Laste kasvatamine võõrsil – raskused ja tasu

MILJONID inimesed kolivad uue alguse lootuses mõnele teisele maale. Euroopa on praeguseks võtnud vastu üle 20 miljoni sisserändaja, Ameerika Ühendriikidest on saanud kodu rohkem kui 26 miljonile välismaalasele, samal ajal kui Austraalias on enam kui 21 protsenti elanikkonnast sündinud mujal. Sageli peavad need sisserännanud pered kõvasti pingutama, et õppida ära uus keel ning harjuda uue kultuuriga.

Tihtilugu õpivad lapsed uue maa keele kiiresti selgeks ja hakkavad selles keeles ka mõtlema. Nende vanematel ei pruugi see aga sugugi nii hõlpsasti minna. Kui lapsed kasvavad üles maal, mis on nende vanematele tundmatu, võib vanemate ja laste vahel tekkida keeleprobleemi tõttu suhtlemislõhe, mida pole kerge ületada.

Uus keel ei mõjuta aga ainult laste mõtteviisi, uue maa kultuur võib mõjutada ka nende tundeid. Lapsevanematel võib olla raske oma laste reageeringuid mõista. Seetõttu kohtavad immigrantidest vanemad, kes üritavad kasvatada oma lapsi „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi”, tavatuid raskusi (Efeslastele 6:4, EP 97).

Raske ülesanne jõuda nii meele kui südameni

Kristlikud lapsevanemad soovivad ja neil on ka kohustus õpetada oma lastele Piibli tõe puhast keelt (Sefanja 3:9). Ent kui lastel on vanemate keelest vaid algteadmised ja kui lapsevanemad ei ole suutelised väljendama end piisavalt hästi keeles, millega lapsed on harjunud, siis kuidas saavad vanemad kinnitada oma laste südamesse Jehoova seadusi? (5. Moosese 6:7.) Lapsed võivad küll mõista vanemate sõnu, aga kui öeldu ei jõua nende südameni, võivad nad muutuda võõraks omas kodus.

Pedro ja Sandra kolisid Lõuna-Ameerikast Austraaliasse, kus neil tuleb just selle raskusega silmitsi seista, kasvatades oma kahte teismelist poega. * Pedro sõnab: „Usuteemaliste vestlustega on seotud süda ja tunded. Sellistel puhkudel on vajadus väljendada sügavamaid ja tähendusrikkamaid mõtteid ning selleks läheb vaja suuremat sõnavara.” Sandra lisab: „Kui meie lastel ei ole oma emakeelest põhjalikke teadmisi, võib see nende usuelule halvasti mõjuda. Neil võib kaduda hindamine tõe vastu ning nad ei pruugi tajuda õpitu taga peituvaid põhimõtteid. Nende vaimne vahetegemisvõime võib töntsistuda ja nende suhe Jehoovaga võib seeläbi kannatada.”

 Gnanapirakasam ja Helen siirdusid Sri Lankalt Saksamaale ning neil on nüüd kaks last. Nad on sama meelt: „Meie meelest on väga oluline, et lapsed räägivad oma emakeelt, samal ajal kui nad õpivad saksa keelt. On tähtis, et nad suudaksid meiega suheldes väljendada oma tundeid ja rääkida südamest südamesse.”

Miguel ja Carmen, kes emigreerusid Uruguayst Austraaliasse, ütlevad: „Meiega sarnases olukorras lapsevanemad peavad rohkem pingutama. Neil tuleb kas endil uus keel nii hästi ära õppida, et suudavad selles keeles mõista ja selgitada vaimseid asju, või siis peavad nad aitama lastel omandada põhjalikud teadmised emakeelest”

Perekondlik otsus

Iga immigreerunud pere vaimse tervise eest hoolitsemisel on määravaks otsus, millist keelt hakatakse kasutama Jehoovalt õpetuse saamiseks (Jesaja 54:13). Kui lähedal asub emakeelne kogudus, võib pere otsustada selle koguduse tegevust toetada. Samas on neil võimalus hakata käima selles koguduses, kus räägitakse selle maa peamist keelt, kuhu nad kolisid. Millised asjaolud võivad mõjutada nende otsust?

Demetrios ja Patroulla, kes kolisid Küproselt Inglismaale ja on seal üles kasvatanud oma viis last, selgitavad, mis mõjutas nende otsust: „Alguses käisime perega kreekakeelses koguduses. See oli meile kui vanematele suureks abiks, ent see pidurdas meie laste vaimset arengut. Kuigi nad said kreeka keelest aru, oli neil raske mõista sügavamaid asju. See ilmnes nende üsna aeglases vaimses kasvus. Kolisime perega ingliskeelsesse kogudusse ja laste pealt võis peaaegu kohe märgata häid tulemusi. Nad on saanud vaimselt tugevamaks. Seda otsust ei olnud kerge teha, kuid meie puhul osutus see targaks sammuks.”

