Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku mutuishile mêsu pa difutu anyi?

Udiku mutuishile mêsu pa difutu anyi?

Udiku mutuishile mêsu pa difutu anyi?

DISAMA didi dienda dinyanga mêsu ku kakese ku kakese. Ku ntuadijilu, ditu dinyanga munda mua dîsu. Buobu kabayi badiondope, didi mua kunyanga ne pankatshi pa dîsu. Ndekelu wa bionso, didi mua kufikisha muntu ku dijimija lumonu luonso. Ndisama kayi adi? Ndisama dia lusongo, tshimue tshikebeshi tshia bufofo.

Anu mutudi mua kujimija lumonu luetu ku kakese ku kakese mu lutatu, tudi mua kujimija lumonu lua mushinga mukole, mbuena kuamba ne: lumonu luetu lua mu nyuma. Ke bualu kayi, mbimpe kutuishila mêsu etu menemene pa malu a mu nyuma.

Tutuishile mêsu pa difutu

Munkatshi mua ‘bintu bidi kabiyi bimueneka ku mêsu’ etu a mubidi mudi difutu dimpe dia muoyo wa tshiendelele, didi Yehowa mulaye bena lulamatu bende. (2 Kolinto 4:18) Tshidibi, bena Kristo badi benzela Nzambi mudimu diambedi bualu mbamunange. (Matayo 22:37) Nansha nanku, Yehowa mmusue bua tutekemene difutu dietu ne muoyo kulu kulu. Mmusue bua tumuangate bu Tatu wa kalolo udi “mufutshi wa badi bamukeba.” (Ebelu 11:6) Nunku, aba badi bamanye Nzambi bulelela ne badi bamunange badi banyisha masanka adiye mulaye ne mbindile dikumbana diawu ne muoyo kulu kulu.​—Lomo 8:19, 24, 25.

Babadi ba bungi ba tshibejibeji etshi ne muanabu Réveillez-vous! batu banange bimfuanyi bitu bileja muikala Mparadizu wa pa buloba utshilualua. Bushuwa, katuena bamanye muikala Mparadizu wa pa buloba menemene to, ne bimfuanyi bitu bipatuka bitu bifumina anu ku lungenyi ludi mu mvese ya mu Bible bu mudi Yeshaya 11:6-9. Nansha nanku, mukaji mukuabu muena Kristo wakamba ne: “Pantu mmona bimfuanyi bia Mparadizu utshilualua mu Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous!, ntu mbitangila ne lubatshi bu muntu udi utangila kakanda kadi kumvuija miaba ya kubandila. Ntu ndifuanyikija meme muine muikalemu bualu eu ke muaba undi mutekemene bua kusomba mu tshikondo tshisungula kudi Nzambi.”

Mupostolo Paulo uvua ne meji a muomumue bua muvuabu ‘bamubikile mu diulu.’ Kavua udimona bu mumane kupeta dibikila edi to, bualu uvua ne bua kushala ne lulamatu too ne ku ndekelu. Kadi wakatungunuka ne ‘kuluijakaja muende muonso bua kukuata bidi kumpala.’ (Filipoi 3:13, 14, MMM) Bia muomumue, Yezu wakatantamena lufu pa mutshi wa dikenga ‘bua disanka diakatekibua kumpala kuende.’​—Ebelu 12:2.

Ukadiku mupete dielakana, ujinga kumanya ni wabuela anyi kuakubuela mu buloba bupiabupia anyi? Bushuwa, ki mbimpe kutamba kudieyemena to, bualu, bua tuetu kupeta difutu, tudi ne bua kushala ne lulamatu too ne ku nshikidilu. (Matayo 24:13) Kadi bituikala tuenza muetu muonso bua kukumbaja malu adi Nzambi ulomba, tudi ne bua kuikala bashindike ne: netupete difutu. Vuluka ne: Yehowa ‘kêna musue umue wetu ajimine, kadi udi musue bonso balue kukudimuna mitshima yabu.’ (2 Petelo 3:9) Tuetu beyemene Yehowa, neatuambuluishe bua kukumbaja tshipatshila tshietu. Bulelela, kukeba malu adi mua kupangisha aba badi basue kumusankisha ne muoyo mujima bua kukumbaja malu malomba kakuena kumvuangana ne bumuntu buende to.​—Musambu 103:8-11; 130:3, 4; Yehezekele 18:32.

Dimanya mushindu udi Yehowa wangata bantu bende didi ditupesha ditekemena: tshintu tshidi ne mushinga wa muomumue ne wa ditabuja. (1 Kolinto 13:13) Muaku wa mu tshiena-Greke mukudimuna ne: “ditekemena” mu Bible udi umvuija kabidi “kuindila tshintu tshimpe” ne muoyo kulu kulu. Bu muvua Paulo ne ditekemena dia nunku mu meji, wakafunda ne: ‘Tudi basue muntu ne muntu wa munkatshi muenu aleje disuminyina diodimue bua kupeta tshiuwidi tshia ditekemena too ne ku nshikidilu; bua kanulu bienu bapungidi, kadi nulue bidikiji ba badi bapiana milayi bua ditabuja ne lutulu.’ (Ebelu 6:11, 12) Ikala mumanye ne: tuetu batungunuke ne kusadila Yehowa ne lulamatu, tudi mua kutuishibua ne: ditekemena dietu nedikumbane. Bishilangane ne bipatshila bia bungi bia pa buloba ebu, ditekemena edi “kadiena difuisha bundu” to. (Lomo 5:5) Kadi, mmunyi mutudi mua kulama ditekemena dietu ne kushala batuishilepu mêsu?

