Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

51. UURIMISARTIKKEL

Kui hästi sa tunned Jehoovat?

Kui hästi sa tunned Jehoovat?

„Kes tunnustavad sinu nime, need usaldavad sind. Sina, Jehoova, ei hülga iialgi neid, kes sind otsivad.” (LAUL 9:10)

LAUL 56 Veendu Piibli tões

ÜLEVAADE *

1., 2. Mida peab igaüks meist ise tegema? Too näide.

KAS sinu vanemad on Jehoova tunnistajad? Kui on, siis pea meeles, et sa ei päri oma vanematelt lähedasi suhteid Jehoovaga. Igaüks peab ise rajama temaga sõprussuhted, ükskõik, kas tema vanemad on Jehoova teenijad või mitte.

2 Vend nimega Angelito kasvas üles Jehoova tunnistajate peres. Ent kui ta oli teismeline, ei tundnud ta Jumalaga erilist lähedust. Ta möönab: „Teenisin Jehoovat lihtsalt sellepärast, et tahtsin teha sedasama, mida mu pere.” Kuid Angelito otsustas võtta aega Jumala sõna lugemiseks ja loetu üle mõtisklemiseks. Samuti hakkas ta tihedamini Jehoovaga palves rääkima. Mis oli tulemus? Ta sõnab: „Mõistsin, et ainus viis saada oma kalli isa Jehoovaga lähedaseks, on ise teda tundma õppida.” Angelito lugu paneb mõtlema tähtsatele küsimustele. Mis vahe on sellel, kas keegi teab Jehoova kohta midagi või kas ta tunneb teda hästi? Ja kuidas me saame Jehoovat tundma õppida?

3. Mis vahe on sellel, kas me teame Jehoova kohta midagi või kas me tunneme teda hästi?

3 Võib öelda, et kui keegi teab Jehoova nime või seda, mida ta on öelnud või teinud, siis ta teab Jehoovast midagi. Jehoova tundmine aga hõlmab märksa enamat. Meil on vaja võtta aega, et uurida Jehoova ja tema suurepäraste omaduste kohta. Ainult siis on meil võimalik mõista, miks ta on midagi öelnud või teinud. See aitab meil teha kindlaks, kas ta kiidab heaks meie arvamused, otsused ja teod. Kui saame aru, mida Jehoova meilt ootab, on meil vaja selle kohaselt ka tegutseda.

4. Kuidas aitab meid see, kui uurime Moosese ja Taaveti elu?

4 Mõni võib meid pilgata, kui me Jehoova tunnistajatega suhtleme või soovime hakata Jehoovat teenima. Ent kui me usaldame Jehoovat, siis aitab ta meil kindlaks jääda. Nii paneme aluse sõprusele, mis kestab kogu elu. Kas see on tõesti võimalik? On küll. Seda kinnitab kahe ebatäiusliku mehe, Moosese ja Taaveti elu. Kui me nende elukäiku uurime, saame vastused kahele küsimusele. Kuidas nad Jehoovat tundma õppisid? Ja mida me saame neilt õppida?

MOOSES NÄGI „TEDA, KES ON NÄHTAMATU”

5. Millise valiku Mooses tegi?

5 Mooses tegutses kooskõlas sellega, mida ta oli õppinud. Kui Mooses oli umbes 40-aastane, tegi ta valiku ühineda Jumala rahvaga ja loobus sellest, et teda „nimetataks vaarao tütre pojaks”. (Heebr. 11:24.) Ta ei hoolinud oma kõrgest positsioonist. Asudes heebrealaste poolele, kes olid Egiptuses orjad, riskis ta sattuda vaarao viha alla, keda peeti jumalaks. See nõudis tugevat usku. Mooses usaldas Jehoovat. Selline usaldus on kestva sõprussuhte vundament. (Õpet. 3:5.)

6. Mida me võime Mooseselt õppida?

6 Mida me võime õppida? Nagu Moosesel, on igaühel vaja otsustada, kas teenida Jumalat ja ühineda tema rahvaga või mitte. Jumala teenimiseks on vaja tuua ohvreid. Samuti võib meile saada osaks nende pahameel, kes ei tunne Jehoovat. Ent kui me usaldame oma taevast isa, võime arvestada tema toetusega.

7., 8. Mille tegemist Mooses jätkas?

7 Mooses jätkas Jehoova tundmaõppimist ja tema tahte täitmist. Näiteks kui ta sai ülesande viia Iisraeli rahvas Egiptusest välja, tundis ta end ebakindlana ja ütles Jehoovale korduvalt, et ta ei saa sellega hakkama. Jehoova oli tema vastu väga kaastundlik ja pakkus talle abi. (2. Moos. 4:10–16.) Tänu sellele suutis Mooses teha vaaraole teatavaks jõulised kohtuotsused. Mooses nägi, kuidas Jehoova kasutas oma väge. Jumal päästis iisraellased, kuid hävitas vaarao ja tema sõjaväe Punases meres. (2. Moos. 14:26–31; Laul 136:15.)

