɛ mɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ anɔ? Mɛni obaanyɛ ofee kɛji akɛ mɛi krokomɛi eyanuuu onifeemɔ ko shishi? Ani nɔ ni mɛi krokomɛi susuɔ yɛ ohe lɛ kɔɔ he eko yɛ gbɛ ko nɔ?

Nɔ Ko ni Anyɛŋ Ajo Naa Foi

Akɛni mɛi krokomɛi nyɛŋ amɛle wɔjwɛŋmɔ kɛ nibii ni wɔtaoɔ akɛ wɔfee hewɔ lɛ, etsɛɛɛ loo yɛ sɛɛ mli lɛ mɔ ko baaná wɔwiemɔi aloo wɔnifeemɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ. Ewaaa kwraa akɛ saneshishinumɔ ni bɛ aaaba. Bei komɛi lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔkɛ saji ni ja atsɔɔ wɔsusumɔi amli jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni wɔtaoɔ ni wɔfee lɛ. Ekolɛ hoofeemɔi kɛ nibii krokomɛi ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ baanyɛ eha ewa kɛha mɛi krokomɛi akɛ amɛaabo wɔ toi jogbaŋŋ.

Gbɛ̀i komɛi anɔ ni atsɔɔ afeɔ nibii komɛi kɛ sui komɛi hu yɛ ni kɛ saneshishinumɔ ni bɛ baa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abaanyɛ abu mɔ ko ni hiɛ gboɔ waa lɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ esumɔɔɔ mɔ, mɔ ko ni feɔ shikpilikpii, aloo ewoɔ ehe nɔ. Tsutsu shihilɛ ko mli ni mɔ ko etsɔ lɛ baanyɛ eha etsɔ mɔ ko ni nuɔ nii ahe waa moŋ fe ni eeenu shihilɛi komɛi ashishi. Tsɔsemɔ ni akɛhaa mɛi, kɛ wiemɔ ni mɔ ko wieɔ lɛ tsɔɔ akɛ mɛi nyɛŋ anu amɛhe shishi taakɛ abaakpa gbɛ. Nɔ ni fataa enɛ he ji, mɛi ahe amaniɛbɔi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, kɛ mɛi ahe wiemɔ, ni esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ bei komɛi lɛ, bɔ ni anuɔ wiemɔi aloo nifeemɔi komɛi ashishi lɛ yɛ srɔto kɛ akɛmiito nɔ ni ato yiŋ diɛŋtsɛ akɛ abaafee lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛɛmɛi fɛɛ kɛ hejɔlɛ fioo pɛ haa mɛi ni nuɔ he akɛ anuuu yiŋtoo ni amɛhiɛ lɛ shishi lɛ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Anna ewie enaanyo ko ní ale lɛ waa lɛ he ekpakpa yɛ be mli ní ebɛ. Ayawie nɔ ni ekɛɛ lɛ yɛ be kroko mli yɛ gbɛ ní ejaaa nɔ, kɛkɛ ni Anna naa kpɛ ehe kɛ gbeyeishemɔ beni nakai enaanyo lɛ kɛ mlifu folɔ enaa yɛ mɛi pii ahiɛ akɛ eeye naanyobɔɔ ni kã ekɛ nuu ko teŋ lɛ he awuŋa lɛ. Ayanuuu nɔ ni Anna wie lɛ shishi kwraa, ni mɔdɛŋ fɛɛ ni ebɔ koni eha enaanyo lɛ ale akɛ jeee jwɛŋmɔ fɔŋ ekɛwie lɛ fee efolo. Nakai shihilɛ lɛ ye Anna awui waa diɛŋtsɛ, ni be saŋŋ ho dani enyɛ ejaje nɔ ni ewie ni anuuu shishi lɛ.

