▪ Võib-olla oled sinagi näinud pilte või etendusi Jeesuse sünniloost, milles kolm kuningat (või kolm tarka) külastavad vastsündinud Jeesust, kes lamab sõimes. Lugu pajatab, kuidas Jumal juhtis nad ühe tähe abil Petlemma linnakeses olevasse lauta. Mõnel maal õpivad lapsed pähe isegi nende kuningate nimed — Kaspar, Melhior ja Baltasar. Kuid kas see populaarne lugu ühtib Piiblis räägituga? Ei. Tegelikult on see mitmes suhtes ebatäpne.

Esiteks vaadakem, kes need külalised õigupoolest olid. Kreeka keeles, milles see Piibli jutustus algselt kirja pandi, ei nimetata neid mehi ei kuningateks ega tarkadeks. Nad olid hoopis maagid, astroloogid. Tõenäoliselt tegelesid nad tähtede järgi ennustamisega, mis on paganlik tava. Nende nimesid ega arvu Piibel ei avalda.

Teiseks tasuks mõelda, millal see külastus aset leidis. See ei toimunud siis, kui Jeesus lamas vastsündinuna sõimes. Miks võib nii väita? Matteuse evangeeliumis on kirjutatud: ”Kui nad majja läksid, nägid nad last koos ta ema Maarjaga” (Matteuse 2:11). Pane tähele, et Jeesus ei lamanud enam sõimes, vaid oli koos oma vanematega majas. Tõenäoliselt kulus astroloogidel mitu kuud, et idamaalt kohale jõuda. Ajaks, mil nad jõudsid oma sihtkohta, lapse juurde, ei olnud Jeesus enam vastsündinu.

Kolmandaks mõelgem, kes astrolooge tähe abil juhtis. Harilikult räägivad vaimulikud, et seda tegi Jumal. Kas see on aga tõsi? On tähelepanuväärne, et see täht ei juhtinud astrolooge otseteed Petlemma. Kõigepealt viis see nad hoopis Jeruusalemma kuningas Herodese juurde. Astroloogid rääkisid sellele võimuahnele ja mõrtsukalikule valitsejale Jeesuse sünnist ning ütlesid, et sellest lapsest saab ”juutide kuningas” (Matteuse 2:2). See sõnum sütitas Herodeses raevu. Salakavalalt käskis ta neil pärast lapse leidmist ka talle lapse asukoht teada anda, väites, et temagi tahab seda last austada. Alles seejärel juhtis täht astroloogid Joosepi ja Maarja juurde. Niisiis olid astroloogid enese teadmata lapsele hukatust toomas. Õnneks sekkus Jumal asjade käiku. Kui Herodes mõistis, et astroloogid ei tulegi lapse kohta teateid tooma, sattus ta nii suurde raevu, et lasi kõik kaheaastased ja nooremad poisid Petlemmas ja selle ümbruses tappa (Matteuse 2:16).

Aastaid hiljem, kui Jeesus oli suureks kasvanud, ütles Jehoova tema kohta: ”See on mu armas Poeg, kellel on minu heakskiit” (Matteuse 3:17). Mõelgem järgnevale. Kas Jehoova oleks armastava ja õiglase isana valinud oma esindajateks paganlikud astroloogid — inimesed, kes harrastasid tema Seaduses keelatud okultset tegevust? (5. Moosese 18:10.) Kas Jumal oleks juhtinud astroloogid maa kõige ohtlikuma ja võimsama mõrtsuka juurde sõnumiga, mis pidi kindlasti temas kadedust ja raevu sütitama? Kas Jumal oleks seejärel juhatanud neile kätte koha, kus tema abitu poeg asus?

Oletame, et väejuht saadab oma parima sõduri ohtlikule missioonile vaenlase territooriumile. Kas tark väejuht paljastaks oma vaenlasele, kust seda sõdurit leida? Vaevalt küll. Samamoodi saatis Jehoova oma poja sellesse ohtlikku maailma. Kas ta oleks paljastanud julmale kuningas Herodesele oma kaitsetu poja asukoha? Kindlasti mitte.

Kes siis juhtis seda tähte, või õigemini, tähesarnast nähtust? On ilmne, et seda tegi isik, kelle suurim soov oli, et Jeesus juba lapsena sureks, nii et ta ei saakski suureks kasvada ega oma missiooni maa peal täita. See pidi olema keegi, kelle sihiks on inimesi eksitada, levitada valesid ning külvata vägivalda ja surma. Jeesus ise ütles, et ”valetaja ja vale isa” ning isik, kes ”on olnud inimesetapja algusest peale”, on Kurat ehk Saatan (Johannese 8:44).