Matteuse evangeelium 3:1–17

3  Saabus aeg, kui Ristija Johannes+ hakkas Juuda kõrbes kuulutama,+ öeldes:  „Kahetsege oma patte, sest taeva kuningriik on lähedal!”+  Tema oligi see, kelle kohta Jumal on öelnud* prohvet Jesaja+ kaudu:+ „Keegi hüüab kõrbes: „Valmistage ette Jehoova tee! Tehke sirgeks teed tema ees!””+  Johannesel olid seljas kaamelivillast riided ja vööl oli tal nahkvöö.+ Toiduks olid tal rohutirtsud+ ja metsmesi.+  Tema juurde tulid inimesed Jeruusalemmast, kogu Juudamaalt ja Jordani ümbruskonnast+  ning ta ristis neid Jordani jões+ ja nad tunnistasid avalikult oma patte.  Kui ta nägi, et ristimispaika on tulnud ka palju varisere+ ja sadusere,+ ütles ta neile: „Te rästikute sugu,+ kes on teile öelnud, et te saate põgeneda tulevase vihapäeva* eest?+  Kandke siis patukahetsuse vilja.  Ärge mitte mõelgegi: „Meie isa on Aabraham”,+ sest ma ütlen teile, et Jumal võib lasta neist kividestki Aabrahamile lapsi tõusta. 10  Kirves on juba puude juurte peal. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.+ 11  Mina ristin teid teie kahetsuse märgiks veega,+ aga see, kes tuleb pärast mind,+ on minust vägevam ja ma pole väärt tal sandaalegi jalast võtma.+ Tema ristib teid püha vaimu+ ja tulega.+ 12  Tal on käes tuulamislabidas ja ta teeb oma viljapeksuplatsi täiesti puhtaks ning kogub oma nisu aita, kuid aganad põletab ta ära kustutamatus tules.”+ 13  Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et Johannes teda ristiks.+ 14  Ent Johannes tõrkus, öeldes: „Sina peaksid hoopis mind ristima, aga nüüd tuled sina minu juurde!” 15  Jeesus aga vastas talle: „Olgu nüüd nii, sest nõnda toimides me teeme kõik õigesti.” Siis Johannes enam ei tõrkunud. 16  Pärast ristimist tõusis Jeesus otsekohe veest ja taevas* avanes+ ning Johannes nägi Jumala vaimu nagu tuvi Jeesuse peale laskuvat.+ 17  Siis* kostis taevast hääl:+ „See on mu armas poeg,+ kellest mul on hea meel.”+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „kelle kohta on öeldud”.
Sõna-sõnalt „viha”.
Võib tõlkida ka „näe! taevas”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Võib tõlkida ka „Näe! Siis”. Vt Mt 1:20 kommentaari.

Kommentaarid

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Juuda kõrbes. Juuda kõrbeks nimetatakse Juuda mägismaa viljatut, enamjaolt asustamata idanõlva (kõrgus umbes 1,2 km), mis laskub Jordani jõe ja Surnumere läänekalda poole. Selles kõrbes, Surnumerest põhja poole jäävas osas, alustas Johannes oma teenistust.

kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

kahetsuse. Sõna-sõnalt „meelemuutuse”, „mõtteviisi muutuse”. (Vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

Kahetsege. Vastav kreeka verb, mis tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma, mõtteviisi muutma”, kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin kasutatakse seda seoses inimese ja Jumala suhetega. (Vt Mt 3:8 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

taeva kuningriik. Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”. See väljend esineb Piiblis üksnes Matteuse evangeeliumis ja seda umbes 30 korda. Markus ja Luukas kasutavad oma evangeeliumis paralleelväljendit „Jumala kuningriik”. Sellest võib järeldada, et Jumala kuningriik asub taevas ja valitseb sealt. (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Tn 2:44; 2Ti 4:18.)

kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on Piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumit nimetada ka kuningriigievangeeliumiks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

on lähedal. Need sõnad tähendavad siin seda, et taevase kuningriigi tulevane kuningas Jeesus Kristus pidi peagi oma teenistust alustama.

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.) Matteus seostab selle ennustuse Ristija Johannese tegevusega, mis valmistas rahvast ette Jeesuse tulekuks. Johannese evangeeliumis ütleb Ristija Johannes ise, et see ennustus käib tema kohta. (Joh 1:23.)