Bei pii lɛ bɔ ni mɛi buɔ bo amɛhaa lɛ, damɔɔ jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ osusumɔi ahe lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, eji bɔɔsu akɛ sane aaagba onaa kɛji akɛ mɛi nuuu nɔ ni otaoɔ ofee lɛ shishi. Ekolɛ ebaaha omli afu, ni obaanu he akɛ onaaa nɔ hewɔ ni esaaa akɛ anuɔ bo shishi. Yɛ bo ogbɛfaŋ lɛ, nakai susumɔi lɛ ejaaa, eji mɛi ahe tɔmɔi ni ataoɔ, loo eji nɔ ni ehiii kwraa, ni ebaanyɛ eye awui waa diɛŋtsɛ—titri lɛ kɛ obuɔ mɛi ni náa jwɛŋmɔ ni ejaaa lɛ asusumɔi jogbaŋŋ lɛ.

Eyɛ mli akɛ ekolɛ omli baafu yɛ bɔ ni mɛi kojoɔ bo amɛhaa lɛ hewɔ moŋ, shi kɛlɛ, esa akɛ ojieɔ bulɛ kpo otsɔɔ mɛi krokomɛi asusumɔi. Ejeee nɔ ni sa akɛ Kristofonyo aaakpoo bɔ ni mɛi krokomɛi susuɔ nii ahe amɛhaa, ni wɔsumɔŋ ni wɔwiemɔi aloo wɔnifeemɔi afite mɛi krokomɛi kɔkɔɔkɔ. (Mateo 7:12; 1 Korintobii 8:12) No hewɔ lɛ, yɛ be kɛ bei amli lɛ, ekolɛ ehe baahia ni obɔ mɔdɛŋ ni ojaje susumɔi ni ejaaa ni mɔ ko yɔɔ yɛ ohe lɛ. Shi kɛ mɔ ko susu waa akɛ esa ni anu lɛ shishi lɛ, no lɛ, nɔ kpakpa ko jɛŋ mli kɛbaŋ, ni efiteɔ bulɛ ni mɔ lɛ yɔɔ ni enuɔ he akɛ akpoo lɛ. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, jeee nɔ ni mɛi krokomɛi susuɔ yɛ ohe lɛ tsɔɔ bɔ ni oji diɛŋtsɛ.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekolɛ obaana akɛ wiemɔ ni awie ashi bo lɛ ja. No hu baanyɛ eye awui, shi kɛ ojɛ osuɔmɔ mli okpɛlɛ nɔ yɛ anɔkwale mli akɛ oyeee emuu lɛ, no lɛ, nakai niiashikpamɔi lɛ ahe baaba sɛɛnamɔ, ni ebaawo bo hewalɛ koni ofee tsakemɔi yɛ hei ni ehe miihia yɛ.

Naagbai ni Jɛɔ Mli Baa

Saneshishinumɔ ni bɛ lɛ baanyɛ aloo enyɛŋ ekɛ naagba ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli aba. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ onu ni nuu ko miiwie kɛ bolɔmɔ yɛ niyelihe ko lɛ, ekolɛ obaamu sane naa akɛ esumɔɔ wiemɔ tsɔ aloo ewoɔ ehe nɔ. Shi ekolɛ jeee nakai ni. Eeenyɛ efee akɛ mɔ ni ekɛwieɔ lɛ nuuu nii jogbaŋŋ. Aloo ekolɛ, obaasusu akɛ shwapo naa nihɔɔlɔ ko ehiii, shi ekolɛ ebɛ hewalɛ. Eyɛ mli akɛ saneshishinumɔ ni tamɔ nɛkɛ ni bɛ lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni esaaa baa moŋ, shi etamɔ nɔ ni ekɛ sane ni mli wa aloo ni sɛɛ tsɛɔ baŋ. Shi yɛ bei komɛi amli lɛ, saneshishinumɔ ni bɛ lɛ nyɛɔ efiteɔ nii. Susumɔ saji enyɔ ni ba yɛ blema Israel yinɔsane mli lɛ he okwɛ.

