Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

YAM 2

Txo Hwjchim

Txo Hwjchim

YUAV TXO HWJCHIM LI CAS?

Cov uas txo hwjchim paub hwm lwm tus. Lawv tsis khav theeb thiab tsis kom lwm tus tiam lawv cuag li lawv tseem ceeb. Tiamsis lawv xam pom lwm tus thiab zoo siab hlo cia lwm tus qhia lawv.

Ib txhia xav tias tus neeg txo hwjchim ua tsis taus hais tsis taus, tiamsis tsis yog li lawv xav ntawd. Tus neeg txo hwjchim txawj luj seb nws ua tau npaum li cas. Nws paub tias nws ua tsis tau txhua yam. Thaum nws ua yuam kev, nws yeej lees hlo.

UA CAS TSIM NYOG TXO HWJCHIM?

  • Cov txo hwjchim nrog luag sib raug zoo. Ib phau ntawv uas qhia txog tibneeg txojkev xav hais tias: “Ntau zaus cov uas txo hwjchim ntaus tau phoojywg sai dua. . . . Lawv yoojyim hais lus lawv thiaj nrog tus twg los tau.”​—The Narcissism Epidemic.

  • Cov menyuam txo hwjchim tau lub neej zoo dua. Yog menyuam xyaum txo hwjchim yuav pab tau nws rau yav tom ntej, xws li thaum nrhiav haujlwm. Ib tug kws kho mob uas sau txog kev cob menyuam tau hais tias: “Tus hluas uas khav theeb dhau yuav tsis pom tias nws tu ncua yam twg. Yog li thaum nws mus nrhiav haujlwm, luag yuav tsis xis nws tus cwj pwm thiab tsis kam txais nws. Tiamsis tus uas xam pom tej luag hais kheev tau txoj haujlwm dua.” *

QHIA MENYUAM TXO HWJCHIM

Cob menyuam saib nws tus kheej kom tsim nyog xwb.

VAJLUGKUB TEJ HAUV PAUS NTSIAB LUS: “Yog leejtwg xav tias nws yog ib tug tseem ceeb tiamsis nws twb tsis tseem ceeb dabtsi kiag li, ces kuj yog nws dag nws tus kheej.”​—Kalatia 6:3.

  • Txhob hais tshaj dhau tsam menyuam xav yuam kev. Cov niam txiv ib txhia nyiam hais rau menyuam li no: “Koj xav ua dabtsi los yeej ua tau tibsi.” Hais li no ntxim yuav txhawb menyuam rau qhov zoo. Tiamsis ntau zaus lub neej tsis mus raws li hais ntawd. Yog koj xav kom koj cov menyuam vam meej tsis txhob cuab loj loj. Lawv yuav tsum muaj tej hom phiaj uas lawv ua tau thiab yuav tau siv dag siv zog los ua.

  • Qhuas tej uas menyuam ua tau. Zoo rau koj qhuas tsi ntsees rau yam uas menyuam ua tau xwb. Yog koj tas zog qhuas menyuam tias nws yog tus keej tshaj, nws yuav tsis paub txo hwjchim.

  • Ntsuas lub sijhawm menyuam siv tej twj zeem phoojywg. Niaj hnub nimno tibneeg siv tej vej xaij zeem phoojywg los khav txog lawv tus kheej tias lawv txawj npaum li cas thiab muaj npaum li cas. Cov ua li no tsis txo hwjchim.

  • Qhia kom menyuam paub thov txim tamsid. Thaum menyuam ua txhaum pab kom nws paub nws qhov txhaum thiab lees nws lub txim.

Qhia kom menyuam nco luag txiaj ntsig.

VAJLUGKUB TEJ HAUV PAUS NTSIAB LUS: “Cia li ua Vajtswv tsaug.”​—Khaulauxi 3:15.

  • Muab txhua yam hauv lub ntiajteb saib rau nqe. Qhia menyuam tias txhua yam hauv ntiajteb tsis hais dej nag, qoob loo, thiab cov pa uas peb nqus pab yug peb txojsia ntag. Thaum peb kawm txog tej no, yeej ua rau peb xav tsis thoob li. Tsim nyog menyuam muab lub ntiajteb no saib rau nqe heev.

  • Nco tibneeg txiaj ntsig. Qhia kom menyuam tsis txhob sib khib. Pab kom lawv nco tias ib tug txawv ib tug, thiab nyias txawj nyias lawm ib yam. Yog ib tug txawj tshaj yus ces yeej meem kawm ntawm nws.

  • Ua luag tsaug. Qhia kom menyuam paub ua luag tsaug. Tsis yog lam hais “ua tsaug” kom tas kevcai xwb tiamsis nco luag txiaj ntsig hauv nruab siab tuaj. Menyuam yuav tsum xub ris luag txiaj ntsig nws thiaj paub txo nws lub hwjchim.

Qhia menyuam nqes tes hlo pab luag.

VAJLUGKUB TEJ HAUV PAUS NTSIAB LUS: “Yuav tsum txo hwjchim xam pom lwm tus zoo dua yus. Nej tsis txhob nyias xam pom nyias tus kheej xwb yuav tsum xam pom lwm tus thiab.”​—Filipi 2:3, 4.

  • Txib menyuam ua haujlwm. Yog koj tsis muab haujlwm rau menyuam ua, menyuam yuav xav tias cov haujlwm hauv vaj hauv tsev qes dhau lawm. Qhia menyuam tias nws yuav tau lis tej haujlwm hauv vaj hauv tsev tso mam li mus ua si. Yog nws ua li ntawd yuav pab txo lwm tus lub nra. Tsis tas li ntawd xwb lwm tus yuav qhuas thiab nco nws txiaj ntsig rau nws lub dag lub zog.

  • Ib lub cib fim zoo los pab lwm tus. Thaum menyuam pab lwm tus nws yuav paub tab dua. Qhia kom menyuam xam seb leejtwg cheem tsum kev pab. Thaum nws pom ib tug twg uas nws xav pab lawm, nrog nws sablaj seb yuav pab tus ntawd li cas. Qhuas thiab txhawb nqa koj tus menyuam thaum nws pab lwm tus.

^ nqe 8 Cov lus no nyob rau hauv phau ntawv Askiv The Collapse of Parenting uas tus kws kho mob Leonard Sax sau.