Nende pere ei unustanud aga oma emakeelt ja nad kogesid tänu sellele suurt rõõmu. Nende lapsed kommenteerivad: „On tõeline aare osata rohkem kui üht keelt. Kuigi inglise keel on meie esimene keel, on kreeka keele oskus aidanud kaasa tugevate ja lähedaste suhete tekkimisele perekonnas, eriti meie vanavanematega. Samuti on see muutnud meid immigrantide suhtes osavõtlikumaks ja andnud kindlustunde, et suudame ära õppida teise keele. Niisiis kui me suuremaks kasvasime, kolis meie pere taas, et aidata albaaniakeelset kogudust.”

Christopher ja Margarita kolisid samuti Küproselt Inglismaale ja kasvatasid seal üles oma kolm last. Nemad otsustasid toetada kreekakeelset kogudust. Nende poeg Nikos, kes teenib praegu kreekakeelses koguduses vanemana, meenutab: „Meid innustati  ühinema äsja moodustatud kreekakeelse kogudusega. Meie pere suhtus sellesse kui teokraatlikusse ülesandesse.”

Margarita märgib: „Kui meie üks poeg oli seitsme- ja teine kaheksa-aastane, astusid nad teokraatlikusse teenistuskooli. Vanematena olime mõnevõrra mures nende vähese kreeka keele oskuse tõttu. Iga kooliülesanne oli aga pere ühisprojekt ja me veetsime koos palju tunde, et aidata neil kõnesid ette valmistada.”

Nende tütar Joanna ütleb: „Ma mäletan, kuidas isa meile kreeka keelt õpetas. Ta kirjutas kodus tahvli peale tähestiku ja me pidime selle hästi ära õppima. Paljud inimesed kulutavad uue keele õppimisele aastaid, kuid ema ja isa abiga õppisime kreeka keele ära, ilma et oleksime pidanud sellele väga palju aega pühendama.”

Mõned perekonnad otsustavad toetada uues kodukohas võõrkeelset kogudust, kuna lapsevanemad leiavad, et vaimse arusaamise ja edenemise nimel peab lastele andma õpetust nende emakeeles (Koloslastele 1:9, 10; 1. Timoteosele 4:13, 15). Ka võib pere suhtuda oma keeleoskusesse kui eelisesse, mis võimaldab neil aidata teistel immigrantidel tõde õppida.

Samas võivad teised pered leida, et neil on kõige kasulikum käia koguduses, kus räägitakse selle maa peamist keelt, kuhu nad immigreerusid (Filiplastele 2:4; 1. Timoteosele 3:5). Kui perepea on seda olukorda perega arutanud, on tema kohus pärast palvemeelset kaalutlemist otsus langetada (Roomlastele  14:4; 1. Korintlastele 11:3; Filiplastele 4:6, 7). Millised soovitused võiksid sellistele peredele abiks olla?

Mõni praktiline soovitus

Pedro ja Sandra, keda eespool mainiti, ütlevad: „Meil kehtib reegel, et kodus räägitakse ainult hispaania keelt, et meie emakeel ei ununeks. Sellest on küll raske kinni pidada, kuna pojad teavad, et me saame aru inglise keelest. Kui me sellest reeglist aga kinni ei peaks, unustaksid nad peagi hispaania keele oskuse.”

Miguel ja Carmen, keda samuti eespool tsiteeriti, soovitavad: „Kui vanemad juhivad korrapäraselt perekondlikku uurimist ja arutavad iga päev päevateksti oma emakeeles, ei õpi lapsed seda keelt vaid pealiskaudselt tundma, vaid õpivad selles keeles oma vaimseid mõtteid väljendama.”

Miguel soovitab veel: „Muutke kuulutustöö nauditavaks. Meie territoorium hõlmab laia ala suurlinnas ja me veedame palju aega autos sõites, et jõuda inimesteni, kes räägivad meiega sama keelt. Me kasutame seda aega, et mängida piiblilisi mänge ja rääkida tähtsatest asjadest. Püüan planeerida kuulutustööreise nii, et võiksime alati teha paar head korduskülastust. Niiviisi on lapsed saanud päeva lõpuks osaleda vähemalt ühes sisukas vestluses.”

Kuidas tulla toime kultuuriliste erinevustega?

