Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 32

Lingisa Jehova Ngekucabangela

Lingisa Jehova Ngekucabangela

“Kucabangela kwenu akwatiwe ngibo bonkhe bantfu.”​—FIL. 4:5.

INGOMA 89 Lalela Ubusiswe

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

Ngusiphi sihlahla lofuna kufana naso? (Buka sigaba 1)

1. EmaKhristu angafana njani nesihlahla? (Buka nesitfombe.)

 KUNESISHO sesiNgisi lesitsi: “Umoya awusephuli sihlahla lesinesicu lesitsambile.” Lesisho siveta intfo lebalulekile lesita letinye tihlahla kutsi tichubeke timile nakunemoya lonemandla, lokukuvumelana netimo. Kuze sichubeke sikhonta Jehova sijabulile, natsi kufanele sivumelane netimo nasibhekana nebulukhuni ekuphileni. Kanjani? Ngekutsi sivumelane netimo natishintja futsi sihloniphe imibono yalabanye netincumo tabo.

2. Ngubuphi buntfu lobutasisita nakushintja timo tetfu, futsi sitawucoca ngani kulesihloko?

2 Njengobe sibantfu baJehova, sifuna kucabangela. Sifuna nekutfobeka futsi sibe nemusa. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi lobuntfu buwasite njani lamanye emaKhristu nakushintja timo ekuphileni kwawo. Sitawucoca nangekutsi bungasisita njani tsine. Kodvwa ase sicale sifundze ngaJehova naJesu labatibonelo letihamba embili tekucabangela.

JEHOVA NAJESU BAYACABANGELA

3. Ngubuphi bufakazi lobukhombisa kutsi Jehova uyacabangela?

3 Jehova ubitwa ngekutsi “uLidvwala” ngobe ucinile futsi akanyakatiswa. (Dut. 32:4) Nanobe kunjalo, uphindze acabangele. Njengobe tintfo tishintja emhlabeni, Nkulunkulu wetfu uyachubeka nekuvumelana netimo kuze afeze injongo yakhe. Jehova wadala bantfu ngemfanekiso wakhe, baba nelikhono lekuvumelana netimo letishintjako. Usinikete timiso leticacile eBhayibhelini letisisita kutsi sente tincumo letihlakaniphile ngisho singabhekana natiphi tinkinga. Sibonelo saJehova netimiso takhe kusiniketa bufakazi bekutsi nanobe ‘aLidvwala,’ kodvwa uphindze acabangele.

4. Niketa sibonelo lesikhombisa kutsi Jehova uyacabangela. (Levithikhusi 5:7, 11)

4 Tindlela taJehova tincono kakhulu futsi uyacabangela. Akasicinisi kakhulu sandla endleleni laphatsa ngayo bantfu. Sibonelo nje, cabanga ngendlela lakhombisa ngayo kutsi uyawacabangela ema-Israyeli. Akabekanga umtsetfo wekutsi onkhe kufanele ente umnikelo lofanako, ngisho anjingile nobe eswele. Kuletinye timo, bekavumela umuntfu ngamunye kutsi anikele ngekuvumelana netimo takhe.​—Fundza Levithikhusi 5:7, 11.

5. Niketa sibonelo lesikhombisa kutfobeka kwaJehova nemusa wakhe.

5 Kutfobeka kwaJehova nemusa wakhe kumenta kutsi acabangele. Sibonelo nje, kutfobeka kwaJehova kwabonakala ngesikhatsi afuna kubhubhisa bantfu lababi baseSodoma. Asebentisa tingilosi takhe, watjela Loti lebeketsembekile kutsi abalekele esifundzeni lesinetintsaba. Loti bekesaba kuya lapho. Ngako wancenga Jehova kutsi yena nemndeni wakhe babalekele eSowari, lokulidolobha lelincane nalo lebekufanele libhujiswe. Jehova akazange acindzetele Loti kutsi ente loku latsi akakwente. Kunaloko, wenta njengobe Loti acelile, nanobe loko bekusho kutsi iSowari beyingeke isabhujiswa. (Gen. 19:18-22) Ngemuva kweminyaka leminyenti kwenteke loku, Jehova wabakhombisa umusa bantfu baseNineve. Watfumela umphrofethi Jona kutsi amemetele kutsi lelidolobha nebantfu balo lababi kutawubhujiswa. Kodvwa ngesikhatsi bantfu baseNineve baphendvuka, Jehova wabavela buhlungu wabese akasalibhubhisi lelidolobha.​—Jona 3:1, 10; 4:10, 11.