Tehke sirgeks teed tema ees. Võib tõlkida ka „tasandage teed tema ees”. Need sõnad võivad viidata muistsete kuningate kombele lasta oma vankrile tee ette valmistada. See tähendas, et tuli eemaldada suured kivid ning koguni rajada teetammid ja tasandada künkad.

seljas kaamelivillast riided. Võib tõlkida ka „seljas kaamelikarvadest riided”. Johannese kaamelivillast riided ja nahkvöö meenutasid prohvet Eelija riietust. (2Ku 1:8; Joh 1:21.)

rohutirtsud. Need valgurikkad putukad olid Moosese seaduse järgi puhtad ja neid võis süüa. (3Mo 11:21, 22.)

metsmesi. Mõeldakse kõrbes leiduvatest mesilaspesadest saadud mett, mitte mesitarudes peetavate mesilaste mett. Rohutirtsud ja metsmesi olid kõrbes elavate inimeste üsna tavaline toit.

ristin teid ... veega. Võib tõlkida ka „kastan teid ... vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

ristis neid Jordani jões. Võib tõlkida ka „kastis neid Jordani jõkke”. (Vt Mt 3:11 kommentaari.)

patte. Peetakse silmas Moosese seaduse vastu tehtud patte.

varisere. Vt „Sõnaseletusi”.

sadusere. Vt „Sõnaseletusi”.

Te rästikute sugu. Johannes nimetas neid nii sellepärast, et nende südame kurjus ja rikutus mõjus heausksetele inimestele vaimselt surmavalt nagu mürk.

Kahetsege. Vastav kreeka verb, mis tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma, mõtteviisi muutma”, kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin kasutatakse seda seoses inimese ja Jumala suhetega. (Vt Mt 3:8 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

kahetsuse. Sõna-sõnalt „meelemuutuse”, „mõtteviisi muutuse”. (Vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

Kahetsege. Vastav kreeka verb, mis tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma, mõtteviisi muutma”, kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin kasutatakse seda seoses inimese ja Jumala suhetega. (Vt Mt 3:8 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

ristin teid ... veega. Võib tõlkida ka „kastan teid ... vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

kahetsuse. Sõna-sõnalt „meelemuutuse”, „mõtteviisi muutuse”. (Vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

vägevam. Tähistab kedagi, kellel on rohkem mõjuvõimu.

sandaalegi. Kellelgi sandaalide jalast võtmist, nende kaasaskandmist või kellegi sandaalirihmade lahtitegemist (Mr 1:7; Lu 3:16; Joh 1:27) peeti madalaks tööks, mida tavaliselt tegi ori.

ristib ... püha vaimu ja tulega. Sellega mõeldakse püha vaimuga võidmist ja tulega hävitamist. Püha vaimuga ristimine algas 33. aasta nädalatepühal. Tulega ristimine toimus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja põletasid maha sealse templi.

tuulamislabidas. Ilmselt oli see puidust ja sellega visati pekstud vilja õhku, et seda tuule abil aganatest puhastada.

aganad. Teravilja, nagu nisu ja odra peksmisel ning tuulamisel eraldunud seemnekestad, kõrretükid ja muu praht. Tavaliselt koguti aganad kokku ja põletati ära, et tuul neid tagasi vilja hulka ei kannaks. Johannes räägib tuulamisest piltlikus tähenduses: messias eraldab sümboolse nisu aganatest.

kustutamatus tules. Need sõnad viitavad sellele, et tulekul oli juudi ajastu täielik lõpp.

teeme kõik õigesti. Võib tõlkida ka „teeme kõik, mis vastab Jumala tahtele”. Jeesuse ristimine ei sümboliseerinud patukahetsust, sest Jeesus polnud pattu teinud, vaid oli Jumala seadustest laitmatult kinni pidanud. See ei sümboliseerinud ka Jumalale pühendumist, sest Jeesus juba oli Jumalale pühendunud rahva liige. Jeesuse ristimine sümboliseeris tema valmisolekut täita Jehoova tahet messiana, sealhulgas anda end lunastusohvriks. Jeesus viis täide enda kohta käiva ennustuse tekstis L 40:7, 8, nagu näitab Heb 10:5–9.

taevas. See võib tähendada taevalaotust või vaimset taevast.

taevas avanes. Ilmselt andis Jumal Jeesusele võime mõista taevaseid asju. Muu hulgas võis see tähendada seda, et Jeesusele meenus tema inimelule eelnenud taevane elu.