Beni Nahash, ni ji Amon maŋtsɛ lɛ gbo lɛ, David tsu bɔfoi kɛtee koni amɛyaha ebinuu Hanun ni ebɔi nɔyeli yɛ etsɛ najiaŋ lɛ kpoo. Shi, ayanuuu tsuji lɛ asaramɔ lɛ shishi, ni amɛbu amɛ akɛ henyɛlɔi ni eba Amonbii lɛ amaŋ lɛ shikpamɔ, ni enɛ ha klɛŋklɛŋ lɛ, Hanun shwie tsuji lɛ ahiɛ shi, ni no sɛɛ lɛ ekɛ Israel wuu. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, kɛ hoo kwraa lɛ mɛi 47,000 gboi—fɛɛ jɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni ahiɛ lɛ he shishinumɔ ni ayanaaa hewɔ.—1 Kronika 19:1-19.

Mra beaŋ yɛ Israel yinɔsane mli lɛ, atsu saneshishinumɔ kroko ni ayanaaa lɛ he nii yɛ gbɛ kroko nɔ. Ruben kɛ Gad akutsei lɛ kɛ Manase akutso lɛ fã ko yama afɔleshaa latɛ agbo ko yɛ Yordan Faa lɛ he. Israelbii krokomɛi lɛ na enɛ akɛ etsɔɔɔ anɔkwayeli, ni etsɔɔ shi ni ateɔ awoɔ Yehowa. Enɛ hewɔ lɛ, amɛbua ta naa. Dani amɛaafee nɔ ko ni naa wa lɛ, nɛkɛ Israelbii nɛɛ tsu mɛi kɛtee koni amɛyatsɔɔ bɔ ni amɛmli efu yɛ nɔ ni amɛnaa akɛ etsɔɔɔ anɔkwayeli lɛ hewɔ. Ehi akɛ amɛfee nakai, ejaakɛ mɛi ni ma afɔleshaa latɛ lɛ, here nɔ akɛ amɛhiɛɛɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ko akɛ amɛaakpale kɛjɛ anɔkwa jamɔ he. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛma afɔleshaa latɛ lɛ koni amɛkɛfee anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa lɛ he kaimɔ nɔ. Kulɛ nɛkɛ saneshishinumɔ ni ayanaaa nɛɛ kɛ láshishwiemɔ babaoo baaba, shi nilee ni akɛtsu nii lɛ tsĩ nakai naagba ni baa lɛ naa.—Yoshua 22:10-34.

Jɛɛ Suɔmɔ Mli Otsu Saji Ahe Nii

Anáa nilee ko kɛji akɛ akɛ saji nɛɛ to amɛhe. Eyɛ faŋŋ akɛ, sane lɛ mli tsɔɔmɔ ji nii ni afeɔ yɛ nilee mli. Namɔ le mɛi abɔ yiwala ni ahere yɛ naagbee sane ni atsɔɔ mli lɛ mli, yɛ sanegbaa kɛkɛ ni kui enyɔ lɛ kɛtsu he nii lɛ hewɔ? Yɛ bei pii amli lɛ, kɛji akɛ onuuu mɔ ko yiŋtoi diɛŋtsɛ ashishi lɛ jeee wala ji nɔ ni yajeɔ oshara mli, shi moŋ, enyɛɔ efiteɔ naanyobɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛji akɛ onu he akɛ mɔ ko kɛ bo eye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, ani oyɛ nɔmimaa akɛ onu saji lɛ ashishi bɔ ni eji diɛŋtsɛ, aloo onuuu shishi? Mɛni ji mɔ kroko lɛ jwɛŋmɔ? Bi lɛ. Ani onuɔ he akɛ anuuu bo shishi? Nyɛgbaa he sane. Kaaha henɔwomɔ miitsĩ sane lɛ he wiemɔ naa.

