Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Isahluko 1

Ungubani UZimu?

Ungubani UZimu?

1, 2. Ngimiphi imibuzo abantu abavame ukuyibuza?

ABANTWANA banemibuzo eminengi. Nawuthi ubahlathululela okuthileko, bafuna ukwazi ukuthi ‘Kubayini kunjalo?’ Nawubaphendulako, bathi, ‘Kubayini kungaleyondlela?’

2 Soke nje sinayo imibuzo, kungakhathaliseki bona sibatjha namkha sibadala. Mhlamunye siyazibuza ukuthi sizokudlani, sizokumbathani namkha sizokuthengani. Kungenzeka sinemibuzo eqakathekileko ngepilo nokuthi ingomuso lisiphatheleni. Nasingazitholi iimpendulo zemibuzo leyo, singagcina sele singhalile, silise nokufuna iimpendulo zayo.

3. Kubayini abantu abanengi bangaphenduleki emibuzweni eqakathekileko abanayo?

3 IBhayibheli liyayiphendula na imibuzo eqakathekileko esinayo le? Abanye bathi iye liyayiphendula, kodwana babuye bathi iimpendulo zakhona azizwisiseki. Abanye bacabanga ukuthi botitjhere, abefundisi nabobhitjhobhi kwaphela abangaphendula imibuzo le. Abanye banamahloni wokuvuma bona abazazi iimpendulo zemibuzo leyo. Wena ucabangani?

4, 5. Ngimiphi imibuzo eqakathekileko ozibuza yona? Kubayini kufuze uphikelele bekube kulapho uphenduleka?

4 Kungenzeka nawe uyafuna ukwazi ukuthi: Ngiphilelani? Kwenzekani kimi nasele ngifile? UZimu umumuntu onjani? UJesu, uMfundisi odume kunabo boke wakhe wathi: “Bawani nizakuphiwa; funani nizakufumana; kokodani nizakuvulelwa.” (Matewu 7:7) Nawe-ke unganghali, phikelela ubuze imibuzo bekube kulapho uphenduleka.

5 Uyabona-ke, nawusolo ‘ufuna’ iimpendulo, uzozithola eBhayibhelini. (IzAga 2:1-5) Iimpendulo zalo ziyazwisiseka. Nawuzifumanako uzokuthaba okwanje, nengomuso lakho lizokukarisa kwamambala. Okwanje, akhesicoce nganaku umbuzo odida abantu abanengi.

INGA-KGHANI UZIMU UNENDABA NATHI NAMKHA AKASIZWELI?

6. Kubayini abantu bathi uZimu akanandaba nemiraro abaqalene nayo?

6 Abantu abanengi bathi uZimu akanandaba nathi. Bathi nangabe uZimu bekazitshwenya ngathi, iphaseli belingekhe libe nje. Sibona izipi, isizi nehloyo yoke indawo. Abanye bayagula, bayatlhaga, bebafe nokufa. Ngikho abanye bazibuza ukuthi, ‘Nangabe uZimu unendaba nathi, kubayini angaziqedi zoke izintwezi?’

7. (a) Abefundisi babafundisa njani abantu ukuthi uZimu akasizweli? (b) Kubayini sithi akusinguZimu obangela bona kwenzeke izinto ezibuhlungu ebantwini?

7 Kwesinye isikhathi, abefundisi bamasonto ngibo abenza abantu bacabange ukuthi uZimu akasizweli. Nakwenzeka izinto ezibuhlungu, bathi yintando kaZimu. Bathi vele uZimu bekafuna zenzeke izintwezo. Nabatjho njalo, kuhlekuhle vane basola uZimu. Kodwana iBhayibheli lithi uZimu angekhe athoma abangele ubumbi. UJakopo 1:13 uthi uZimu akalingi muntu ngezinto ezimbi. Uthi: “Umuntu nakalingwako akukafaneli athi: ‘Ngilingwa nguZimu,’ ngombana uZimu angekhe alingwa ngokumbi, begodu naye akalingi muntu.” Ngitjho nanyana uZimu angazivimbi izinto ezimbi bona zingenzeki, akusuye ozibangelako. (Funda uJobho 34:10-12.) Khesize nesibonelo sokuhlathulula indaba le.