8 Pärast seda, kui Mooses oli iisraellased Egiptusest välja viinud, kaeblesid need pidevalt millegi üle. Mooses nägi, kui kannatlik Jehoova oma rahvaga on. (Laul 78:40–43.) Samuti pani Mooses tähele Jehoova alandlikkust, kui see tema palve peale meelt muutis. (2. Moos. 32:9–14.)

9. Mida näitab Heebrealastele 11:27 Moosese suhete kohta Jehoovaga?

9 Pärast Egiptusest väljaminekut oli Mooses saanud Jehoovaga nii lähedaseks, et ta otsekui nägi oma taevast isa. (Loe Heebrealastele 11:27.) Seda, et neil olid nii lähedased suhted, kinnitab tekst 2. Moosese 33:11, kus öeldakse: „Jehoova rääkis Moosesega näost näkku, nagu räägiks mees mehega.”

10. Mida meil on tarvis teha, et Jehoovat hästi tunda?

10 Mida me võime õppida? Et Jehoovat hästi tunda, on meil lisaks tema omaduste uurimisele tarvis täita tema tahet. Praegu on Jehoova tahe, „et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:3, 4.) Üks viis, kuidas me saame tema tahet täita, on anda teistele Jehoova kohta õpetust.

11. Miks võib öelda, et teistele Jehoova kohta teadmisi jagades õpime ise teda paremini tundma?

11 Tihti on nii, et kui me aitame teistel Jehoovat tundma õppida, siis õpime ka ise teda paremini tundma. Näiteks kui Jehoova juhatab meid nende juurde, kes on „valmis vastu võtma tõde”, võime panna tähele tema kaastundlikkust. (Ap. t. 13:48; Joh. 6:44.) Kui meie piibliõpilane hülgab halvad harjumused ja hakkab riietuma uude isiksusse, siis on see meile tõend Jumala sõna väe kohta. (Kol. 3:9, 10.) Ja see, et Jehoova annab meie territooriumil elavatele inimestele nii palju võimalusi teda tundma õppida ja pääseda, räägib tema kannatlikkusest. (Rooml. 10:13–15.)

12. Mida Mooses Jehoovalt palus ja miks? (Vt 2. Moosese 33:13.)

12 Mooses pidas suhteid Jehoovaga väga väärtuslikuks. Isegi pärast seda, kui ta oli Jehoova abiga teinud vägevaid tegusid, palus ta, et võiks teda paremini tundma õppida. (Loe 2. Moosese 33:13.) Mooses oli juba 80. eluaastates, kui ta selle palve esitas. Kuid ta teadis, et tal on ikka veel Jehoova kohta palju õppida.

13. Millest ilmneb, et me peame suhteid Jehoovaga väärtuslikuks?

13 Mida me võime õppida? Hoolimata sellest, kui kaua me oleme Jehoovat teeninud, ei tohiks me kunagi pidada suhteid temaga enesestmõistetavaks. Näiteks on meil oluline rääkida temaga palves.

14. Miks võib öelda, et Jumalat tundma õppides on tähtis palvetada?

14 Hea suhtlemine on tugeva sõpruse alus. Seepärast on tähtis tihti palvetada ja mitte karta rääkida Jehoovale oma sisimatest mõtetest. (Efesl. 6:18.) Türgis elav Krista ütleb: „Minu armastus ja usaldus Jehoova vastu kasvavad iga kord, kui temaga palves räägin ja tema abikätt näen. See, et ta vastab mu palvetele, on aidanud mul pidada teda oma isaks ja sõbraks.”

MEES JEHOOVA SÜDAME JÄRELE

15. Mida ütles Jehoova Taaveti kohta?

15 Taavet oli juba sünnist saadik Jehoovale pühendunud rahva liige. Kuid ta ei teeninud Jehoovat vaid sellepärast, et tema pere seda tegi. Ta rajas ise Jehoovaga lähedased suhted. Jehoova armastas teda ja ütles, et Taavet on mees, kes on talle südame järele. (Ap. t. 13:22.) Kuidas sai Taavet Jehoovaga nii lähedaseks?

16. Mida õppis Taavet Jehoova kohta loomistöö kaudu?

16 Taavet õppis Jehoovat tundma loomistöö kaudu. Poisipõlves veetis ta palju tunde looduses, karjatades oma isa lambaid. Võib-olla just siis hakkas ta mõtisklema Jehoova loomistöö üle. Näiteks kui ta silmitses tähistaevast, ei näinud ta pelgalt suurt hulka tähti, vaid õppis selle kaudu tundma ka oma Loojat. Taavet kirjutas: „Taevas annab teada Jumala aust, taevalaotus jutustab tema kätetööst.” (Laul 19:1, 2.) Kui ta mõtles sellele, kuidas inimesed on loodud, vaimustas teda Jehoova tarkus. (Laul 139:14.) Loomistöö üle mõtiskledes mõistis Taavet, kui väike on ta võrreldes Jehoovaga. (Laul 139:6.)

