Milline on linnade tulevik?

„VAADATA meie linnu tähendab vaadata meie tulevikku.” Nõnda ütles Maailmapanga esindaja Ismail Serageldin. Ent seni vaadeldu valgusel ei paista tulevik küll eriti hiilgav olevat.

Muidugi tehakse tohutuid pingutusi, et parandada elutingimusi paljudes linnapiirkondades. Näiteks New Yorgi linn lõpetas hiljuti Manhattanil Times Square’i renoveerimise. Varem oli see kurikuulus pornograafiat propageerivate asutuste ning narkokultuuri ja kuritegevuse poolest. Nüüd peibutavad seal ridamisi tänavate ääres paiknevad uued väikeärid ja teatrid ligi tuhandeid külastajaid. Napoli linn Itaalias, mis ajakirja „National Geographic” sõnul oli „särav ja peen linn, mis kord seisis ühes rivis Londoni ja Pariisiga”, sai II maailmasõjas kõvasti kannatada ning muutus kuritegevuse ja kaose sümboliks. Ent kui see linn 1994. aastal ühe poliitilise konverentsi paigaks valiti, elas Napoli oma kesklinnas tehtud tohutute renoveerimistöödega üle otsekui uuestisünni.

Muidugi läheb linnade turvalisus ja heakord palju maksma. Suurem turvalisus tähendab sageli seda, et tarvis on rohkem politseinikke. Üheks kuluks võiks olla privaatsus. Mõned avalikud paigad on pidevalt TV-kaamerate ja erariides politseinike järelevalve all. Nõnda võib juhtuda, et pargis jalutades ja purskkaevudest, skulptuuridest või lillepeenardest möödudes võidakse enda teadmata mööduda ka turvapunktidest.

Vahel toimuvad muutused paremuse poole vaeste arvel, näiteks kui suurema sissetulekuga perekonnad kolivad piirkondadesse, kus enne elasid vaesed. Selline protsess mõjutab majandust – „tööstuse vahetab välja teenindus, pooloskustöölised asendatakse masinatega”. („Gentrification of the City”, toimetanud Neil Smith ja Peter Williams.) Kui vabrikutöö kaob ning kasvab nõudlus kutse- ja tehnikaharidusega töötajate järele, kasvab ka vajadus mugavate keskklassi elamute järele. Selle asemel et käia tööl eeslinnadest, eelistavad paljud hästitasustatud  spetsialistid renoveerida maju mõnes endises vaestelinnaosas.

Loomulikult parandab see oluliselt ümbruskonna elukeskkonda. Ent see toob omakorda kaasa hinnatõusu. Tihti juhtub, et vaesed peavad elukalliduse tõusu tõttu lahkuma piirkonnast, kus nad on töötanud ja elanud aastaid!

Kas linnad surevad välja?

Linnades on ehk juba hakanud puhuma uutest tehnoloogiatest tingitud muutuste tuuled. Kui Interneti-kaubanduse ja -äritegevuse populaarsus kasvab, võib see nüüdislinnadele tohutut mõju avaldada. Uued tehnoloogiad on juba hõlbustanud mõnedel äriettevõtetel linnast välja kolimist – ühes paljude töötajatega.

Kui arvutikaubandus ja -töö muutuvad valdavaks, ei soovi inimesed ehk nii väga minna rahvast täis ärirajoonidesse. Raamat „Cities in Civilization” kirjutab: „Võib prognoosida, et mõned lihttöölised, iseäranis osaajatöölised, töötavad täielikult oma kodus või selle lähedal, ... mis vähendab liiklust.” Arhitekt Moshe Safdie mõtiskleb sarnaselt: „See uus elukeskkond võiks välja näha selline, et üle maailma asuvad hajali miljonid külad, mis pakuvad üksikisikutele kohapeal väikelinna mugavusi ja arvutitehnika teel suurte ajalooliste linnade kultuuririkkusi.”

Milline on linnade tulevik?