8, 9. Kubayini kungakalungi ukuthi sithi nasivelelwa miraro sisole uZimu? Yiza nesibonelo.

8 Khewucabange ngananti isokana elisahlala ekhabo nababelethi balo. Uyise ulithanda kwamanikelela, alifundise ukukhetha ipilo ehle. Nakho-ke isokaneli, lijikela uyise, lizikhethela ukukhamba ekhabo liziphe inarha. Lifike lenze ukukhohlakala bese lingena emrarweni. Singamsola na uyise lesokaneli, sithi kubayini angakavimbi indodanakhe le bona ingakhambi ekhabo? Awa! (Lukasi 15:11-13) Kunjalo nangoZimu, akhenge abavimbe abantu nabazikhethela ukumjikela nokwenza izinto ezimbi. Yeke, nasehlakalelwa zizinto ezibuhlungu, singathomi sithi nguZimu ozibangelako. Nasenza njalo sizabe simphara ngomlandu ongasiwo wakhe.

9 UZimu unesizathu esizwakalako sokungazivimbi izinto ezibuhlungu bona zingenzeki. Isahluko 11 sencwadi le, sizositjela bona iBhayibheli lithini ngalokho. Kodwana okwanje, qiniseka bona uZimu uyasithanda, begodu akusuye obangela imiraro esiqalene nayo. Eqinisweni, nguye kwaphela ongayirarulula.—Isaya 33:2.

10. Yini esenza siqiniseke bona uZimu uzokulungisa woke umonakalo owenziwe babantu abakhohlakeleko?

10 UZimu ucwengile. (Isaya 6:3) Yoke into ayenzako icwengile, ilungile, ayinakho nokukhohlakala nokuncani. Ngikho kufuze simthembe kunokuthi sithembe umuntu. Umuntu kwesinye isikhathi wenza izinto ezingakalungi. Ngitjho nanyana kungathiwa umbusi othileko uthembeke kangangani, akanamandla wokulungisa woke umonakalo owenziwe babantu abakhohlakeleko. Akakho vele onamandla njengoZimu. Yena angakghona ukuwulungisa umonakalo lo, begodu uzowulungisa. Uzokususa koke ukukhohlakala, angekhe kusaba khona nanini.—Funda iRhubo 37:9-11.

UZIMU UZIZWA NJANI NAKABONA ABANTU BATLHAGA?

11. UZimu uzizwa njani nakakubona uzwa ubuhlungu?

11 UZimu uzizwa njani nakabona ukukhohlakala okwenziwa ephasini, nalokho wena oqalene nakho? IBhayibheli lithi uZimu “uthanda ukulunga.” (IRhubo 37:28) Yeke, ukulunga nokungalungi uyatshwenyeka ngakho. Uyakuzonda ukubona abantu bezwa ubuhlungu. IBhayibheli lithi, “wezwa ubuhlungu ehliziywenakhe” nakabona iphasi lemandulo lizele ubukhohlakali. (Genesisi 6:5, 6, NW) UZimu usesenjalo nanamhlanjesi. (Malaki 3:6) IBhayibheli lithi uyatshwenyeka ngawe.—Funda 1 Pitrosi 5:7.

IBhayibheli lifundisa ukuthi uJehova uMdali wezulu nephasi onethando

12, 13. (a) Khuyini eyenza sithande abanye besitshwenyeke ngabo begodu sizizwa njani ngomtlhago osephasinapha? (b) Yini ekwenza uqiniseke bona uJehova uzowususa woke umtlhago nokungalungi esiqalene nakho?

12 IBhayibheli libuye lithi uZimu usidale ngomfanekiso wakhe. (Genesisi 1:26) Lokho kutjho ukuthi usenze saba nobuntu obuhle obufana nebakhe. Yeke, wena nawuzwa ubuhlungu ngokubona abantu abanganamlandu batlhaga, yena-ke uzwa ubuhlungu khulu ukudlula wena! Sikwazi njani lokho?