Yesu kɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni aaatsɔ nɔ atsu shishinumɔ ni bɛ lɛ he nii lɛ haa: “No hewɔ lɛ, kɛji okɛ onɔkee nɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaalatɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkee nɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ ni oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata dã, koni oba ni okɛ onɔkee nɔ lɛ abaha.” (Mateo 5:23, 24) No hewɔ lɛ, nɔ ni hi ni esa akɛ afee ji, ni ayana mɔ lɛ yɛ teemɔŋ ni mɔ ko mɔ ko fataaa he. Eyeŋ ebuaŋ kɛji mɔ ni tɔ̃ lɛ nu osane lɛ kɛjɛ mɔ kroko naa klɛŋklɛŋ. (Abɛi 17:9) Esa akɛ oti ni ma ohiɛ lɛ afee akɛ oha toiŋjɔlɛ aba yɛ suɔmɔ mli. Too otsui shi ni otsɔɔ sane lɛ mli faŋŋ kɛ wiemɔi ni naafolɔmɔ bɛ mli, ni efee kuku. Tsɔɔmɔ bɔ ni onu he oha yɛ nɔ ni tee nɔ lɛ hewɔ. Koni obo nɔ ni mɔ kroko lɛ baakɛɛ lɛ toi jogbaŋŋ. Kaaha ohe miifee oya ni oná jwɛŋmɔi krokomɛi. Bo lɛ, ŋɔɔ sane lɛ taakɛ bɔ ni mɔ kroko lɛ kɛɔ lɛ. Kaimɔ akɛ, suɔmɔ ‘heɔ nii fɛɛ eyeɔ.’—1 Korintobii 13:7.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ anyɛ atsu sane shishinumɔi komɛi ní ejaaa he nii agbe naa po lɛ, ebaanyɛ eya nɔ eye awui lolo aloo eha aná jwɛŋmɔi fɔji ahenumɔi. Mɛni abaanyɛ afee? Kɛ ehe miihia lɛ, esa akɛ akpa fai yɛ anɔkwale mli, ni agbɛnɛ hu lɛ, afee nibii krokomɛi ni kɛ akwɛ lɛ ehi ni baanyɛ etsu sane lɛ he nii jogbaŋŋ. Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ mli lɛ, mɔ ni aye lɛ sane ni ejaaa lɛ baafee jogbaŋŋ kɛji akɛ enyiɛ ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ lɛ sɛɛ akɛ: “Ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko na sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.”—Kolosebii 3:13, 14; 1 Petro 4:8.

Shii abɔ ni wɔyeee emuu nɛɛ lɛ, sane shishinumɔ ni bɛ kɛ awui ni enɛ yeɔ henumɔi lɛ baahi shi. Mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ etɔ̃ aloo ewie nɔ ko ni tsɔɔ henumɔ ni abɛ kɛha mɔ kroko aloo nɔ ni ehiii. Biblia lɛ tsĩ tã akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔɔ babaoo; kɛ mɔ ko tɔɔɔ yɛ wiemɔ mli lɛ, lɛ lɛ nuu ni hi kɛwula shi ji lɛ, ni eyɛ hewalɛ akɛ ekɛaawo gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ manyoflɛ.” (Yakobo 3:2) Akɛni Yehowa le enɛ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ eha wɔ akɛ: “Kaaha omumɔ mli miifu oyá, ejaakɛ mlifu lɛ, kwashiai amiinaa eyɔɔ. Asaŋ wiemɔi ni awieɔ lɛ, kaadi fɛɛ sɛɛ, koni okanu akɛ otsulɔ miilomɔo. Ejaakɛ bo diɛŋtsɛ ole yɛ otsui mli, akɛ bei pii lɛ bo hu olomɔɔ mɛi komɛi.”—Jajelɔ 7:9, 21, 22.