nagu tuvi. Tuvisid võidi tuua ohvriks. (Mr 11:15; Joh 2:14–16.) Nad sümboliseerisid süütust ja puhtust. (Mt 10:16.) Tuvi, kelle Noa lendu lasi, tõi laeva naastes kaasa õlipuulehe, millest oli näha, et uputusvesi on maa pealt taandunud (1Mo 8:11) ning et käes on rahu- ja hingetõmbeaeg (1Mo 5:29). Seega võis Jehoova pöörata Jeesuse ristimise ajal tuvi kaudu tähelepanu Jeesuse messiarollile: olles puhas ja patuta Jumala poeg, pidi Jeesus ohverdama oma elu inimkonna eest ning panema nõnda aluse rahu- ja hingetõmbeajale, mis saabub tema kuningavalitsuse all. Jeesuse peale laskuv Jumala vaim ehk tegutsev jõud võis välja näha kui tuvi, kes tiibu lehvitades oksale maandub.

hääl. Teine kolmest evangeeliumites kirjapandud juhtumist, kui Jehoova räägib inimestega otse. (Vt Mt 3:17 ja Joh 12:28 kommentaari.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”. (Vt Mt 3:17 kommentaari.)

taevast hääl. See on evangeeliumites esimene kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Mt 17:5 ja Joh 12:28 kommentaari.)

See on mu ... poeg. Vaimolendina oli Jeesus Jumala poeg. (Joh 3:16.) Inimesena oli ta samuti Jumala poeg, just nagu täiuslik Aadamgi oli olnud. (Lu 1:35; 3:38.) On aga loogiline arvata, et nende sõnadega ei tunnistanud Jumal teda lihtsalt oma pojaks. Ilmselt näitas Jumal nende sõnadega ja püha vaimu väljavalamisega, et inimene Jeesus on tema vaimust-sündinud poeg, kes oli sündinud uuesti lootusega naasta taevasse ja võitud püha vaimuga tema määratud kuningaks ja ülempreestriks. (Joh 3:3–6; 6:51; vrd Lu 1:31–33; Heb 2:17; 5:1, 4–10; 7:1–3.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”, „ma tunnen temast suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 12:18 kommentaari.)

Pildid ja videod

Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)
Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)

Viljatu piirkond, kus Ristija Johannes alustas oma teenistust ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia.

Kõrb
Kõrb

Algkeelsed sõnad, mis on Piiblis tõlgitud vastega „kõrb” (hbr midbár ja kr éremos), tähendavad üldjuhul hõredalt asustatud metsikut maa-ala, näiteks põõsaste ja rohuga steppi või isegi karjamaad. Samu sõnu kasutatakse ka kuivade piirkondade, st päris kõrbete kohta. Piiblis mõeldakse kõrbe all tavaliselt Juuda kõrbe, kus elas Ristija Johannes ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia. (Mr 1:12.)

Ristija Johannese riietus ja välimus
Ristija Johannese riietus ja välimus

Johannes kandis kaamelivillast kootud rüüd ja selle peal nahkvööd, mille vahel sai kanda väikseid esemeid. Tema riietus meenutas prohvet Eelija oma. (2Ku 1:8.) Kaamelivillast kangas oli jämedakoeline ja kare ning sellest tehtud riideid kandsid tavaliselt vaesed. Rikkad seevastu kandsid pehmeid siidist ja linasest rõivaid. (Mt 11:7–9.) Kuna Johannes oli sünnist saati nasiir, on võimalik, et tema juukseid polnud kunagi lõigatud. Tema riietusest ja välimusest võis ilmselt kohe aru saada, et ta elas lihtsat elu ning oli täielikult pühendunud Jumala tahte täitmisele.

Rohutirtsud
Rohutirtsud

Piiblis võib sõna „rohutirts” käia mistahes tirtsuliste kohta, kes kuuluvad lühitundlaliste alamseltsi, eriti aga selliste kohta, kes rändavad suurte parvedena. Üks Jeruusalemmas tehtud analüüs näitas, et kõrbetirtsud koosnevad 75% ulatuses valkudest. Kui neid tänapäeval toiduks kasutatakse, eemaldatakse nendelt enne pea, jalad, tiivad ja tagakeha. Järele jääb rindmik, mida süüakse toorelt või küpsetatult. Nende maitse sarnaneb kreveti või krabi omaga ja nad on väga valgurikkad.