13 IBhayibheli lisifundisa ukuthi ‘uZimu ulithando.’ (1 Jwanisi 4:8) Lokho kutjho ukuthi yoke into uZimu ayenzako uyenziswa lithando. Nathi sinethando nje, ngombana naye unalo. Cabanga ngalokhu: Nangabe bewunamandla, kghani bewuzokususa zoke izinto ezimbi nokungalungi ephasini? Bewuzokwenza lokho, ngombana uyabathanda abantu. Kuthiwani ngoZimu? Ngombana unamandla nethando, uzowususa woke umtlhago nokungalungi. Qiniseka bona koke esikuthenjiswe nguZimu okubone ekuthomeni kwencwadi le kuzokwenzeka! Kodwana nawuzokuqiniseka ngezintwezi zoke nje, kufuze umazi kuhle uZimu.

UZIMU UFUNA UMAZI

Nawufuna ukwazana nomuntu umtjela ibizo lakho qangi. NoZimu usebenzisa iBhayibheli bona asazise ibizo lakhe

14. Ngubani ibizo lakaZimu begodu sazi njani bona ufuna simbize ngalo?

14 Nawufuna ukwazana nomuntu othileko, yini omtjela yona nanithoma ukubonana? Umtjela ibizo lakho. Kghani uZimu unalo ibizo? Amasonto amanengi athi ibizo lakhe nguZimu namkha iKosi, kodwana lawo awasimabizwakhe. Aziziqu njengelithi “kosi” nelithi “mongameli.” UZimu usitjela ukuthi ibizo lakhe nguJehova. AmaRhubo 83:18 (NW) athi: “Abantu kumele bazi bona wena ibizo lakho linguJehova, nguwe wedwa ongoPhezukoke ephasini loke.” Abatloli beBhayibheli bafake ibizweli eBhayibhelini iinkhathi eziziinkulungwana. UJehova ufuna ulazi ibizo lakhe, umbize ngalo. Ukutjele ibizo lakhe nje ngombana afuna ube mnganakhe.

15. Litjho ukuthini ibizo elithi “Jehova”?

15 Ibizo lakaZimu elithi Jehova, linehlathululo ezikileko tle. Litjho ukuthi angafeza nanyana yini ayithembisileko nayihlosileko. Ayikho into engamvimba. Yeke, nguJehova kwaphela ofanelwa libizweli, akakho omunye. *

16, 17. Sitjho ukuthini isiqu esithi (a) “Mninimandlawoke”? (b) “Kosi yanini nanini”? (c) “Mdali”?

16 Njengombana sifundile, amaRhubo 83:18, athi “nguwe wedwa ongoPhezukoke ephasini loke.” NesAmbulo 15:3 (NW) sithi: “Mikhulu iyamangalisa imisebenzakho, Jehova Zimu, Mninimandlawoke. Zilungile, ziliqiniso iindlela zakho Kosi yanini nanini.” Isiqu esithi “Mninimandlawoke” sitjho ukuthini? Sitjho ukuthi uJehova unamandla ukudlula woke umuntu ezulwini nephasini. Isiqu esithi “Kosi yanini nanini” sitjho ukuthi bekasolo akhona. AmaRhubo 90:2 nakahlathululako athi bekasolo akhona kusukela nini nanini begodu uzokuba khona bekube nini nanini. Akukukari wena lokho?

17 UJehova nguye kwaphela onguMdali. IsAmbulo 4:11 sithi: “Ufanele wena” Jehova “Zimethu, ukwamukela idumo, ubukhosi namandla ngombana nguwe owabumba koke begodu koke okukhona kwadalwa ngentando yakho.” Iingilozi ezulwini, iinkwekwezi, isithelo esisemthini nefesi eselwandle, nakho koke ongacabanga ngakho kudalwe nguJehova!

KUYAKGHONEKA NA UKUBA NETJHEBISWANO NOJEHOVA?

18. Kubayini abanye abantu bacabanga ukuthi angekhe baba netjhebiswano noZimu? IBhayibheli lithini ngalokho?

18 Abanye bathi nabafunda ngoJehova nobuntu bakhe obuhle bayathukwa, bazibuze ukuthi, ‘uZimu angathi anamandla angaka, aqakatheke kangaka, ahlala kude nathi, azitshwenye ngami?’ Kghani uZimu ufuna uzizwe njalo? Awa. UJehova ufuna ukuba seduze nathi. IBhayibheli lithi ‘akasikude ngitjho nakubani wethu.’ (IzEnzo 17:27) UZimu ufuna utjhidele kuye, naye ‘atjhidele kuwe.’—Jakopo 4:8.

