Luuka evangeelium 23:1–56

23  Seepeale nad kõik tõusid ja viisid Jeesuse Pilatuse juurde.+  Nad süüdistasid teda:+ „Me oleme leidnud, et see mees eksitab meie rahvast, keelab maksta makse keisrile+ ja ütleb, et tema on kuningas, messias.”+  Pilatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?” Tema vastas: „Jah, olen.”+  Siis ütles Pilatus peapreestritele ja rahvale: „Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.”+  Aga nad käisid peale: „Ta ässitab rahvast üles, õpetades kogu Juudamaal ja Galileast alates siiani välja.”  Seda kuuldes küsis Pilatus, kas ta on galilealane.  Teinud kindlaks, et Jeesus on Herodese halduspiirkonnast,+ saatis ta tema edasi Herodese juurde, kes oli neil päevil samuti Jeruusalemmas.  Kui Herodes Jeesust nägi, rõõmustas ta väga. Ta oli juba pikemat aega teda näha tahtnud, kuna ta oli temast kuulnud+ ja lootis näha mõnd tema imetegu.  Ta hakkas teda pikalt küsitlema, aga Jeesus ei vastanud midagi.+ 10  Kuid peapreestrid ja kirjatundjad tõusid ning süüdistasid Jeesust ägedalt. 11  Siis Herodes koos oma sõduritega alandas+ ja mõnitas teda,+ riietades ta uhkesse rõivasse, ning seejärel saatis tema Pilatuse juurde tagasi.+ 12  Selsamal päeval said Herodes ja Pilatus sõpradeks, kuigi enne seda olid nad olnud vaenujalal. 13  Siis kutsus Pilatus kokku peapreestrid, ülemad ja rahva 14  ning ütles neile: „Te tõite selle mehe minu juurde kui rahva mässule õhutaja. Ma* kuulasin ta teie ees üle, aga leidsin, et teie süüdistused tema vastu on alusetud.+ 15  Ka Herodes ei leidnud temas süüd, sest ta saatis tema meie juurde tagasi. See* mees pole teinud midagi, mis oleks surma väärt. 16  Seepärast ma karistan teda+ ja lasen vabaks.” 17  --- 18  Aga kogu rahvas karjus: „Hukka ta! Vabasta meile Barabas!”+ 19  (See mees oli heidetud vangi mõrva ja linnas toimunud mässu pärast.) 20  Pilatus rääkis nendega uuesti, sest ta tahtis Jeesust vabaks lasta.+ 21  Nemad aga hakkasid karjuma: „Löö ta postile! Löö ta postile!”+ 22  Ta ütles neile kolmandat korda: „Mispärast? Mida halba see mees on teinud? Ma pole leidnud tema juures midagi, mis oleks surma väärt.+ Ma karistan teda ja lasen ta vabaks.” 23  Kuid rahvas nõudis häälekalt, et Jeesus postile löödaks, ja rahva hääl jäi peale.+ 24  Pilatus otsustas teha nende nõudmist mööda. 25  Ta vabastas mehe, keda nad küsisid ning kes oli heidetud vanglasse mässu ja mõrva pärast, aga Jeesusega tegi ta nende tahtmise järgi. 26  Kui nad Jeesust minema viisid, pidasid nad kinni Küreenest pärit mehe Siimoni, kes oli parasjagu maalt linna tulemas, ja panid tema selga piinaposti, et ta kannaks seda Jeesuse järel.+ 27  Jeesusele järgnes suur hulk rahvast, sealhulgas naised, kes tagusid endale kurbusest vastu rinda ja halasid tema pärast. 28  Jeesus pööras end nende poole ja ütles: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast. Nutke hoopis endi ja oma laste pärast,+ 29  sest tulevad* päevad, kui öeldakse: „Õnnelikud on viljatud naised, emaihud, mis ei ole sünnitanud, ja rinnad, mis ei ole imetanud.”