6. Shano sibonelo lesikhombisa kutsi Jesu wamlingisa njani Jehova ngekucabangela.

6 Jesu walingisa Jehova ngekucabangela. Watfunywa emhlabeni kuze ashumayele “kubantfu baka-Israyeli labanjengetimvu letilahlekile.” Kodvwa wakhombisa kutsi uyacabangela nakenta lomsebenti. Ngalelinye lilanga, lomunye umfati longasuye umIsrayeli wamncenga kutsi elaphe indvodzakati yakhe ‘lebeyihlushwa lidimoni kamatima.’ Ngemusa, Jesu wenta njengobe lomfati bekacelile futsi welapha lendvodzakati yakhe. (Mat. 15:21-28) Cabanga nganasi lesinye sibonelo. Ngesikhatsi Jesu asandza kucala umsebenti wekushumayela, watsi: “Nobe ngubani longiphikako . . . , nami ngiyawumphika.” (Mat. 10:33) Kodvwa wamphika yini Phetro, lowamphika tikhatsi letintsatfu? Cha. Jesu bekati kutsi Phetro uphendvuke mbamba nekutsi uyindvodza lenekukholwa. Ngemuva kwekutsi Jesu sekavusiwe, wabonakala kuPhetro, futsi kusenekwenteka wamcinisekisa ngekutsi umcolele nekutsi uyamtsandza.​—Luk. 24:33, 34.

7. Ngekuvumelana nembhalo waKubaseFiliphi 4:5, sifuna bantfu basati njengebantfu labanjani?

7 Sesibonile kutsi Jehova Nkulunkulu naJesu Khristu bayacabangela. Kutsiwani ngatsi? Jehova ulindzele kutsi sicabangele. (Fundza KubaseFiliphi 4:5.) Kulelivesi, lelinye lihumusho litsi: “Labanye abakwati ngekutsi uyacabangela.” Singatibuta: ‘Bantfu bacabanga kutsi ngiyacabangela yini, anginamatseli emibonweni yami nekutsi ngiyababeketelela yini labanye? Nobe bacabanga kutsi ngicinisa kakhulu sandla, ngite umusa futsi nginengcondvo lelukhuni? Ngicindzetela labanye kutsi bente loko lengicabanga kutsi kukahle yini? Nobe ngiyabalalela futsi ngihambisane nemibono yabo nangabe ikahle?’ Lizinga lesicabangela ngalo liveta lizinga lesilingisa ngalo Jehova naJesu. Ase sicoce ngetimo letimbili lakudzingeka khona kutsi sicabangele, nakushintja timo ekuphileni kwetfu nalapho imibono yalabanye netincumo tabo kwehluka kunekwetfu.

VUMELANA NETIMO NATISHINTJA

8. Yini lengasisita kutsi sivumelane netimo natishintja? (Buka nembhalo longentasi.)

8 Kucabangela kufaka ekhatsi kuvumelana netimo tetfu natishintja. Letimo letishintjako tingasibangela tinkinga lebesingakatilindzeli. Singahle sigule singakalindzeli. Nobe kube nelushintjo kutemnotfo nobe kutepolitiki lasihlala khona futsi kwente kuphila kwetfu kube lukhuni. (Shu. 9:11; 1 Khor. 7:31) Ngisho nelushintjo etabelweni tetfu lungenta tintfo tibe matima. Kunobe ngukuphi, singakhona kubhekana netimo letinsha nasenta naku lokune lokulandzelako: (1) kwemukela tintfo njengobe tinjalo, (2) kubuka likusasa, (3) kunaka tintfo letinhle (4) nekusita labanye. b Ase sicoce ngalokwenteka kulabanye kuze sibone kutsi kwenta letintfo kungasisita njani.