19. (a) Ubakha njani ubungani noZimu? (b) Ngibuphi ubuntu bakaJehova obuthanda khulu?

19 Ungalakha njani itjhebiswano noZimu? UJesu wathi: “Ukuphila okungapheliko ngilokho bona bazi wena wedwa Zimu weqiniso nokwazi uJesu Krestu, omthumileko.” (Jwanisi 17:3) Hlala ufunda ngoJehova noJesu, uzobazi kuhle tle. Nawungaraga nokwenza njalo uzokugcina sele ufumene nokuphila okungapheliko. Ngokwesibonelo, ufunde ngokuthi “uZimu ulithando.” (1 Jwanisi 4:16) Akasilithando kwaphela kodwana unobunye ubuntu obuhle. IBhayibheli lithi ‘unomusa nesirhawu. Akasilingeki msinya, uzele ukwethembeka neqiniso.’ (Eksodusi 34:6) UJehova “ulungile begodu uyacolela.” (IRhubo 86:5) UZimu uthembekile, uyabekezela. (2 Pitrosi 3:9; IsAmbulo 15:4) Boke ubuntu obuhle bakaZimu uzokufunda ngabo ngokunabileko eBhayibhelini.

20-22. (a) Singatjhidelana njani noZimu nanyana singamboni? (b) Kufuze wenzeni nangabe abanye bafuna ukukulisisa ukufunda iBhayibheli?

20 Kodwana ungalakha njani itjhebiswano noZimu ungamboni? (Jwanisi 1:18; 4:24; 1 Thimothi 1:17) Wena nje funda ngoJehova eBhayibhelini, uzomazi njengoMuntu omjayeleko. (IRhubo 27:4; Roma 1:20) Nawusolo ufunda ngoJehova ithando lakho ngaye lizokukhula begodu uzozizwa utjhidelene naye.

UJehova, uBabethu wezulwini, usithanda ukudlula indlela abobaba bethu abasithanda ngayo

21 Uzokulemuka bona uJehova nguBaba wethu. (Matewu 6:9) Siphila nje kungebanga lakhe begodu ufuna siphumelele epilwenethu. Ngilokho okufiswa nanyana ngimuphi ubaba ebantwaneni bakhe! (IRhubo 36:10 [36:9, NW]) NeBhayibheli lifundisa ukuthi kuyakghonakala ukuba netjhebiswano noZimu. (Jakopo 2:23) Akhusuyicabange indaba le. UJehova, uMdali wezulu nephasi, ufuna ukuba mkhozakho!

22 Kunabantu abazokuvimba bona ungalifundi iBhayibheli. Mhlamunye basaba bona uzokutjhiya ikolo yakho. Ungavumeli muntu akuvimbe bona ube mngani kaJehova. UMngani olunge ukubadlula boke.

23, 24. (a) Kubayini kufuze siphikelele sibuze imibuzo? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

23 Njengombana ufunda iBhayibheli nje, kuzokuba nezinto ongazizwisisi kuhle. Ungasabi ukubuza namkha ubawe isizo. UJesu uthi kufuze sithobeke njengabantwana abancani. (Matewu 18:2-4) Phela abantwana babuza imibuzo eminengi. NoZimu uyafisa ukuthi uphenduleke emibuzwenakho. Yeke, lifunde iBhayibheli, uhlolisise ukuthi okufundakokho kuliqiniso na.—Funda IzEnzo 17:11.

24 Indlela engcono ukuzidlula zoke yokwazi ngoJehova kufunda iBhayibheli. Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngokuthi iBhayibheli lihluke njani kwezinye iincwadi.

^ isig. 15 Nangabe ufuna ukwazi ukuthi kubayini iBhayibheli lakho linganalo ibizo elithi “Jehova”, begodu ufuna ihlathululo enabileko ngokuthi liphinyiselwa njani ibizweli, sibawa ufunde isiThasiselo 1.