+ 30  Siis öeldakse mägedele: „Langege meie peale!” ja küngastele: „Katke meid!”+ 31  Sest kui tehakse nõnda, kui puus on veel mahla, mis saab veel siis, kui see on kuivanud?” 32  Jeesusega koos viidi hukkamisele veel kaks meest, kurjategijat.+ 33  Kui nad jõudsid paika, mida nimetatakse Pealuuks,+ panid nad Jeesuse ja kurjategijad posti külge: ühe kurjategija temast paremale ja teise vasakule.+ 34  Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.”+ Ja nad heitsid liisku, et jagada ära tema riided.+ 35  Rahvas seisis ja vaatas kõike pealt, aga ülemad irvitasid: „Teisi ta päästis, päästku ta nüüd iseennast, kui ta on Jumala saadetud messias, see äravalitu.”+ 36  Ka sõdurid mõnitasid teda, tulid tema juurde ja pakkusid talle haput veini,+ 37  öeldes: „Kui sa oled juutide kuningas, siis päästa end.” 38  Jeesuse kohal oli tahvel kirjaga „See on juutide kuningas”.+ 39  Üks postil rippuvatest kurjategijatest pilkas teda:+ „Eks sina ole ju messias? Päästa ennast ja ka meid!” 40  Teine aga noomis teda: „Kas sa siis Jumalat ei karda? Sulle endale on ju langetatud sama kohtuotsus. 41  Meie puhul on see õiglane, sest me saame oma tegusid mööda, aga see mees pole teinud midagi halba.” 42  Ja ta ütles: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa kuningavõimu saad*.”+ 43  Jeesus kostis talle: „Ma kinnitan sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis.”+ 44  Oli käes umbes kuues tund, kuid üle maa laskus pimedus, mis kestis üheksanda tunnini,+ 45  sest päikesevalgus kadus. Ja pühamu eesriie+ kärises keskelt lõhki.+ 46  Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma usaldan oma vaimu!”+ Seda öelnud, ta suri.+ 47  Kui sadakonnaülem nägi, mis toimus, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See inimene oli tõesti õige!”+ 48  Kui kogu rahvas, kes oli toimuva pärast kokku tulnud, oli kõike seda näinud, läks igaüks koju, tagudes endale vastu rinda. 49  Aga kõik, kes olid Jeesust tundnud, seisid eemal. Samuti olid seal ja nägid kõike seda naised, kes olid järgnenud talle Galileast.+ 50  Oli* üks mees nimega Joosep, ülemkohtu liige, hea ja õiglane mees.+ 51  (Tema polnud hääletanud ülemkohtu sepitsuste ja tegevuse poolt.) Ta oli pärit Arimaatiast, Juudamaa linnast, ja ootas Jumala kuningriiki*. 52  See mees läks Pilatuse juurde ning palus endale Jeesuse surnukeha. 53  Ta võttis selle alla,+ mähkis peenlinase riide sisse ja asetas kaljusse raiutud hauakoopasse,+ kuhu polnud veel kedagi pandud. 54  Oli ettevalmistuspäev+ ja algamas oli hingamispäev.+ 55  Naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, läksid samuti ning vaatasid hauda ja nägid, kuidas tema surnukeha sinna pandi.+ 56  Nad läksid tagasi, et valmistada lõhnaaineid ja healõhnalisi õlisid. Hingamispäeval nad aga puhkasid,+ nagu käsk ütleb.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Näe! Ma”.
Võib tõlkida ka „Näe! See”.
Võib tõlkida ka „näe! tulevad”.
Võib tõlkida ka „kui sa oma kuningriiki tuled”.
Võib tõlkida ka „Näe! Oli”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsust”.