“Yehowa Ji Mɔ ni Ŋmɛɔ Tsui Ekwɛɔ”

Ni kɛ ebalɛ akɛ onyɛɛɛ ojaje jwɛŋmɔ gbonyo ko ni mɔ ko hiɛ yɛ ohe lɛ hu? Kaaha no je onijiaŋ wui. Yaa nɔ ojie Kristofoi asui kpakpai lɛ akpo bɔ ni ooonyɛ. Bi Yehowa ni eye ebua bo koni ofee tsakemɔi yɛ he ni sa. Yɛ naagbee lɛ, jeee mɛi krokomɛi anaa wiemɔ baatsɔɔ mɔ diɛŋtsɛ ni oji. Yehowa pɛ ji mɔ ni baanyɛ ‘eŋmɛ tsui ekwɛ’ yɛ gbɛ ni ja nɔ. (Abɛi 21:2) Abuuu Yesu po, ni gbɔmɛi gbe ehe guɔ, shi no náaa bɔ ni Yehowa buɔ lɛ ehaa lɛ nɔ hewalɛ. (Yesaia 53:3) Eyɛ mli akɛ ekolɛ mɛi komɛi baakojo bo yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ moŋ, shi obaanyɛ ‘ofɔse otsui oshwie’ Yehowa hiɛ, ni oná hekɛnɔfɔɔ akɛ, enuɔ bo shishi, “ejaakɛ Yehowa kwɛɛɛ nii tamɔ gbɔmɔ; ejaakɛ gbɔmɔ lɛ ekwɛɔ kponɔgbɛ nii, shi Yehowa lɛ tsui ekwɛɔ!” (Lala 62:9; 1 Samuel 16:7) Kɛji akɛ otee nɔ ofee nɔ ni ja lɛ, ekolɛ yɛ be ni sa mli lɛ, mɛi ni náa ohe jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ baana amɛtɔmɔ lɛ ni amɛbaatsake amɛjwɛŋmɔ.—Galatabii 6:9; 2 Timoteo 2:15.

Ani okaiɔ Antonio ni atsĩ egbɛi tã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ? Ekɛ ekãa tsu nii ni ekɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo tsu nii, ni ekɛ enaanyo Leonardo gba sane, ni ebi lɛ nɔ ni efee lɛ ni ekɛwo emli la lɛ? Mɛni jɛ mli ba? Leonardo naakpɛ ehe. Eha lɛ hetoo akɛ, Antonio efeko nɔ ko nɔ ko kwraa ni ekɛaawo lɛ mlifu, ni ema nɔ mi eha lɛ akɛ ejeko gbɛ akɛ ebaafee nɔ ko ni ekɛtsɔɔ akɛ enyɛ̃ɔ lɛ. Kɛ ena akɛ miishɛɛ bɛ ekɛ lɛ teŋ lɛ, belɛ ekolɛ, eesusu naagba ko he waa diɛŋtsɛ. Leonardo kpa enaanyo lɛ fai akɛ eye ehenumɔi awui ni jeee gbɛ eje, ni eda lɛ shi akɛ ehɛle lɛ shi yɛ sane lɛ he. Ni ekɛfata he akɛ, ebaakwɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni ekaye mɔ kroko awui nakai wɔsɛɛ ko. Naagba ní kã amɛteŋ lɛ fɛɛ sɛɛ fo, ni nanemɛi enyɔ lɛ ateŋ wekukpaa lɛ fee gbagbalii taakɛ eji tsutsu ko lɛ.

Saneshishinumɔ ni anáaa kɛha mɔ lɛ ehiii kwraa. Shi kɛlɛ, bo hu obaanyɛ oye omanye tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ kɛ́ obɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ koni otsu naagbai ahe nii ni okɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai ni ji suɔmɔ kɛ eshaifaa tsu nii lɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi yɛ sane nɛɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Naagbai ahe nitsumɔ yɛ suɔmɔ kɛ eshaifaa mli lɛ baanyɛ ekɛ miishɛɛ aba