Paljud vaatlejad usuvad, et tehnoloogiast hoolimata pakuvad linnad edaspidigi sellist teenindust ja võimalusi, mis inimesi jätkuvalt ahvatlevad. Mida tulevik ka ei tooks, on linnad praegu raskustes! Ning silmapiiril ei paista mingit lahendust nendele tohututele probleemidele, mis on seotud üha lisanduvate miljonite vaeste linnakodanike majutamise ja sanitaartingimustega. Mitte keegi ei suuda leida vahendeid, et teha lõppu kuritegevusele, elukeskkonna mandumisele ja linna saastamisele.

Mõned võivad väita, et valitsused peaksid linnadesse lihtsalt rohkem raha paigutama. Ent kas on realistlik arvata (kui vaadelda, kuhu paljud valitsused seni oma rahasid on paigutanud), et linnaprobleemide lahendamine on sama lihtne kui tšeki väljakirjutamine? Aastakümneid tagasi kirjutatud raamat „The Death and Life of Great American Cities” ütleb: „Üks igatsev müüt sõnab, et kui meil oleks vaid piisavalt raha ..., võiksime kõrvaldada kõik slummid ... Ent vaadake, mille ehitamiseks on kulunud esimesed miljardid: väikesepalgalistele üüritud elamud, mis muutuvad veel hullemateks kuritegevuse, vandalismi ja sotsiaalse lootusetuse keskusteks kui slummid, mida need pidid asendama.” Need sõnad paistavad tänini paika pidavat.

Ent kui raha ei lahenda olukorda, millest siis veel võib abi olla? Me peame meeles  pidama, et linnad tähendavad inimesi, need pole lihtsalt hooned ja tänavad. Seega peaksid kõigepealt inimesed ise muutuma, et linnaelu võiks paremuse poole minna. „Kõige enam aitab linnakorraldusele kaasa inimeste hoolivus ja kultuur,” sõnab Lewis Mumford raamatus „The City in History”. Ja et narkomaania, prostitutsioon, saastamine, elukeskkonna mandumine, sotsiaalne ebavõrdsus, vandalism, grafiti ja muu taoline saaks kõrvaldatud, ei piisa vaid sellest, et suuremal hulgal politseinikke patrullima panna või majad üle värvida. Inimestel tuleb aidata teha oma mõtlemises ja käitumises olulisi pöördeid.

Muutused juhtimises

Selliste põhjalike muudatuste läbiviimine pole kindlasti inimese võimuses. Seepärast nurjuvad tänapäeval lõpuks kõik püüdlused lahendada linnades valitsevaid probleeme, kui heakavatsuslikud need plaanid ka poleks. Piibliuurijad pole aga meeleheitel, kuna nad suhtuvad tänapäeva linnade raskustesse kui järjekordsesse näitesse sellest, et inimene ise on võimetu oma koduplaneeti korralikult juhtima. Tänapäeva laialivalguvad ja kaootilised linnad rõhutavad jõuliselt Piibli sõnu, mis on kirjas Jeremija 10:23: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” Inimeste püüded ise enda üle valitseda on põhjustanud suuri hädasid – probleeme, mida linnad veelgi võimendavad.

Linnaelanikud kõikjal maailmas võivad seega leida lohutust Piibli tõotusest, mis on kirjas Ilmutuse 11:18, et Jumalal on kavas „hävitada need, kes hävitavad maad”. See pole kaugeltki negatiivne väljavaade, vaid see viitab inimkonna positiivsele tulevikule. See tõotab, et Jumal hakkab juhtima meie planeeti oma valitsuse ehk Kuningriigi kaudu (Taaniel 2:44). Siis pole enam miljoneid vaeseid, kellel puudub korralik eluase ja põhilised sanitaartingimused ning kellelt on röövitud väärikus ja lootus. Jumala valitsuse all elavad inimesed materiaalses külluses, neil on suurepärane tervis ja meeldiv kodu (Jesaja 33:24; 65:21–23).

See uus maailm on ainus realistlik lahendus tänapäeva linnades valitsevatele probleemidele.

[Pildid lk 8, 9]

Tehakse tohutuid pingutusi, et parandada elutingimusi paljudes linnapiirkondades

Napoli, Itaalia

New York, USA

Sydney, Austraalia

[Allikaviide]

SuperStock

[Pilt lk 10]

Jumala uus maailm toob lahenduse tänapäeva linnaelanike probleemidele