Kommentaarid

keisrile. Jeesuse ajal valitses Rooma keiser Tiberius. Lisaks keisrile võis see sõna tähendada Rooma tsiviilvõimu või riiki ja selle ametnikke, keda Paulus kutsus võimudeks ning Peetrus kuningaks ja maavalitsejateks. (Ro 13:1–7; Tt 3:1; 1Pe 2:13–17; vt „Sõnaseletusi”.)

keisrile. Vt Mt 22:17 kommentaari.

Jah, olen. Sõna-sõnalt „Sa ise ütled seda”. Jeesus kinnitas, et Pilatuse öeldu on tõsi. (Vrd Mt 26:25 ja 26:64 kommentaariga.) Oma vastusega tunnistas Jeesus Pilatusele, et ta on kuningas, kuid mitte selles mõttes, mida Pilatus ette kujutab, sest Jeesuse kuningriik „ei ole sellest maailmast” ega konkureeri Roomaga. (Joh 18:33–37.)

Kas sina oled juutide kuningas? Pilatuse küsimus on igas evangeeliumis sõnastatud täpselt ühtemoodi. (Mt 27:11; Mr 15:2; Lu 23:3; Joh 18:33.) Pilatus keskendus Jeesuse ülekuulamisel sellele, kas Jeesus on juutide kuningas, ilmselt seetõttu, et Rooma riigis vajas iga kuningas valitsemiseks keisri luba.

Jah, olen. Vt Mt 27:11 kommentaari.

Herodese. Mõeldakse Herodes Antipast, Herodes Suure poega. Antipas oli Galilea ja Perea valitseja (tetrarh). Ainult Luukas ütleb, et Jeesus viidi Herodese ette. (Lu 3:1; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

erepunase rüü. Sellist rüüd kandsid kuningad, riigiametnikud ja kõrgemad sõjaväelased. Tekstides Mr 15:17 ja Joh 19:2 öeldakse, et rüü oli purpurikarva, kuid vanal ajal nimetati purpuriks kõiki värvitoone, mis moodustusid punasest ja sinisest. See, millist värvitooni vaataja tajus, sõltus sellest, mis nurga alt ta rüüd nägi, samuti valguse peegeldusest ning taustast. Fakt, et evangeeliumikirjutajad määratlevad rüü värvust erinevalt, näitab, et nad ei kirjutanud oma lugu lihtsalt üksteiselt maha.

Nad riietasid ta purpurrüüsse. Sõdurid tegid seda Jeesuse ja tema kuningaks olemise pilkamiseks. Matteuse paralleeltekst (27:28) ütleb, et nad panid Jeesusele ümber erepunase rüü, millist kandsid kuningad, magistraadid ja kõrgemad sõjaväelased. Markuse ja ka Johannese tekstis (19:2) öeldakse, et rüü oli purpurikarva, kuid vanal ajal nimetati purpuriks kõiki värvitoone, mis moodustusid punasest ja sinisest. Millist värvitooni vaataja tajus, mõjutas see, mis nurga alt ta seda nägi, samuti valguse peegeldus rüül ning taust. Fakt, et evangeeliumikirjutajad määratlevad rüü värvust erinevalt, näitab, et nad ei kirjutanud oma lugu lihtsalt üksteiselt maha.

uhkesse rõivasse. Võib tõlkida ka „säravasse rõivasse”. Võimalik, et Galilea ja Perea valitseja Herodes Antipas, kes järgis vormitäiteks juudi usku, riietas Jeesuse omaenda uhkesse kuninglikku rõivasse, mis võis olla valge. Ta tegi seda selleks, et Jeesust kui n-ö juutide kuningat mõnitada. Pärast seda saatis ta Jeesuse Pilatuse juurde tagasi. Kreeka sõnaga, mis on tõlgitud kui „rõivas” (esthés), mõeldakse enamasti kaunistatud rõivaeset. Sellises rüüs ilmutasid end inglid. (Lu 24:4; vt ka Jk 2:2, 3.) Sama kreeka sõna on tekstis Ap 12:21, kus räägitakse Herodes Agrippa I kuninglikust rüüst. Kreeka sõna lamprós (uhke) tuleneb sõnast, mis tähendab „särama”. Kui seda kasutatakse rõivaeseme kohta, mõeldakse peent riietust, mis võis olla särav või valge. Arvatavasti polnud tegu erepunase või purpurse rüüga, millesse Pilatuse sõdurid Jeesuse hiljem maavalitseja residentsis riietasid. (Mt 27:27, 28, 31; Joh 19:1, 2, 5; vt Mt 27:28 ja Mr 15:17 kommentaari.) Herodes, Pilatus ja Rooma sõdurid riietasid Jeesuse nendesse rüüdesse ilmselt samal eesmärgil: et teda kui n-ö juutide kuningat mõnitada. (Joh 19:3.)

