Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas on olemas üks õige usund?

Kas on olemas üks õige usund?

Kas on olemas üks õige usund?

On inimesi, kellele selline küsimus ei meeldi. Nad väidavad, et kuna maailmas on nii palju erinevaid usulisi tõekspidamisi, on inimene, kes väidab omavat tõe monopoli, kitsarinnaline või isegi jultunud. Nende meelest võib leida head kõigist või vähemalt enamikust usunditest. Kas ka sina arvad nii?

TEADAGI tuleb ette olukordi, kus on arukas arvestada erisuguste arvamustega. Inimene võib näiteks mõelda, et ta tervisele tuleb kasuks mingi konkreetne dieet. Kuid kas ta peaks sundima seda dieeti peale igaühele, otsekui oleks see ainus tervisliku elamise viis? Kindlasti oleks tema poolt mõistlik möönda võimalust, et kellegi teise inimese toiduvalik võib vähemalt temale endale sama hea või veelgi parem olla.

Kas sama lugu on usuga? Kas on olemas mitmesuguseid vastuvõetavaid alternatiive, mille hulgast võiks inimene vastavalt oma kasvatusele või maailmamõistmisele valida? Või kas on olemas vaid üks usuliste tõekspidamiste kogum, mis kehtib kõigi inimeste puhul? Vaadakem, mida ütleb selle kohta Piibel. Kõigepealt uurigem, kas tõde on üldse võimalik leida. Kui mitte, siis polegi ju suurt mõtet üht õiget usundit otsida.

Kas usutõeni on võimalik jõuda?

Veidi aega enne, kui Jeesus Kristus tapeti, ütles ta oma ülekuulajale, Rooma maavalitsejale Pontius Pilaatusele: „Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!” Küllap kõlas Pilaatuse hääles küüniline noot, kui ta kostis: „Mis on tõde?” (Johannese 18:37b, 38). Jeesus seevastu kõneles tõest julgelt ja otse. Tema ei kahelnud tõe olemasolus. Mõelgem näiteks järgnevale neljale ütlusele, mida ta eri inimestele avaldas.

„Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin” (Johannese 18:37a).

„Mina olen tee ja tõde ja elu” (Johannese 14:6).

„Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (Johannese 4:23, 24).

„Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:31, 32). (Meie kursiivid.)

Kas ei peaks me vähemalt kaaluma usutõe olemasolu ja selle leidmise võimalust, kui pidada silmas, et Jeesus nii veendunult kõneles tõest ja selle tundmaõppimise võimalikkusest?

Kas tõesti on olemas absoluutne tõde?

Kahtlemata nõustud sa, et on asju, milles sa võid absoluutselt kindel olla. Sa oled kindel oma olemasolus ja sind ümbritsevate objektide reaalsuses. Puud, mäed, pilved, päike ja kuu – materiaalne maailm – pole meie fantaasiasünnitised. Leidub muidugi ka neid, kes tulevad välja filosoofiliste väidetega, et isegi selliseid asju võib pidada küsitavaks. Kuid tõenäoliselt on sul raske sellise äärmusliku ideega nõustuda.

On olemas ka loodusseadused. Neiski võib absoluutselt kindel olla. Kui sa näiteks kaljult alla hüppad, ootab sind ees kukkumine; kui sa keeldud söömast, jääd sa näljaseks; kui oled pikemat aega toidust keeldunud, siis sa sured. Sa ei kahtle selles, kas sellised loodusseadused ikka kõigi kohta kehtivad. Need kehtivad kõigi inimeste kohta, mistõttu neid nimetatakse üldisteks seadusteks.

Ühele sellisele üldkehtivale seadusele viidatakse Piiblis küsimuse esitamisega: „Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?” Kehtis ju selle küsimuse kirjapaneku ajal üldine tõde, et riided lähevad otseses kontaktis tulega põlema. Ent Piibli õpetussõna toob seda fakti mainides välja tähtsama mõtte, nimelt et ükski, „kes läheb oma ligimese naise juurde”, ei saa vältida halbu tagajärgi (Õpetussõnad 6:27, 29).

Kas see väide on absoluutne tõde, milles võime kindlad olla? Ei, võivad mõned öelda. Nad väidavad, et moraalinormid on inimese isiklik asi, et need olenevad inimese kasvatusest, tõekspidamistest ja elutingimustest. Kuid vaadelgem mõningaid Jumala moraaliseadusi, mis on kirjas Piiblis. Kas pole need üldkehtivad tõed?

Piibel mõistab hukka abielurikkumise (1. Korintlastele 6:9, 10). Mõningate meelest pole see Piibli käsk tõene ning nad rikuvad abielu. Ent sellegipoolest kogevad nad üldjuhul kibedaid tagajärgi, mis tihti väljenduvad südametunnistuse piinade, abielu purunemise ja kõigi asjaosaliste sügavate hingehaavade kujul.

Jumal mõistab hukka ka joomarluse (Õpetussõnad 23:20; Efeslastele 5:18). Mis juhtub, kui inimesed on selleni laskunud? Paljudel juhtudel jäävad nad ilma oma tööst, tervisest ja perekonnast, kel ka emotsionaalselt kannatada tuleb (Õpetussõnad 23:29–35). Sellised tagajärjed tabavad samuti neid, kes ei usu, et joomarluses midagi halba on. Kas selliste moraaliseaduste paikapidavus paistab olenevat iga inimese tõekspidamistest või arusaamadest?

Piiblis on toodud ära ka kõlbelised käsud, mida rakendada, näiteks käsk armastada oma naist, austada oma meest ning teha inimestele head (Matteuse 7:12; Efeslastele 5:33). Nende käskude täitmine annab häid tulemusi. Kas võiks väita, et sellised kõlbelised juhised tulevad ühtedele kasuks, teistele aga mitte?

Sellel, kas inimesed järgivad Piibli moraaliseadusi või mitte, on kindlad tagajärjed. See fakt osutab sellele, et taolised seadused pole mitte pelgalt alternatiivsed seisukohad. Need on tõde. Tõendid näitavad, et kui järgida Piibli moraaliseadusi, on sel head tagajärjed, kui neid seadusi aga ignoreerida, on tagajärjed halvad.

Mõelgem nüüd sellele: kui Piibli moraaliseadused kehtivad kõigi inimeste puhul, siis kuidas jääb Jumala Sõna juhistega jumalakummardamise kohta? Kuidas on lugu Piibli mõtetega selle kohta, mis juhtub, kui me sureme, ning igikestva tuleviku lootuse kohta? Loogiline järeldus on, et need Piibli õpetused on samuti tõde, mis kehtib kõigi inimeste puhul. Nende järgimisest või mittejärgimisest tulenevad head või halvad tagajärjed ei kehti sugugi mitte ainult nende puhul, kes neid usuvad.

Tõde on võimalik leida. Jeesus ütles, et Jumala Sõna Piibel on tõde (Johannese 17:17). Siiski võib tõde tunduda kättesaamatuna. Miks? Sest on nii palju usundeid, kes kõik väidavad õpetavat seda, mis on kirjas Piiblis. Milline usund õpetab Jumala Sõna tõde? Kas me peame vastuses piirduma vaid ühe usundiga? Kas mitte ei leidu tõde, või vähemalt mingit osa sellest, paljudes usundites?

[Väljavõte lk 4]

Kuidas on Jumala seadustest üleastumisel samasugused tagajärjed kui sellel, et tuld põues hoitakse?