Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Mɛni ha klɛŋklɛŋ afii 100 Yudafoi lɛ ‘ahiɛ ka nɔ’ akɛ Mesia lɛ baaba yɛ amɛbeaŋ lɛ?

Yɛ Yohane Baptisilɔ lɛ beaŋ lɛ, “maŋ lɛ hiɛ ka nɔ ni mɛi lɛ fɛɛ susuɔ yɛ amɛtsuiiaŋ yɛ Yohane hewɔ akɛ benɛ lɛ ji Kristo lɛ.” (Luka 3:15) Mɛni hewɔ eeenyɛ efee akɛ Yudafoi lɛ ahiɛ ka nɔ akɛ Mesia lɛ baaba yɛ nakai beaŋ lɛ? Yiŋtoi pii ahewɔ.

Beni afɔ Yesu sɛɛ lɛ, Yehowa bɔfo ko jie ehe kpo etsɔɔ tookwɛlɔi komɛi ni miikwɛ amɛtooi yɛ ŋa nɔ he ko yɛ Betlehem niiaŋ. (1) Bɔfo lɛ jaje akɛ: “Ŋmɛnɛ afɔ walaherelɔ ni ji Kristo, Nuŋtsɔ lɛ, aha nyɛ yɛ David maŋ lɛŋ.” (Luka 2:8-11) No sɛɛ lɛ, “ŋwɛi ta kpele bafata bɔfo lɛ he, ni amɛjie Nyɔŋmɔ yi amɛkɛɛ: * Anunyam aha Nyɔŋmɔ yɛ ŋwɛi flooflo, ní hejɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ, ní aná gbɔmɛi ahe tsuijurɔ!”Luka 2:13, 14.

Eka shi faŋŋ akɛ, nakai adafitswaa lɛ ná nakai tookwɛlɔi lɛ anɔ hewalɛ waa. Nɔŋŋ kɛkɛ ni amɛyiŋ kɛtee Betlehem, ni beni amɛna Yosef kɛ Maria kɛ abifao Yesu lɛ, “amɛjaje sane ni agba amɛ yɛ gbekɛ lɛ hewɔ lɛ amɛtsɔɔ.” Enɛ ha “mɛi fɛɛ ni nu lɛ hiɛ fee amɛ yaa yɛ nɔ ni tookwɛlɔi lɛ gba amɛ lɛ hewɔ.” (Luka 2:17, 18) Wiemɔ ni ji, “mɛi fɛɛ ni nu lɛ” tsɔɔ akɛ, yɛ Yosef kɛ Maria sɛɛ lɛ, tookwɛlɔi lɛ gba mɛi krokomɛi hu. Ni beni tookwɛlɔi lɛ kuɔ amɛsɛɛ kɛyaa shĩa kɛ beni amɛyashɛ shĩa fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtee nɔ “amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni amɛjie eyi yɛ nibii fɛɛ kwa ni amɛnu ni amɛna lɛ hewɔ, taakɛ bɔ ni agba amɛ lɛ.” (Luka 2:20) Eka shi faŋŋ akɛ, nakai tookwɛlɔi lɛ gba mɛi krokomɛi nibii kpakpai ni amɛnu yɛ Kristo lɛ he lɛ!

Beni Maria kɛ ekromɔ bi lɛ tee Yerusalem koni ekɛ lɛ ayatsɔɔ Yehowa, taakɛ Mose Mla lɛ biɔ ni afee lɛ, gbalɔyoo Hana bajie “Nyɔŋmɔ yi, ni ewie yɛ [gbekɛ lɛ hewɔ] etsɔɔ mɛi fɛɛ ni kwɛɔ Yerusalem kpɔmɔ lɛ gbɛ lɛ.” (2) (Luka 2:36-38; 2 Mose 13:12) No hewɔ lɛ, sane ni kɔɔ Mesia lɛ fɔmɔ lɛ he lɛ tee nɔ egbɛ eshwã.

Sɛɛ mli lɛ, ŋulamiiaŋkwɛlɔi “jɛ boka ba Yerusalem babi akɛ: Nɛgbɛ Yudafoi amaŋtsɛ ni afɔ lɛ yɔɔ? shi wɔna eŋulami yɛ boka lɛ, ni wɔba lɛ jamɔ nɛɛ.” (Mat. 2:1, 2) Beni Maŋtsɛ Herode nu enɛ lɛ, “ekɛ Yerusalem fɛɛ yoyoro; ni ebua maŋ lɛ osɔfonukpai lɛ kɛ woloŋmalɔi lɛ fɛɛ naa, ni ebi  amɛ he ni aaafɔ Kristo lɛ yɛ.” (3) (Mat. 2:3, 4) No hewɔ lɛ, mɛi babaoo ná le sane nɛɛ akɛ: Afɔ mɔ ni baatsɔ Mesia lɛ! *

Luka 3:15 ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ, Yudafoi komɛi susu akɛ ekolɛ Yohane Baptisilɔ lɛ ji Kristo lɛ. Shi Yohane ha nakai sane lɛ fee faŋŋ beni ewie akɛ: “Mɔ ni baa yɛ misɛɛ lɛ, ehe wa fe mi, etokotai tete misaaa mɔ ni hiɛɔ, lɛ ekɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ la aaabaptisi nyɛ” lɛ. (Mat. 3:11) Eka shi faŋŋ akɛ, Yohane heshibaa wiemɔi nɛɛ baaha bɔ ni mɛi kpaa Mesia lɛ gbɛ mli awa waa.