Mõnes käsikirjas on siin sõnad „Ta oli kohustatud neile pühadeks ühe mehe vabaks laskma”, aga neid ei esine mitmetes varajastes ja usaldusväärsetes käsikirjades ning ilmselt polnud neid Luuka evangeeliumi originaaltekstis. On käsikirju, kus need sõnad on lisatud pärast 19. salmi. Sarnane mõte on tekstides Mt 27:15 ja Mr 15:6, kus see on inspireeritud pühakirja osa. Arvatakse, et seetõttu lisas mõni ümberkirjutaja need sõnad selgituseks ka Luuka teksti.

tavaks lasta ... vabaks üks vang. Seda tava mainivad kõik neli evangeeliumikirjutajat. (Mr 15:6–15; Lu 23:16–25; Joh 18:39, 40.) Kuigi piibli heebreakeelsest osast ei leia selleks alust ega pretsedenti, paistab, et Jeesuse päeviks oli juutidel selline tava välja kujunenud. Roomlaste silmis polnud selles tavas midagi imelikku, sest tõendid näitavad, et ka nad ise vabastasid vange rahvahulga meeleheaks.

lasi ... neile tavaliselt vabaks ühe vangi. Kõik neli evangeeliumikirjutajat mainivad seda tava. (Mt 27:15–23; Lu 23:16–25; Joh 18:39, 40.) Kuigi piibli heebreakeelsest osast ei leia selleks alust ega pretsedenti, paistab, et Jeesuse päeviks oli juutidel selline tava välja kujunenud. Tõenäoliselt polnud roomlaste silmis sellises toimingus midagi imelikku, sest tõendid näitavad, et ka nad ise vabastasid vange rahvahulga meeleheaks.

Teie kombe järgi peaksin ma paasapühaks kellegi vabaks laskma. Kommet lasta pühade ajal vabaks üks vang mainitakse ka tekstides Mt 27:15 ja Mr 15:6. Ilmselt oli tegu juudi kombega, sest Pilatus ütles juutidele: „Teie kombe järgi ...” Kuigi piibli heebreakeelsest osast ei leia selleks alust ega pretsedenti, paistab, et Jeesuse päeviks oli juutidel selline tava välja kujunenud. Tõenäoliselt polnud roomlaste silmis sellises toimingus midagi imelikku, sest tõendid näitavad, et ka nemad vabastasid vange rahvahulga meeleheaks.

Vabasta meile Barabas! Tekstis Lu 23:16–25 kirjeldatud sündmusest räägivad kõik neli evangeeliumikirjutajat. (Mt 27:15–23; Mr 15:6–15; Joh 18:39, 40.) Kuid Matteus, Markus ja Johannes lisavad, et maavalitsejal oli tavaks pühade ajal üks vang vabastada. (Vt Mt 27:15, Mr 15:6 ja Joh 18:39 kommentaari.)

Küreenest. Põhja-Aafrika rannikulinn Kreeta saarest lõunaedalas. (Vt lisa B13.) Võimalik, et Siimon oli sündinud Küreenes ja asus hiljem elama Iisraeli.

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”; vt ka Lu 9:23 ja 14:27, kus seda sõna kasutatakse ülekantud tähenduses.)

kui puus on veel mahla ... kui see on kuivanud. Jeesus räägib ilmselt juudi rahvast. See oli nagu kuivav puu, milles oli veel veidi mahla, sest Jeesus ning ka terve hulk juute, kes temasse uskusid, olid juudi rahva seas. Ent peatselt Jeesus hukati ja ustavad juudid võiti püha vaimuga, nii et neist said vaimse Iisraeli liikmed. (Ro 2:28, 29; Ga 6:16.) Siis võis öelda, et sünnipärane Iisrael oli usulises mõttes surnud otsekui kuivanud puu. (Mt 21:43.)

kurjategijat. Kr kakúrgos. Paralleeltekstides Mt 27:38, 44 ja Mr 15:27 öeldakse, et mehed olid röövlid, ja neis tekstides kasutatud kreeka sõna leistés võib tähendada ka vägivaldset mässajat. Sama sõnaga kirjeldatakse Barabast (Joh 18:40), kes vastavalt tekstile Lu 23:19 oli vangi heidetud mõrva ja mässu pärast.

Kolgata. Tuleneb heebrea sõnast, mis tähendab „pealuu”. (Vt Joh 19:17; vrd Koh 9:53, kus heebrea sõna gulgólet on tõlgitud „kolju”.) Jeesuse ajal oli Kolgata väljaspool Jeruusalemma müüre, aga selle täpne asukoht pole kindel. (Vt lisa B12.) Piibel ei ütle, et Kolgata asus künkal, aga mainib, et mõned jälgisid hukkamist eemalt. (Mr 15:40; Lu 23:49.)

