Kui kogu maailmas valitseb harmoonia

KAS oled näinud, kuidas vilunud baleriinid, iluuisutajad või trapetsikunstnikud oma tavapärast etteastet teevad? Igas nende liigutuses väljendub täiuslik koostöö ja koordinatsioon, mis tagab tõelise kunstimeisterlikkuse. Kui meeldiv küll oleks, kui ka meie tänapäevaelu sellega sarnaneks – oleks harmoonilisem ning vaba hõõrumistest ja konfliktidest. Selle asemel on inimesed „leppimatud”, nagu Piibel meie aja kohta on ette kuulutanud (2. Timoteosele 3:1–5).

Kuid ometi on ka sellises keerulises õhkkonnas miljoneid ausameelseid inimesi, kes õpivad elama tõelises omavahelises rahus ja harmoonias. Mil moel? Nad on järginud Piibli kirjakoha Jesaja 48:17, 18 südamlikku kutset: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Meie kursiiv.)

Kui me selle siira kutse vastu võtame, saab Jehoovast teatavas mõttes meie Heategija. Ta näitab meile, kuidas käia tõelises rahus ja  harmoonias. Teine võimalus – võtta omaks ebatäiuslike inimeste teooriad ja filosoofiad – on asjatu ettevõtmine. Inimajalugu on korduvalt kinnitanud kirjakohas Jeremija 10:23 väljenduvat põhitõde: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” Otse öeldes, meie võimuses pole ise endid juhtida ning kehtestada veatut ja kõigile vastuvõetavat moraalikoodeksit. See privileeg kuulub Jumalale (Jesaja 33:22).

Tõeline rahu ja harmoonia

Peatselt toob Jumal maa peale harmoonia. Ta tõotab, et saabub aeg, mil „maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja” (Jesaja 11:9, meie kursiiv). Jah, kestev rahu valitseb lõpuks kõikjal.

Kogu maakera elusloodus võib kogeda uut tüüpi harmooniat, sest Jumal õpetab ustavatest inimestest alamaid, kuidas oma maise kodu eest head hoolt kanda. Ta otsekui teeb lepingu kõigi röövloomadega, nii et need alluvad rahumeelselt inimestele (Hoosea 2:20; 1. Moosese 1:26–28; Jesaja 11:6–8).

Selline lootus ei ole pelgalt soovunelm. Jeesus viitas sellele mäejutluses kaks korda. Kõigepealt ütles ta: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.” Seejärel lausus ta oma jüngreid palvetama õpetades: „Meie Isa ..., sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 5:5; 6:9, 10, meie kursiiv). Oma elu lõpul võttis Jeesus selle, mida see inimeste jaoks tähendab, kokku ühe kauni sõnaga – „paradiis” (Luuka 23:43). Jeesuse valatud veri teeb lootusest elada igavesti maises paradiisis täiesti kindla veendumuse (Johannese 3:16).

[Pilt lk 12]

Jumala tulevases paradiisis valitseb maapealses elus uut moodi harmoonia