Jumala Sõna innustab noori: „Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust” (Õpetussõnad 1:8). Probleemid võivad kerkida esile aga siis, kui ’isa õpetust ja ema juhatust’ mõjutab kultuur, mis on erinev sellest, kus lapsed üles kasvavad.

Loomulikult otsustab iga perepea ise, kuidas oma peret juhtida, ja teda ei peaks liigselt mõjutama teised pered (Galaatlastele 6:4, 5). Samas võib vanemate ja laste vaheline avameelne suhtlemine aidata vanematel aktsepteerida uusi kombeid.

Paljud arenenud maade kombed ja harjumused on aga kristlaste vaimsele tervisele kahjulikud. Popmuusika ja meelelahutuse  kaudu propageeritakse sageli seksuaalset ebamoraalsust, ahnust ja mässumeelsust (Roomlastele 1:26–32). Kristlikud lapsevanemad ei tohiks loobuda oma kohustusest laste muusika ja meelelahutuse valikut kontrollida vaid lihtsalt sellepärast, et neil on raskusi keelega. Nad peavad kehtestama kindlad reeglid. Ent see võib olla raske ülesanne.

Carmen ütleb: „Sageli ei mõista me nende laulude sõnu, mida meie lapsed kuulavad. Viis võib küll olla vastuvõetav, aga kui laulusõnad on kahemõttelised või sisaldavad ebamoraalset slängi, ei pruugi meie seda teada.” Kuidas on nad selle olukorra lahendanud? Miguel ütleb: „Pühendame palju aega sellele, et õpetada lastele, millised ohud on seotud ebamoraalse muusika kuulamisega ja me püüame aidata neil valida sellist muusikat, mis on Jehoovale meelepärane.” Jah, selleks et tulla toime kultuuriliste erinevustega, on vaja valvsust ja mõistlikkust (5. Moosese 11:18, 19; Filiplastele 4:5, UM).

Tasu nähtud vaeva eest

Laste kasvatamine võõrsil nõuab vanematelt lisaaega ja -pingutusi. Selles pole mingit kahtlust. Kuid nii vanemad kui lapsed võivad kogeda lisarõõmu tehtud pingutuste eest.

Azzam ja ta abikaasa Sara emigreerusid Türgist Saksamaale, kus nad kasvatasid üles kolm last. Nende vanim poeg teenib praegu Jehoova tunnistajate Saksamaa harubüroos Seltersis. Azzam sõnab: „Lastele tuleb suureks kasuks see, et nad saavad arendada omadusi, mida peetakse vooruseks mõlemas kultuuris.”

Antonio ja Lutonadio kolisid Angolast Saksamaale ja kasvatavad seal oma üheksat last. Nende pere räägib lingala, prantsuse ja saksa keelt. Antonio ütleb: „Oskus kõnelda erinevaid keeli aitab meie perel anda tunnistust eri maadest pärit inimestele. See toob tõesti suurt rõõmu.”

Inglismaale kolinud jaapani abielupaari kaks last tunnevad, et on suur eelis osata nii jaapani kui inglise keelt. Noored ütlevad: „See, et oskame kahte keelt, aitas meil tööd leida. Me oleme saanud kasu suurtest ingliskeelsetest konventidest. Samal ajal on meil eesõigus teenida jaapanikeelses koguduses, kus on suur vajadus.”

Sa võid olla edukas

Laste kasvatamine inimeste keskel, kes ei jaga samu kultuurilisi väärtusi, on üsna raske ülesanne, millega Jumala teenijad on kokku puutunud juba Piibli aegadest saadik. Moosese vanemate pingutused kandsid vilja, olgugi et Mooses kasvas üles Egiptuses (2. Moosese 2:9, 10). Paljud Babülonis pagenduses olnud juudid kasvatasid üles lapsed, kes olid valmis pöörduma tagasi Jeruusalemma, et taastada õige jumalakummardamine (Esra 2:1, 2, 64–70).

Sarnaselt võivad ka kristlikud lapsevanemad olla edukad. Nad võivad tasuks kuulda sõnu, mida üks abielupaar kuulis oma lastelt: „Meil on väga ühtne pere tänu armastavatele ja hoolitsevatele vanematele, kellega meil on alati olnud head suhted. Oleme rõõmsad, et võime olla osa ülemaailmsest perest, kes teenib Jehoovat.”

[Allmärkus]

[Pilt lk 24]

Kui räägite kodus vaid oma emakeelt, saavad lapsed sellest keelest põhiteadmised

[Pilt lk 24]

Ühine keel aitab luua sideme vanavanemate ja lapselaste vahel

[Pilt lk 25]

Lastega Piibli uurimine aitab neil arendada vaimset arusaamist