Metsmesi
Metsmesi

Fotodel on metsiku meemesilase pesa (1) ja mett täis kärg (2). Johannes sõi ilmselt meemesilase alamliigi Apis mellifera syriaca mett. See on seal kandis tavaline liik. Need agressiivsed mesilased on hästi kohanenud Juuda kõrbe kuuma ja kuiva kliimaga, kuid nad ei sobi kodustamiseks. Samas on teada, et juba 9. sajandil e.m.a peeti Iisraelis kodustatud meemesilasi ja tarudeks olid savisilindrid. Paljude selliste mesitarude jäänuseid on leitud ühe Jordani orus paiknenud linna territooriumilt (praegu tuntud kui Tel Rehov). Neis tarudes peetud mesilased olid ilmselt sisse toodud praeguse Türgi aladelt.

Jeesuse päevil elanud variseride riietus ja muu sinna juurde kuuluv
Jeesuse päevil elanud variseride riietus ja muu sinna juurde kuuluv

Variserid võtsid tekstides 5Mo 6:6–8 ja 11:18 öeldut sõna-sõnalt. Kuna nad pidasid end teistest õigemaks ja olid ebausklikud, kandsid nad oma vasakul käsivarrel ja mõnikord ka laubal piiblitsitaate sisaldavat karbikest. Moosese seadus sätestas, et riiete alumisse äärde tuleb teha narmad. Ent variserid tegid pikad narmad, et teistele silma paista. (4Mo 15:38; Mt 23:5.)

Sarvikrästik
Sarvikrästik

Nii Ristija Johannes kui ka Jeesus nimetasid kirjatundjaid ja varisere „rästikute sooks”, sest need tekitasid pahaaimamatutele inimestele vaimset kahju, mis oli võrreldav surmava mürgiga. (Mt 3:7; 12:34.) Fotol on sarvikrästik, kelle tunnuseks on silmade kohal asetsevad väiksed „sarved”. Ohtlikest rästikutest elutsevad Iisraelis veel Jordani orus elav nokisrästik (Vipera ammodytes) ning palestiina rästik (Vipera palaestina).

Sandaalid
Sandaalid

Piibliaegade sandaalid koosnesid nahast, puidust või muust kiulisest materjalist tallast ja nahkpaeltest, millega need jala külge seoti. Sandaale kasutati sümbolitena teatud tehingutes ja kujundina mõnedes ütlustes. Kui Moosese seaduse all keeldus mõni mees täitmast mehevenna kohust ehk abiellumast oma venna lesega, pidi lesk võtma tal sandaali jalast, pärast mida hakati selle mehe peret kutsuma häbistavalt „selle pereks, kellelt võeti sandaal”. (5Mo 25:9, 10.) Omandi või väljaostuõiguse üleandmisel pidi mees sandaali jalast võtma ja teisele andma. (Ru 4:7.) Kellegi sandaalirihmade lahtisidumist või tema jaoks sandaalide kaasaskandmist peeti sedavõrd madalaks tööks, et tavaliselt tegi seda ori. Ristija Johannes viitas sellele tõsiasjale, andmaks mõista, kui palju madalam on tema Kristusest.

Teravilja tuulamine
Teravilja tuulamine

Kui vili oli pekstud, viskas põllumees tuulamislabida või -hargiga vilja õhku. Viljaterad, mis olid raskemad, langesid maha, aga kerged aganad kandis tuul minema. Põllumees kordas tegevust, kuni kogu vili oli tuulatud.

Viljapeksuriistad
Viljapeksuriistad

Fotol on kaks tagurpidi keeratud viljapeksurege (1) (koopiad), mille alumise külje sisse on pandud teravad kivid. (Jes 41:15.) Teisel fotol (2) on näha, et põllumees on laotanud viljavihud viljapeksuplatsile ning seisab viljapeksureel ja laseb pullidel end mööda vilja vedada. Loomade sõrad ja viljapeksuree alla kinnitatud teravad kivid lõikasid kõrred peeneks, nii et eraldusid viljaterad. Seejärel võttis põllumees tuulamislabida või -hargi (3) ning hakkas pekstud vilja õhku viskama. Tuul kandis aganad minema, ent viljaterad, mis olid raskemad, langesid maha. Viljapeks sümboliseerib Piiblis sobivalt seda, kuidas Jehoova vaenlasi pekstakse ja nad purustatakse. (Jer 51:33; Mi 4:12, 13.) Ristija Johannes näitlikustas viljapeksuga seda, et õiged eraldatakse jumalatutest.

Jordani jõgi
Jordani jõgi

Johannes ristis Jeesuse Jordani jões; ristimiskoht pole täpselt teada.