9. Yini leyasita labanye labashadene labatitfunywa telivangeli kuze babeketelele simo lesingakalindzeleki?

9 Yemukela tintfo njengobe tinjalo. Emanuele naFrancesca batfola sabelo sekuba titfunywa telivangeli kulelinye live. Nabasacala nje kufundza lulwimi lolusha futsi basandza kufika ebandleni lelisha, kwacala i-COVID-19 futsi kwadzingeka batehlukanise nalabanye. Kwatsi kusenjalo, kwashona make waFrancesca. Francesca bekakufuna kakhulu kuba nemndeni wakubo, kodvwa lomkhuhlane wenta kutsi angakhoni kuhamba. Wasitwa yini kuze akhone kubeketelela lesimo lesimatima? Kwekucala, Emanuele naFrancesca bebathantaza ndzawonye kuze bacele kuhlakanipha kwekubeketelela lilanga nelilanga. Jehova wayiphendvula imithantazo yabo asebentisa inhlangano yakhe. Sibonelo nje, bakhutsatwa yi-video yalomunye umzalwane lowatsi: “Sitawujabula nangabe semukela timo lesikuto ngekushesha nekutsi sikhonte Jehova futsi sisite labanye.” c Kwesibili, bancuma kutfutfukisa likhono labo lekushumayela ngelucingo futsi baze bacalisa nesifundvo seliBhayibheli. Kwesitsatfu, balwemukela lusito loluvela kubazalwane babo nabodzadze. Lomunye dzadze bekabatfumelela umlayeto lomfishane losekelwe eBhayibhelini onkhe malanga umnyaka wonkhe. Nangabe natsi semukela timo letinsha, sitawujabula ngaloko lesikhona kukwenta.

10. Lomunye dzadze wavumelana njani netimo letishintjako ekuphileni kwakhe?

10 Buka likusasa futsi unake tintfo letinhle. Lomunye dzadze waseRomania lohlala eJapan lokutsiwa nguChristina, wadvumala ngesikhatsi libandla lesiNgisi bekakulo livalwa. Kodvwa akazange ahlale acabanga ngaloko besekwentekile. Kunaloko, wancuma kwenta konkhe langakwenta ebandleni lesiJapan ngekutsi atimisele kakhulu emsebentini wekushumayela. Wacela lomunye lebekake wasebenta naye kutsi amfundzise lolulwimi. Lomake wavuma kusebentisa liBhayibheli nencwajana letsi Jabulela Kuphila Kuze Kube Phakadze! nakamfundzisa siJapan. Christina akagcinanga nje ngekutfutfuka kulolulwimi, kodvwa lomake wabese ufuna kwati lokunyenti ngeliciniso. Nasibuka likusasa futsi sibe nembono lokahle, lushintjo lesingakalulindzeli lungasiletsela tibusiso.

11. Yini leyasita labanye labashadene ngesikhatsi baba netinkinga tetimali?

11 Sita labanye. Labanye labashadene labahlala lapho umsebenti wetfu uvinjelwe khona baba netinkinga tetimali ngesikhatsi simo semnotfo sihhohloka kakhulu kulelive. Benta njani kuze bavumelane nalesimo? Kwekucala, benta kuphila kwabo kwaba melula. Ngemuva kwaloko, kunekutsi banake tinkinga tabo, bancuma kunaka kakhulu kusita labanye ngekutsi babe matasa emsebentini wekushumayela. (Imis. 20:35) Lomzalwane utsi: “Kuba matasa emsebentini wekushumayela bekwenta sibe nesikhatsi lesincane sekunaka tinkinga tetfu futsi sibe sinyenti kakhulu sikhatsi sekwenta intsandvo yaNkulunkulu.” Nakushintja timo tetfu, kufanele sikhumbule kutsi kubaluleke kakhulu kuchubeka sisita labanye, ikakhulukati ngekutsi sibashumayele.