Pealuuks. Kreeka väljend kraníon vastab heebrea sõnale gólgota. (Vt Joh 19:17 ja Mt 27:33 kommentaari.)

anna neile andeks. Kontekstist ei selgu, kelle eest Jeesus palus. Tõenäoliselt pidas ta silmas rahvahulka, kes oli nõudnud tema hukkamist ja kellest mõned kahetsesid peagi oma tegu. (Ap 2:36–38; 3:14, 15.) Ka Rooma sõdurid, kes Jeesuse postile naelutasid, ei mõistnud oma teo tõsidust, kuna neil polnud aimugi, kes Jeesus tegelikult on. Samas ei oleks Jeesus palunud oma isal andestada peapreestritele, kes olid tema surmas süüdi. Nemad teadsid täpselt, mida nad teevad, kui pidasid salanõu Jeesuse tapmiseks. Nad tegid seda kadeduse pärast. (Mt 27:18; Mr 15:10; Joh 11:45–53.) Samuti on vähetõenäoline, et Jeesus oleks palunud oma isal andestada tema kõrval olevatele kurjategijatele, kuna neil polnud tema surmaga mingit pistmist.

teevad. Selle salmi esimest poolt ei leidu mõnes vanas käsikirjas. Kuid kuna need sõnad esinevad teistes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades, on need ka „Uue maailma tõlkes” ja paljudes muudeski piiblitõlgetes.

hapu veini. Võib tõlkida ka „veiniäädika”. Ilmselt mõeldakse haput jooki, mille ladinakeelne nimi oli acetum (veiniäädikas) ja mida veega lahjendatult kutsuti posca’ks. Vaesed inimesed ja Rooma sõdurid jõid seda janu kustutamiseks, sest see oli odav. Septuaginta kasutab sama kreeka sõna (óxos) teksti L 69:21 tõlkimisel. Seal on ennustus selle kohta, et messiale antakse janu kustutamiseks veiniäädikat.

haput veini. Vt Mt 27:48 kommentaari.

tahvel kirjaga. Mõned käsikirjad lisavad fraasi, mida võiks tõlkida kui „kirjutatud kreeka, ladina ja heebrea tähtedega”. Kuid varastes usaldusväärsetes käsikirjades neid sõnu pole. Arvatakse, et mõni ümberkirjutaja lisas need selleks, et salm oleks kooskõlas tekstiga Joh 19:20.

postile. Võib tõlkida ka „puu külge”. Kr xýlon (puit, puu, halg). Siin on seda kreeka sõna kasutatud sõna staurós (tõlgitud kui „piinapost”) sünonüümina. Luukas, Paulus ja Peetrus kasutavad sõna xýlon kokku viis korda ja just Jeesuse hukkamisvahendist rääkides. (Ap 5:30; 10:39; 13:29; Ga 3:13; 1Pe 2:24.) Septuagintas esineb sõna xýlon näiteks kirjakohas 5Mo 21:22, 23, kus öeldakse: „Tema surnukeha pannakse posti külge rippuma.” Vastav heebrea sõna on ets (puu, puit, puutükk). Paulus tsiteerib seda kirjakohta tekstis Ga 3:13, öeldes: „Neetud on, kes posti [xýlon] küljes ripub.” Kreeka sõna xýlon esineb Septuagintas ka tekstis Esr 6:11 (Esdras A 6:31, LXX), kus algtekstis on aramea sõna a (mis vastab heebrea sõnale ets). Selles tekstis öeldakse Pärsia kuninga korralduse rikkuja kohta: „Tema majast [kistakse] palk välja ja ta lüüakse selle külge.” Fakt, et piiblikirjutajad kasutasid sõnu xýlon ja staurós sünonüümidena, on lisatõend selle kohta, et Jeesus hukati püstisel, ilma põikpuuta postil, sest just seda xýlon tähendab.

postil rippuvatest. Siin pole mitte kreeka verb stauróo (postil hukkama), vaid kremánnymi (rippuma panema). Jeesuse hukkamisest rääkides on seda verbi kasutatud koos fraasiga epí xýlu (postil, puul). (Ga 3:13; vt Ap 5:30 kommentaari.) Septuagintas on sageli kasutatud sama verbi, kui räägitakse, et keegi pandi posti külge rippuma. (1Mo 40:19; 5Mo 21:22; Est 8:7.)

