Qara amadowa massie

Furchonniwa massie

Ati Tenne Afootto?

Ati Tenne Afootto?

Qullaawa Maxaafa agurranna Israeelete daga Gibitsete gobbara borojje ikkite heedhinota leellishshannoti wole taje no?

Qullaawu Maxaafi Miidiyaami manni Yooseefi Gibitsete gobba haaˈre haˈrihu gedensaanni, Yaiqoobinna maatesi Kanaani gobbanni Gibitse hadhinota kulanno. Insa Gibitsete gobbara Nayili lagi xeichira Geeseemi yinanni qoqqowira heedhino. (Kal. 47:1, 6) Israeelete dagati “kiironsa lowo geeshsha batidhino daafira waajjinannire ikkitu.” Gibitsete daga insa waajjitino daafira giddeessite borojje assidhinonsa.—Ful. 1:7-14.

Yannankera nooti mite fullahaano tini Qullaawu Maxaafi xagge maattote yite mishshanno. Ikkollana Seemi * sirchi hunda Gibitsete gobbara borojje ikke heeˈrinota leellishshannoti babbaxxitino taje no.

Lawishshaho, arkiyolojete xiinxallaano Gibitsete gobbara aliyyeenni hundi minna unte fushshitino. Dokiteri Jooni Bimseni yinanni fullahaanchi Gibitsete gobbara aliyyeenni Seemi sirchi heeˈrinoti 20 saˈanno qachuwa noota coyiˈrino. Qoleno, hundi Gibitse daafira xiinxallannohu Jeemisi Hofimayeri yinanni fullahaanchi togo yiino: “Gibitse 1800 kayise 1540 K.A. geeshsha noo yanna giddo galchimi Iisiyira heeˈrannohu Seemi afoo coyiˈranno manni haˈre heeˈrate halchanno gobbaati.” Isi lede togo yiino: “Hatti yanna Kalaqamu maxaafi giddo kulloonniri Abirahaami, Yisaaqinna Yaiqoobi, sagale, waanna saadate hayisso hasidhanni hadhu yanna gedeete.”

Gibitsete gobbara wodiidoonnino wole taje anfoonni. Kiristoosira albaanni 2000 kayise 1600 geeshsha noo yanna giddo Gibitsete gobbara wodiidoonni anfoonnihu paappireesi yinanni woraqati aana mitto mine soqqantanno borojjooti suˈmuwa no. Kuri giddo 40 saˈannori Seemi sirchi suˈmuwa afidhinoreeti. Insa sagale qishshanno, uddano gantanno hattono wole wolqate looso loossanno. Hofimayeri togo yiino: “Gibitsete wodiidoonni Tibeyidi yinanniwa mittu manchi mine 40 saˈannori Seemi sirchi soqqantannoha ikkiro, Gibitse woˈmate roorenkenni Nayili lagi xeichira batinyu Seemi sirchi heeˈrikkinni digatino.”

Deevidi Rooli yinannihu arkiyolojete xiinxallaanchi paappireesi yinanni woraqati aana borreessinoonnihu borojjootu suˈmi giddo gamu “Qullaawu Maxaafi giddo noo suˈmuwa ledo mittu gariha” ikkinota coyiˈrino. Lawishshaho, hakko woraqati aana Yisaakoori, Aseerinna Siphaara yinanni suˈmuwa no. (Ful. 1:3, 4, 15) Rooli “Tini taje Israeelete daga Gibitsete gobbara borojje ikkite heedhinota leellishshannote” yee gumulino.

Dokiteri Bimseni togo yiino: “Israeelete daga Gibitsete gobbara borojje ikkite heedhinotanna gedensaanni keere fultinota kultannoti Qullaawu Maxaafi hedo wole xagge ledo sumuu yitannote.”

^ GUFO 4 Seemi Nohite sase ooso giddo mittoho. Elamaawootu, Asoorootu, albi Kaladooti, Ibiraawootu, Sooriyunna Arawe Seemi sirchi wido ikkitukkinni digatino.