17. Mida me võime õppida, kui vaatleme loomistööd?

17 Mida me võime õppida? Me võiksime tunda huvi looduse vastu. Ära võta Jehoova imelist loomistööd enesestmõistetavana, vaid vaimustu sellest. Püüa iga päev panna tähele, mida õpetavad Jehoova kohta taimed, loomad ja inimesed. Niimoodi võid iga päev oma taevase isa kohta midagi õppida ning tunda, kuidas sinu armastus tema vastu üha kasvab. (Rooml. 1:20.)

18. Mida mõistis Taavet, nagu näitab Laul 18?

18 Taavet mõistis, et Jehoova aitas teda. Näiteks kui Taavet kaitses oma isa lambaid lõvi ja karu eest, andis ta endale aru, et nendest kiskjatest aitas tal jagu saada Jehoova. Kui ta lõi maha Koljati, oli talle selge, et Jehoova juhtis teda. (1. Saam. 17:37.) Ja kui ta põgenes kuningas Sauli eest, mõistis ta jällegi, et Jehoova oli ta päästnud. (Laul 18, märkus.) Uhke inimene võinuks selliste saavutustega hoobelda. Kuid Taavet oli alandlik ja märkas Jehoova abikätt. (Laul 138:6.)

19. Mida me võime Taaveti elust õppida?

19 Mida me võime õppida? Ei piisa Jehoovalt abi küsimisest. Meil on vaja ka märgata, millal ja kuidas ta meid aitab. Kui tunnistame alandlikult oma piire, siis paneme tähele, kuidas ta aitab meil teha seda, mida me ise ei suudaks. Iga kord, kui kogeme Jehoova abi, saame temaga lähedasemaks. Fidžil elav vend Isaac, kes on teeninud Jehoovat palju aastaid, ütleb: „Oma elule tagasi vaadates võin kinnitada, et Jehoova on mind pidevalt aidanud alates sellest ajast, kui hakkasin Piiblit uurima. Tänu sellele on Jehoova mulle väga reaalne.”

20. Kuidas me võime Taaveti eeskujul Jehoovat jäljendada?

20 Taavet ilmutas samasuguseid omadusi nagu Jehoova. Jehoova lõi meid nii, et meil on võime ilmutada samasuguseid omadusi, nagu on temal. (1. Moos. 1:26.) Mida paremini me õpime tundma Jehoova isiksust, seda paremini oskame tema eeskuju järgida. Kuna Taavet tundis Jumalat hästi, suutis ta temast eeskuju võtta suhetes teistega. Mõelgem vaid ühele näitele. Kuigi Taavet patustas Jehoova vastu, rikkudes abielu Batsebaga ja lastes seejärel tappa tema mehe, otsustas Jehoova talle halastada. (2. Saam. 11:1–4, 15.) Üks põhjus oli see, et Taavet oli ise olnud teiste vastu halastav. Kuna Taavet oli Jehoovaga niivõrd lähedane, sai temast üks Iisraeli armastatumaid kuningaid ja Jehoova seadis teda eeskujuks teistele kuningatele. (1. Kun. 15:11; 2. Kun. 14:1–3.)

21. Mis on tulemus, kui võtame Jumala endale eeskujuks? (Vt Efeslastele 4:24; 5:1.)

21 Mida me võime õppida? Piibel innustab meid võtma Jumalat endale eeskujuks. Sellest on kasu meile endile ja lisaks on see suurepärane viis Jumalat paremini tundma õppida. Kui me vormime oma isiksust tema järgi, annab see tunnistust sellest, et oleme tema lapsed. (Loe Efeslastele 4:24; 5:1.)

ÕPPIGEM JEHOOVAT VEELGI PAREMINI TUNDMA

22., 23. Mis on tulemus, kui tegutseme kooskõlas sellega, mida oleme Jehoova kohta õppinud?

22 Jehoova tutvustab meile ennast oma loomistöö ja Piibli kaudu. Selles harukordses raamatus on palju lugusid ustavatest jumalateenijatest, kellest võime eeskuju võtta. Näiteks võib nimetada Moosest ja Taavetit. Jehoova on astunud meie poole samme. Meie asi on hoida oma silmad, kõrvad ja süda talle avatuna.

23 Meil on alati võimalik õppida Jehoova kohta midagi uut. (Kog. 3:11.) Seejuures pole tähtis, kui palju me tema kohta teame, vaid see, mida me oma teadmistega ette võtame. Kui rakendame õpitut ellu ja püüame oma taevasest isast eeskuju võtta, saab ta meiega veelgi lähedasemaks. (Jaak. 4:8.) Jumal on meile tõotanud, et ta ei hülga iialgi neid, kes teda otsivad.

LAUL 80 „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!”

^ lõik 5 Paljud usuvad, et Jumal on olemas, kuid nad ei tunne teda. Mida tähendab Jehoovat tunda? Mida me võime õppida Mooseselt ja Taavetilt selle kohta, kuidas rajada temaga lähedased suhted? Selles artiklis arutame neid küsimusi.