Ma kinnitan sulle täna, Varaseimad olemasolevad piibli kreekakeelse osa käsikirjad on kirjutatud ainult suurtähtedega. Samuti pole neis tühikuid ega kirjavahemärke, nagu on tänapäeva keeltes. Mõned kirjutajad lisasid küll vahel teksti mingeid märke, mis võisid olla kirjavahemärgid, kuid seda harva ja mitte järjepidevalt. Seega on tänapäeva piiblitõlgetes kirjavahemärgid pandud kreeka keele grammatika ja salmi konteksti alusel. Selles salmis võib kreeka keele grammatika järgi panna koma (või kooloni) kas sõna „täna” ette või taha. Seega sõltub kirjavahemärgi asukoht sellest, kuidas tõlkija tõlgendab Jeesuse sõnu ja piiblit tervikuna. Kreekakeelsete standardtekstide koostajad (nt Westcott ja Hort, Nestle ja Aland, Ühinenud Piibliseltsid) on koma pannud sõna „täna” ette. Kuid selleks, et see salm oleks kooskõlas Jeesuse varasemate sõnadega ja sellega, mida piibel tervikuna õpetab, tuleks koma panna sõna „täna” järele. Näiteks ütles Jeesus, et ta sureb ja on maapõues ehk hauas kolmanda päevani. (Mt 12:40; Mr 10:34.) Ta rääkis korduvalt oma jüngritele, et ta tapetakse ja äratatakse üles kolmandal päeval. (Lu 9:22; 18:33.) Samuti ütleb piibel, et Jeesus äratati üles „esimesena nende hulgast, kes on vajunud surmaunne” ja et ta läks taevasse 40 päeva hiljem. (1Ko 15:20; Joh 20:17; Ap 1:1–3, 9; Kol 1:18.) Jeesust ei äratatud üles mitte selsamal päeval, kui ta suri, vaid kolmandal päeval pärast tema surma. Seega ei saanud kurjategija kuidagi olla Jeesusega paradiisis samal päeval, kui Jeesus temaga rääkis.

Kooskõlas eeltooduga ütles Jeesus ühe 5. sajandist pärit süüriakeelse Luuka evangeeliumi tõlke järgi: „Aamen, ma ütlen sulle täna, et sa oled koos minuga Eedeni aias.” (F. C. Burkitt, „The Curetonian Version of the Four Gospels”, 1. kd, Cambridge, 1904.) Samuti väärib märkimist, et nii varased kui ka hilisemad kreeka kirjutajad ja kommentaatorid ütlesid, et puudub üksmeel selles, kuidas neid sõnu edasi anda. Näiteks kirjutas Jeruusalemma Hesychius (4.–5. saj) teksti Lu 23:43 kohta: „On tõepoolest neid, kes loevad nõnda: „Tõesti, ma ütlen sulle täna”, panevad koma ning jätkavad: „sa oled koos minuga paradiisis.”” („Patrologiae Graecae”, 93. kd, tulbad 1432–1433.) Theophylaktos (11.–12. saj) kirjutas mõningatest, kes väidavad, et kirjavahemärk tuleks panna sõna „täna” järele, nii et need sõnad kõlaks järgmiselt: „Tõesti, ma ütlen sulle täna,” ja sellele järgneks fraas „sa oled koos minuga paradiisis”. („Patrologiae Graecae”, 123. kd, tulp 1104.) G. M. Lamsa ütleb sõna „täna” kohta tekstis Lu 23:43 järgmist: „Rõhk selles tekstis on sõnal „täna”. Seega peaks see kõlama: „Tõesti, ma ütlen sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis.” See lubadus anti sel päeval, aga pidi täituma hiljem. Idamaades oli selline kõneviis tavaline. Lubadus öeldi välja kindlal päeval ja seda pidi kindlasti täitma.” („Gospel Light – Comments on the Teachings of Jesus From Aramaic and Unchanged Eastern Customs”, lk 303–304.) Seega võib see kreeka fraas tekstis Lu 23:43 matkida semiidi viisi midagi rõhutada. Piibli heebreakeelses osas on palju näiteid, kus sõna „täna” on kasutatud idiomaatilistes väljendites, nt pühalikes tõotustes ja käskudes. (5Mo 4:26; 6:6; 7:11; 8:1; 30:15; Sak 9:12.) Eelneva põhjal võib järeldada, et Jeesus ei rõhutanud sõnaga „täna” mitte aega, mil kurjategija paradiisi pääseb, vaid aega, mil ta mehele selle lubaduse andis.

