Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Kas seda võib pidada mingit laadi uskudevaheliseks koostööks, kui osta mõnelt teiselt usurühmituselt hoone ja teha sellest kuningriigisaal?

Üldiselt Jehoova tunnistajad väldivad selliseid tehinguid teiste religioonidega. Siiski ei pruugi selline tehing tähendada, et tegemist on uskudevahelise koostööga. Sellesse võib suhtuda lihtsalt kui ühekordsesse äritehingusse. Jehoova tunnistajate kogudused ei tee koostööd ühegi teise usurühmitusega, et ehitada koosolekupaika, mida saaksid kasutada mõlemad pooled.

Mida Jehoova peab uskudevaheliseks koostööks? Vaadelgem, millist nõu andis apostel Paulus: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega? Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? Või mis osa on usklikul uskmatuga? Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? ... Sellepärast „minge ära nende keskelt ja eralduge neist”, ütleb Issand, „ja ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu”” (2. Korintlastele 6:14–17). Mida Paulus siin silmas pidas?

Paulus viitas siin selgelt jumalakummardamisele ning vaimsele läbikäimisele ebajumalakummardajatega ja uskmatutega. Ta hoiatas korintlasi, et nad „ei või osa võtta ... kurjade vaimude lauast” (1. Korintlastele 10:20, 21). Seega on uskudevaheline koostöö selline, kus osaletakse ühises jumalateenistuses või muus usulises tegevuses teiste usuorganisatsioonidega (2. Moosese 20:5; 23:13; 34:12). Kui ostetakse mõne teise usuorganisatsiooni hoone, tehakse seda lihtsalt eesmärgiga omandada ehitis vajaliku kuningriigisaali jaoks. Enne, kui hoonet hakatakse kuningriigisaalina kasutama, eemaldatakse sealt kõik, mis on seotud väärjumalakummardamisega. Pärast selliseid kohandusi pühitsetakse hoone Jehoovale, et seda kasutataks ainuüksi tema kummardamiseks. Nii pole õige ja vale jumalateenistuse vahel midagi ühist.

Arutades sellise ostuga kaasnevaid üksikasju, tuleb kokkupuuted teise osapoolega hoida minimaalsed ja need peaksid olema rangelt ärilised. Kristliku koguduse liikmetel tasuks pidada meeles Pauluse hoiatust mitte hakata „võõras ikkes vedama ühes uskmatutega”. Kuigi me ei suhtu üleolevalt nendesse, kes kuuluvad teistesse uskudesse, väldime nendega seltskondlikku läbikäimist ega lase end mõjutada nende jumalateenistuses osalema. *

Mis seisukoht on Pühakirjas selle kohta, kui kogudus üürib hoonet, mis kuulub mõnele usuorganisatsioonile? Üürimine tähendab tavaliselt pidevat läbikäimist, mida tuleks aga vältida. Isegi kui üürida selline hoone vaid üheks korraks, peaks vanematekogu arvestama järgnevate küsimustega: kas selles hoones või selle ümber on mingeid ebajumalakujusid ja religioosseid sümboleid? Mida arvaks üldsus sellest, kui meie seda hoonet kasutame? Kas võiks selle hoone kasutamine eksitada kedagi kogudusest? (Matteuse 18:6; 1. Korintlastele 8:7–13.) Kogudusevanemad kaaluvad neid faktoreid ja langetavad vastavalt sellele otsuse. Nad peaksid arvestama ka oma südametunnistusega ja sellega, mida kogudus arvab säärase hoone ostmisest ja selle kuningriigisaaliks muutmisest.

[Allmärkus]

^ lõik 6 Vaata ajakirjast „Vahitorn”, 15. aprill 1999, lk 28 ja 29, informatsiooni selle kohta, mil määral on ärisuhted kohased nende organisatsioonidega, mis Jehoova hukka mõistab.

[Pilt lk 27]

See hoone, mis enne oli sünagoog, osteti ja renoveeriti kuningriigisaaliks