12. Sibonelo saPawula singasisita njani kutsi sivumelane netimo emsebentini wekushumayela?

12 Kufanele sivumelane netimo nasenta umsebenti wekushumayela. Sihlangana nebantfu labanetinkholelo letehlukahlukene, labavela etindzaweni letingafani nalabanemasiko langafani. Umphostoli Pawula bekavumelana netimo, futsi singafundza esibonelweni sakhe. Jesu wamkhetsa kutsi abe ‘ngumphostoli kubantfu betive.’ (Rom. 11:13) Nakenta lomsebenti, Pawula bekashumayela emaJuda, emaGriki, bantfu labafundzile, bantfu basemakhaya, tiphatsimandla tahulumende kanye nemakhosi. Kuze Pawula atsintse tinhlitiyo tebantfu labehlukahlukene, waba “ngiko konkhe kuto tonkhe tinhlobo tebantfu.” (1 Khor. 9:19-23) Bekawanaka emasiko alabo labashumayelako, indlela labakhule ngayo netinkholelo tabo, futsi bekativumelanisa naloko. Natsi singatfutfuka emsebentini wekushumayela nangabe sivumelana netimo futsi setama kucabanga indlela lencono yekusita umuntfu ngamunye.

HLONIPHA IMIBONO YALABANYE

Nangabe sicabangela, sitayihlonipha imibono yalabanye (Buka tigaba 13)

13. Nguyiphi ingoti lokukhulunywa ngayo ku-1 KubaseKhorinte 8:9 lesingayigwema nasihlonipha imibono yalabanye?

13 Kucabangela kuphindze kusisite kutsi sihloniphe imibono yalabanye. Nasi sibonelo, labanye bodzadze bayakutsandza kutimonyonga, kantsi labanye abakutsandzi. Lamanye emaKhristu anatsa tjwala ngekulinganisela kodvwa lamanye akhetsa kungabutsintsi sanhlobo. Onkhe emaKhristu afuna kuhlala aphile saka, kodvwa akhetsa tindlela letingafani tekwelashwa. Nangabe sicabanga kutsi tincumo tetfu ngito letikahle, singahle setame kwenta labanye ebandleni batemukele futsi loko kungabakhuba labanye kuphindze kubangele kwehlukana ebandleni. Asifuni kwenteke loko! (Fundza 1 KubaseKhorinte 8:9; 10:23, 24) Ase sicoce ngetibonelo letimbili letikhombisa kutsi kusebentisa timiso teliBhayibheli kungasisita njani kuze silinganisele futsi silondvolote kuthula.

Nangabe sicabangela, sitayihlonipha imibono yalabanye (Buka tigaba 14)

14. Ngutiphi timiso teliBhayibheli lokufanele sicabange ngato mayelana nekugcoka nekutilungisa?

14 Kugcoka nekutilungisa. Kunekutsi Jehova abeke imitsetfo endleleni lokufanele sigcoke ngayo, usinikete timiso lesingatisebentisa. Kufanele sigcoke ngendlela lelungela bantfu labakhonta Nkulunkulu, lekhombisa kucabangela, kuzitsa ‘nekuvutfwa.’ (1 Thim. 2:9, 10; 1 Phet. 3:3) Ngako asifuni kutidvonsela emehlo ebantfu ngaloko lesikugcokako. Timiso teliBhayibheli tiphindze tisite labadzala belibandla kutsi bangabeki imitsetfo ngendlela yekugcoka nendlela yekulungisa tinwele. Sibonelo nje, kulelinye libandla, labadzala bebafuna kusita labanye bazalwane labasebasha lebebahhula tinwele tibe timfisha futsi tihliphike, lendlela beyitsandvwa bantfu labanyenti. Labadzala bebatabasita njani futsi bangabeki umtsetfo? Umbonisi wesigodzi wabakhutsata kutsi batjele labazalwane batsi: “Nangabe nisendzaweni yesikhulumi futsi labalalele banake kakhulu nine kunaloko lenikushoko, loko kukhombisa kutsi kunenkinga endleleni lenigcoke ngayo nalenitilungise ngayo.” Lendlela lemelula yayilungisa lenkinga ngaphandle kwekubeka umtsetfo. d

Nangabe sicabangela, sitayihlonipha imibono yalabanye (Buka tigaba 15)

15. Ngumiphi imitsetfo netimiso letiseBhayibhelini lokungasisita nasenta tincumo mayelana netindlela tekunakekela imphilo? (KubaseRoma 14:5)