Mitmed piiblitõlked tunnustavad, et rõhk on ajal, mil lubadus anti, mitte ajal, mil see täitub. Nendes tõlgetes sarnaneb selle salmi sõnastus „Uue maailma tõlke” sõnastusega. Mõned neist on ingliskeelsed Rotherhami piiblitõlge ja Lamsa tõlge (1993. a väljaanne) ning saksakeelsed L. Reinhardti tõlge ja W. Michaelise tõlge.

paradiisis. Kr parádeisos. Sarnane sõna on nii heebrea keeles (pardés, Neh 2:8; Kog 2:5; Ül 4:13) kui ka pärsia keeles (pairidaeza). Kõik kolm sõna kannavad endas mõtet ilusast pargist või aiast. Septuagintas on kreeka sõnaga parádeisos tõlgitud heebrea sõna gan (aed) fraasis „Eedeni aed”. (1Mo 2:8.) Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J17, 18, 22) kõlab tekst Lu 23:43 järgmiselt: „Sa oled koos minuga Eedeni aias.” Paradiis, millest Jeesus rääkis enda kõrval olevale kurjategijale, ei ole sama mis „Jumala paradiis” tekstis Ilm 2:7, kuna seda lubati „võitjale” ehk Kristuse kaasvalitsejatele Jumala taevases kuningriigis. (Lu 22:28–30.) Kurjategija ei olnud koos Jeesusega maailma ära võitnud ega sündinud „veest ja vaimust”. (Joh 3:5; 16:33.) Tõenäoliselt kuulub ta „ülekohtuste” hulka, kes äratatakse üles maa peale, kui Kristus valitseb paradiisliku maa üle 1000 aastat. (Ap 24:15; Ilm 20:4, 6.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

umbes kuues tund. Umbes kell 12 päeval. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

pimedus. See pimedus oli üleloomulik nähtus, mille taga oli Jumal. Tegu ei saanud olla päikesevarjutusega, sest need toimuvad ainult noorkuu ajal. Ent käes oli paasaaeg, kui oli täiskuu. Pealegi vältas see pimedus kolm tundi, samal ajal kui pikim täielik päikesevarjutus kestab alla kaheksa minuti. Luukas lisab veel sõnad „päikesevalgus kadus”. (Lu 23:45.)

üheksanda tunnini. Umbes kella 15-ni. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

pühamu. Kreeka sõna naós viitab siin templihoonele, kus asusid püha paik ja kõige püham paik.

eesriie. See kaunite ornamentidega kangas eraldas templi püha paika kõige pühamast paigast. Juudi pärimuse järgi oli eesriie 18 m kõrge, 9 m lai ja 7,4 cm paks. Seda pooleks käristades väljendas Jehoova oma viha Jeesuse tapjate vastu, aga näitas ka, et pääs taevasse on nüüd avatud. (Heb 10:19, 20; vt „Sõnaseletusi”.)

pühamu. Vt Mt 27:51 kommentaari.

eesriie. Vt Mt 27:51 kommentaari.

suri. Sõna-sõnalt „andis ära vaimu”. Vaim (kr pneúma) tähendab siin hingeõhku või elujõudu ja seda annab mõista ka tekstis Mr 15:37 kasutatud kreeka verb ekpnéo (välja hingama; viimast hingetõmmet tegema). Arvatakse ka, et kreeka väljend „andis ära” tähendab, et Jeesus loobus ellujäämise nimel võitlemast, kuna ta oli kõik lõpetanud. (Joh 19:30.) Ta „tühjendas oma hinge surmani”. (Jes 53:12, allm; Joh 10:11.)

ma usaldan oma vaimu. Jeesus tsiteerib siin teksti L 31:5, kus Taavet palus, et Jumal kannaks hoolt tema vaimu ehk elujõu eest. Sellega andis ta oma elu Jumala hoolde. Surres usaldas Jeesus oma elujõu Jehoovale ja nüüd oli Jumala kätes anda talle elu tagasi. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)

ta suri. Kr ekpnéo (sõna-sõnalt „välja hingama”). Võib tõlkida ka „tegi ta viimse hingetõmbe”, „heitis ta hinge”. (Vt Mt 27:50 kommentaari.) Piibel näitab selgelt, et kui Jeesuse vaim välja läks, ei läinud Jeesus taevasse. Ta oli lihtsalt surnud. Jeesus ise ütles, et ta äratatakse surnuist üles alles kolmandal päeval. (Mt 16:21; Lu 9:22.) Ja nagu näitavad tekstid Ap 1:3, 9, läks ta taevasse 40 päeva pärast.

sadakonnaülem. Võib tõlkida ka „tsentuurio”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes. Matteuse ja Markuse paralleeltekstide järgi tunnistas ta, et Jeesus oli tõesti Jumala poeg. (Mt 27:54; Mr 15:39.)