Mushindu wa kulengeja lumonu luetu lua mu nyuma

Mêsu etu mena dîna aa kaena mua kujoja bintu bibidi musangu umue to. Ke mudibi kabidi bua bipatshila bietu bia mu nyuma. Dituishila mêsu etu pa bintu bia tshikondo etshi didi mua kumbushisha mêsu etu a mu lungenyi pa buloba bupiabupia budi Nzambi mulaye. Mu kupita kua matuku, tshimfuanyi tshibuitshidile ne tshia pamutu pamutu tshidi mua kujimija buimpe buatshi ne kujimina ku mêsu kuetu. Nebikale bia dibungama be! (Luka 21:34) Nunku mbia mushinga bua tuetu kulama ‘dîsu dimpe,’ mbuena kuamba ne: didi dishale ditangile ku Bukalenge bua Nzambi ne difutu dia muoyo wa tshiendelele!​—Matayo 6:22.

Kabitu anu bitekete bua kulama dîsu dimpe to. Ntatu ya buatshia-buila idi mua kukoka ntema yetu ne tudi mua kupeta ditanaji anyi mateta mu nsombelu wetu. Mu nsombelu ya nunku, mmunyi mutudi mua kushala batuishile mêsu etu pa Bukalenge bua Nzambi ne buloba bupiabupia budi Nzambi mulaye katuyi tulengulula midimu mikuabu ya mushinga? Tukonkononayi mishindu isatu itudi mua kuenza nanku.

Kulonga Dîyi dia Nzambi dituku dionso. Kubala Bible ne kulonga mikanda idi yumvuija Bible pa tshibidilu kudi kutuambuluisha bua kujalamija lungenyi luetu pa malu a mu nyuma. Bushuwa, tudi mua kuikala balonge Dîyi dia Nzambi kukadi bidimu bia bungi, kadi tudi ne bua kutungunuka ne kudilonga, anu bu mudibi bikengela kutungunuka ne kudia biakudia bia ku mubidi bua kushala ne muoyo. Katutu balekele kudia anu bualu tukadi badie biakudia bia bungi ku kale to. Nunku, nansha tuetu bibidilangane ne Bible, bidi bikengela kutungunuka ne kudia biakudia bidi bifuminamu pa tshibidilu bua tuetu kulama ditekemena dietu ne muoyo ne kulama ditabuja ne dinanga bietu bikole.​—Musambu 1:1-3.

Kuelangana meji ne dianyisha dionso pa Dîyi dia Nzambi. Bua tshinyi kuelangana meji kudi ne mushinga? Bua malu abidi. Bua kumpala: dielangana meji didi dituambuluisha bua kumvua bitudi tubala ne didi ditupesha mutshima wa dianyisha. Buibidi: dielangana meji didi dituepula ku dipua Yehowa ne midimu yende milenga ne ditekemena didiye mututekele kumpala muoyo. Tshilejilu, bena Isalele bakumbuka mu Ejipitu ne Mose bavua bamone ne abu abidi mishindu ivua bukole bua dikema bua Nzambi buenze mudimu. Bakamona kabidi bukubi buende pavuaye ubalombola bua kuangatabu bumpianyi buabu. Kadi diakamue pakafika bena Isalele mu tshipela batangile ku Buloba Bulaya, bakatuadija kudilakana, baleja muvuabu babule ditabuja bikole. (Musambu 78:11-17) Tshilumbu tshiabu tshivua tshinyi?

Bantu bakumbusha mêsu abu kudi Yehowa ne ditekemena dilenga divuaye mubatekele kumpala, kuatumabu ku dikeba dia nsombelu muimpe wa mpindieu mpindieu ne majinga abu a ku mubidi. Nansha muvuabu badimuenene bishima bivule, bena Isalele ba bungi bakapanga ditabuja ne kutuadijabu kudiabakena. Musambu wa 106:13 udi wamba ne: ‘Bakapua bienzedi [bia Yehowa] muoyo lukasa.’ Dilengulula malu dibiadibi edi diakapangisha tshipungu tshia bantu atshi bua kubuela mu Buloba Bulaya.