15 Tindlela tekunakekela imphilo. UmKhristu ngamunye kufanele atincumele kutsi utayinakekela njani imphilo yakhe. (Gal. 6:5) Imbalwa imitsetfo eBhayibhelini letsintsa tincumo temKhristu mayelana netindlela tekwelashwa, njengemyalo wekutsi sibalekele ingati futsi singasebentelani nemimoya. (Imis. 15:20; Gal. 5:19, 20) Kuletinye tintfo, umuntfu ngamunye kufanele atentele yena sincumo. Labanye bakhetsa kuya esibhedlela kuphela kantsi labanye bakhetsa letinye tindlela tekwelashwa. Singahle sibe nembono locinile wekutsi indlela letsite yekwelapha iyasita nobe ayisitani, nobe kunjalo, kufanele sihloniphe lilungelo lebazalwane nabodzadze lekutentela sincumo endzabeni yekunakekela imphilo yabo. Ngako kufanele sikhumbule nawa emaphuzu ngalendzaba: (1) NguMbuso waNkulunkulu kuphela lotawelapha bantfu ngalokuphelele. (Isa. 33:24) (2) UmKhristu ngamunye kufanele aciniseke ngaloko lokumlungelako. (Fundza KubaseRoma 14:5.) (3) Asibehluleli labanye nobe sibe sikhubekiso kubo. (Rom. 14:13) (4) EmaKhristu akhombisa lutsandvo, futsi bunye belibandla kufanele bute kucala kunenkhululeko yawo yekutikhetsela. (Rom. 14:15, 19, 20) Nangabe sihlala siwakhumbula lamaphuzu, sitawuhlale sisondzelene nebazalwane betfu nabodzadze futsi kutawuba nekuthula ebandleni.

Nangabe sicabangela, sitayihlonipha imibono yalabanye (Buka tigaba 16)

16. Lomdzala angakukhombisa njani kucabangela endleleni laphatsa ngayo labanye labadzala belibandla? (Buka netitfombe.)

16 Labadzala belibandla kufanele babeke sibonelo lesihle endzabeni yekucabangela. (1 Thim. 3:2, 3) Nasi sibonelo, lomdzala akukafaneli alindzele kutsi umbono wakhe utawuhlale wemukelwa ngenca nje yekutsi mdzala kunalalabanye labadzala belibandla. Uyati kutsi umoya waJehova ungenta nobe nguliphi lilunga lesigungu salabadzala lisho lokutsite lokungasita kuze kwentiwe sincumo lesihlakaniphile. Ngetulu kwaloko, nangabe kute simiso lesephulwako, labadzala labacabangelako batakusekela lokushiwo linyenti kulesigungu ngisho kungasiko loko bebakufisile.

TIBUSISO LESITITFOLA NGEKUCABANGELA

17. Ngutiphi tibusiso letitfolwa ngemaKhristu lacabangelako?

17 EmaKhristu atfola tibusiso letinyenti ngenca yekucabangela. Siba nebudlelwane lobuhle nebazalwane nabodzadze, futsi kuba nekuthula ebandleni. Sijatjuliswa kwehlukahluka kwebuntfu kanye nemasiko emkhatsini webantfu baJehova. Ngetulu kwako konkhe, sijatjuliswa kwati kutsi sijabulisa Jehova Nkulunkulu wetfu locabangelako.

INGOMA 90 Khutsatanani

a Jehova naJesu bayacabangela, futsi bafuna natsi sicabangele. Nangabe sicabangela, kutawuba melula kutsi sivumelane netimo natishintja, njenganasigula nobe nasesite kahle imali. Ngetulu kwaloko, sitawenta kutsi libandla libe nekuthula nebunye.

b Buka sihloko lesitsi Indlela Yokubhekana Noshintsho ku-Phaphama! No. 4 2016, letfolakala ngesiZulu.

c Bukela i-video letsi Incociswano Nemzalwane Dmitriy Mikhaylov lebeyihambisana nesihloko lesitsi “Jehova Wenta Kuphatfwa Kabi Kuletse Litfuba Lekuniketa Bufakazi” encwajaneni letsi Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—Incwajana Yekubhalela Emihlanganweni yangaMarch-April 2021.

d Kuze utfole lokunyenti mayelana nekugcoka nekutilungisa, buka sifundvo 52 encwadzini letsi Jabulela Kuphila Kuze Kube Phakadze!