Joosep. Eri evangeeliumid annavad Joosepi kohta teada erinevaid üksikasju, milles ilmneb evangeeliumikirjutajate individuaalsus. Maksukoguja Matteus märgib, et Joosep oli rikas mees. Markus, kes kirjutas peamiselt roomlastele, ütleb, et ta oli ülemkohtu lugupeetud liige, kes ootas Jumala kuningriiki. Luukas, kaastundlik arst, ütleb, et Joosep oli hea ja õiglane mees, kes polnud hääletanud ülemkohtus Jeesuse süüdimõistmise poolt. Üksnes Johannes mainib, et Joosep oli Jeesuse jünger salaja, sest ta kartis juute. (Mt 27:57–60; Mr 15:43–46; Lu 23:50–53; Joh 19:38–42.)

sanhedrin. Juudi kõrgeim kohus Jeruusalemmas. Kreeka sõna synédrion tähendab sõna-sõnalt „koos istumine”. Kuigi see sõna käis koosolekute kohta üldiselt, mõeldi Iisraelis sellega kohtuid. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”; vt ka lisa B12, kus on märgitud sanhedrinisaali võimalik asukoht.)

Joosep. Vt Mr 15:43 kommentaari.

ülemkohtu liige. Võib tõlkida ka „nõunik”. St Jeruusalemmas asuva juutide kõrgeima kohtu sanhedrini liige. (Vt Mt 26:59 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.)

Arimaatiast. Linna nimi tuleb heebrea sõnast, mis tähendab kõrget kohta. Tekstis Lu 23:51 on seda nimetatud „Juudamaa linnaks”. (Vt lisa B10.)

Arimaatiast. Vt Mt 27:57 kommentaari.

hauda. Mõeldakse pehmesse lubjakivisse raiutud koobast. Sellistes koobastes olid sageli lavatsid või orvad, kuhu surnukehad pandi. (Vt Mr 6:29 kommentaari.)

hauakoopasse. Vt Mt 27:60 kommentaari.

ettevalmistuspäevale. Nii nimetati iganädalasele hingamispäevale eelnevat päeva, mil juudid valmistasid toitu hingamispäevaks ja lõpetasid muud tööd, mis tuli enne hingamispäeva ära teha. Kõnealusel juhul langes ettevalmistuspäev 14. niisanile. (Mr 15:42; vt „Sõnaseletusi”.)

ettevalmistuspäev. Vt Mt 27:62 kommentaari.

hauda. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See kreeka sõna tuleb verbist tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest peetakse meeles. (Joh 5:28, 29.)

Pildid ja videod

Nael kandluus
Nael kandluus

Fotol on jäljend inimese kandluust, mida läbib 11,5 cm pikkune raudnael. Selline kandluu leiti 1968. aastal Jeruusalemma põhjaosas tehtud väljakaevamistel ning see on pärit Rooma ajast. Leid tõendab, et inimene, kes hukati puust postil, võidi kinnitada sinna naeltega. Võimalik, et samasuguseid naelu kasutasid Rooma sõdurid Jeesus Kristuse postile löömiseks. Kandluu leiti kivist säilmekirstust ehk ossuaariumist, kuhu surnu luud pandi pärast keha kõdunemist. See näitab, et postil hukatu võidi ka matta.

Hauakoobas
Hauakoobas

Juutidel oli kombeks matta oma surnud kas looduslikesse või kaljusse raiutud koobastesse. Need asusid üldjuhul väljaspool linna, erandiks olid kuningate hauakambrid, mis olid alati linnas. Juutide hauad, mis seni on leitud, on märkimisväärselt lihtsad. Põhjus on tõenäoliselt selles, et juutide religiooni juurde ei kuulunud surnute kultust, samuti ei uskunud nad, et elu jätkub pärast surma vaimumaailmas.