Nunku, paudi ubala Bible anyi mikanda ya kumulonga nayi, ikala wangata dîba dia kuelela meji pa biudi ubala. Dielangana meji dia nunku didi dikuambuluisha bua kuikala ne bukole bua mu nyuma ne bua kudiunda mu nyuma kabidi. Tshilejilu, paudi ubala Musambu wa 106, muena mêyi adibu batele kulu eku, elangana meji bua ngikadilu ya Yehowa. Tangila mushindu uvuaye muleje bena Isalele lutulu ne luse. Mona mushindu uvuaye muenze muende muonso bua kubambuluisha bua kubuelabu mu Buloba Bulaya. Tangila mushindu wakatungunukabu ne kumutombokela. Ela meji ku dibungama ne kanyinganyinga bivua Yehowa umvua pavua bantu aba bapange dianyisha nansha dikese batuisha luse ne lutulu biende ku tshibungubungu. Pashishe, patudi tuela meji pa mvese wa 30 ne wa 31 idi ileja dikima dia Pinehasa ne dilamata diende ku malu makane, tudi tupeta dishindika dia ne: Yehowa katu upua bena lulamatu bende muoyo to, ne utu kabidi ubafuta ne kalolo konso.

Tumikila mêyi a mu Bible mu nsombelu webe. Patudi tulonda mêyi a mu Bible, tudi tudimuenena nkayetu mushinga udi nawu mibelu ya Yehowa. Nsumuinu 3:5, 6 udi wamba ne: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ Ela meji mushindu udi buenzavi bua bantu ba bungi bubakebele ntatu ya mu lungenyi, mu mutshima ne ya ku mubidi. Pa kuditua mu masanka a tshitupa tshîpi, bantu aba badi bapola makenga adi enza bidimu ne bidimu anyi mene matuku abu onso a muoyo. Kadi aba badi bendela mu ‘njila mubumbakane’ badi bapeta ka-diosha ka nsombelu wa mu buloba bupiabupia, ne bualu ebu budi bubakankamija bua kutungunuka mu njila wa muoyo.​—Matayo 7:13, 14; Musambu 34:8.

Kutumikila mêyi a mu Bible kudi mua kuikala kukole. Imue misangu, dijikija tshilumbu mu mushindu udi ubengangana ne Bible kudi mua kumueneka kufila disulakana dia lukasa mu lutatu. Tshilejilu, patudi ne lutatu lua mfranga, mutshima udi mua kutusaka bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba muibidi. Pabi, aba badi ne lulamatu ne bikale batuishile anu kutuishila mêsu abu pa malu a mu nyuma badi ne dishindika dia se: ku ndekelu ‘badi batshina Nzambi nebapete diakalengele ku mêsu kuende.’ (Muambi 8:12) Muena Kristo udi mua kuenza mêba a pa mutu ku mudimu mu mpukapuka, kadi ki mbimpe alue bu Esau uvua mulengulule bintu bia mu nyuma, ubiangata ne mushinga mukese.​—Genese 25:34; Ebelu 12:16.

Yezu wakumvuija patoke majitu atudi nawu tuetu bena Kristo. Tudi ne bua kuanji ‘kukeba bukalenge bua Nzambi ne buakane buende.’ (Matayo 6:33) Tuetu benze nunku, Yehowa neatuleje dinanga diende dia butatu pa kutabalela bua se: tupete bintu bionso bia ku mubidi bitudi nabi dijinga. Bulelela, kêna musue bua tudiunguijile majitu ne tunyinganyinga bua malu adiye wamba ne: neatukumbajile to. Tunyinganyinga tunekesha tua nunku tudi mua kulua anu bu disama dia lusongo lua mu nyuma. Tuetu badilengulule, neditekeshe lumonu luetu ku kakese ku kakese, lushadila anu ku bintu bia ku mubidi ne ndekelu wa bionso ditushiya bafofo mu nyuma. Tuetu bashale mu nsombelu au, dituku dia Yehowa nedilue kutudi “bu buteyi.” Nebikale bia dibungama be!​—Luka 21:34-36.

Shala mutuishile mêsu anu bu Yoshua

Tushalayi batuishile mêsu amu pa ditekemena dietu dilenga dia Bukalenge, tuteka majitu makuabu pa muaba udi muakumbanyine. Tuetu batungunuke ne tshibidilu tshia kulonga, kuelangana meji ne kutumikila mêyi a mu Bible mu nsombelu wetu, netuikale ne dieyemena bua ditekemena dietu anu muvua nadi Yoshua. Wakamba pakavuaye mumane kubueja bena Isalele mu Buloba Bulaya ne: ‘Nudi bamanye mu mitshima yenu yonso ne mu mioyo yenu yonso ne: kanuakapanga tshintu tshimpe [nansha] tshimue tshiakanulaya Yehowa, Nzambi wenu; nuakapeta bintu bionso, kanuakapanga tshintu [nansha] tshimue.’​—Yoshua 23:14.

Ditekemena dia Bukalenge dikupeteshe makanda ne disanka padidi dienda dimueneka mu ngenyi yebe, mu mushindu uudi udiumvua, mu mapangadika audi wangata ne mu midimu yebe.​—Nsumuinu 15:15; Lomo 12:12.

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Ukadiku mupete dielakana bua kumanya ni wabuela anyi kuakubuela mu buloba bupiabupia anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 22]

Dielangana meji ntshitupa tshia mushinga mukole tshia dilonga dia Bible

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Shala mutuishile mêsu pa bipatshila bia Bukalenge