Ani eeenyɛ efee akɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. Yudafoi lɛ damɔ gbalɛ ni yɔɔ Daniel 9:24-27 lɛ ni wieɔ otsii 70 he lɛ nɔ amɛna akɛ abaafɔ Mesia lɛ yɛ nakai beaŋ? Eyɛ mli akɛ ebaanyɛ eba lɛ nakai moŋ, shi nɔ ko bɛ ni maa nɔ mi nakai. Anɔkwa sane ji akɛ, mɛi babaoo ni hi shi yɛ Yesu beaŋ lɛ tsɔɔ otsii 70 lɛ shishi yɛ gbɛi srɔtoi ni teɔ shi woɔ amɛhe lɛ anɔ, shi eko eko bɛ ni kɛ bɔ ni wɔnuɔ shishi ŋmɛnɛ lɛ kpãa gbee. *

Essenebii, ni mɛi pii susuɔ akɛ amɛji Yudafoi ajamɔ kuu ko lɛ tsɔɔ akɛ, Mesiai enyɔ baaba yɛ afii 490 naagbee gbɛ, shi wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ Essenebii lɛ damɔ Daniel gbalɛ lɛ nɔ amɛmu sane naa nakai. Ni kɛ́ no nɔ amɛdamɔ po lɛ, ebaawa akɛ Yudafoi lɛ baale nɔ ko ni kuu ni etse ehe nɛɛ tsɔɔ emli bii lɛ ni amɛaadamɔ nɔ amɛkpa Mesia lɛ gbɛ yɛ amɛbeaŋ.

Yɛ afi 100 Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, Yudafoi komɛi susu akɛ otsii 70 lɛ je shishi kɛjɛ be ni akpata klɛŋklɛŋ sɔlemɔtsu lɛ hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. kɛyashi be ni akpata sɔlemɔtsu ni ji enyɔ lɛ hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, ni mɛi komɛi hu susu akɛ gbalɛ lɛ ba mli yɛ Makabibii lɛ abeaŋ yɛ afi 100 D.Ŋ.B. afii lɛ amli. No hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkpã gbee yɛ bɔ ni esa akɛ abu otsii 70 lɛ aha lɛ he.

Eji klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. bii lɛ nu bɔ ni esa akɛ abu otsii 70 lɛ aha lɛ shishi kulɛ, ekolɛ bɔfoi lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ fɛɛ baatsɛ yisɛɛ kɛma nɔ mi akɛ Yesu Kristo ba yɛ be naa akɛ Mesia lɛ. Shi nɔ ko nɔ ko etsɔɔɔ akɛ mra be mli Kristofoi lɛ fee nakai.

Nɔ kroko hu yɛ ni sa kadimɔ. Bei pii lɛ, Sanekpakpa ŋmalɔi lɛ tsɔɔ gbalɛi komɛi ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ni ba mli yɛ Yesu Kristo gbɛfaŋ. (Matt. 1:22, 23; 2:13-15; 4:13-16) Kɛlɛ, amɛteŋ mɔ kome folo po ewieee otsii 70 lɛ he kɛkɔɔɔ Yesu shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he.

Yɛ enaamuamɔ mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ mɛi ni hi shi yɛ Yesu beaŋ lɛ nu gbalɛ ni kɔɔ otsii 70 lɛ he lɛ shishi. Shi Sanekpakpai lɛ haa wɔnaa yiŋtoi kpakpai krokomɛi ahewɔ ni eeenyɛ efee akɛ mɛi ‘ahiɛ ka nɔ’ akɛ Mesia lɛ baaba yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ.

^ kk. 4 Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ beni afɔ Yesu lɛ.

^ kk. 7 Ekolɛ wɔbaabi akɛ, Te fee tɛŋŋ ni ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ na akɛ tsakpaa ko yɛ “ŋulami” ni amɛna yɛ boka lɛ kɛ “Yudafoi amaŋtsɛ” ni afɔ lɛ teŋ lɛ? Ani eeenyɛ efee akɛ amɛnu Yesu fɔmɔ lɛ he beni amɛfãa gbɛ kɛtsɔɔ Israel maŋ lɛ mli lɛ?

^ kk. 9 Kɛ́ ootao ole bɔ ni wɔnuɔ gbalɛ ni wieɔ otsii 70 lɛ he lɛ shishi ŋmɛnɛ lɛ, kwɛmɔ Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi! wolo lɛ yitso 11 lɛ.