Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Bikala Nzambi udi netu, nnganyi watuenzela bualu bubi?’

‘Bikala Nzambi udi netu, nnganyi watuenzela bualu bubi?’

‘Bikala Nzambi udi netu, nnganyi watuenzela bualu bubi?’

‘Netuambe tshinyi kabidi? Bikala [Nzambi udi] netu, nnganyi watuenzela bualu bubi?’​—LOMO 8:31, Muanda Mulenga Lelu.

1. Mbanganyi bakumbuka mu Ejipitu ne bena Isalele, ne ntshinyi tshiakabafikisha ku diumbuka nunku?

 PAKAPATUKA bena Isalele mu bupika mu Ejipitu, kunyima kua bamane kuenzamu bidimu 215, (ne bia bungi mu bupika), “tshisumbu tshinene tshia bantu bakuabo tshiakaya n’abo.” (Ekesode 12:38) Bantu aba bavua kabayi bena Isalele bavua bamone bipupu dikumi bikuate buôwa biakabutula ditunga dia Ejipitu ne biakavuija nzambi yabu ya dishima bintu bia tshianana. Bavua bamone kabidi muvua Yehowa muikale ne bukole bua kukuba bantu bende, nangananga kubangila ku tshipupu tshinayi too ne ku tshia ndekelu. (Ekesode 8:23, 24) Nansha muvua dimanya diabu dikese pa bidi bitangila malu avua Yehowa mulongolole bua kuenza, bavua bajadike bualu bumue bua se: nzambi ya mu Ejipitu ivua mipangile bua kukuba bena Ejipitu, pavua eku Yehowa muleje bukole buende bua kukuba bena Isalele.

2. Bua tshinyi Lahaba wakambuluisha batentekedi bena Isalele, ne bua tshinyi kavua mutupakane pavuaye mueyemene Nzambi?

2 Kunyima kua bidimu 40, kumpala kua bena Isalele kubuelabu mu Buloba Bulaya, Yoshua (eu wakapingana Mose) wakatuma bantu babidi bua kutentekelabu buloba. Pakafikabu, buobu kupetangana ne Lahaba wa mu tshimenga tshia Yeleko. Malu avua Lahaba mumvue bua mushindu uvua Yehowa mukube bena Isalele bidimu 40 katshia ku diumbuka diabu mu Ejipitu akamuambuluisha bua kujingulula ne: uvua ne bua kulamata bantu bende bikalaye uvua musue bua Nzambi amubeneshe. Bua dipangadika diende dia meji adi, yeye ne bena mu dîku diabu bakapanduka pavua bena Isalele bakuate tshimenga etshi. Dibapandisha mu tshishima divua tshijadiki tshikole tshia se: Nzambi uvua ne tshisamba etshi. Nenku Lahaba kavua mutupakane pavuaye mueyemene Nzambi wa bena Isalele to.​—Yoshua 2:1, 9-13; 6:15-17, 25.

3. (a) Ntshishima kayi tshiakenza Yezu pabuipi ne tshimenga tshibakulula tshia Yeleko, ne ntshinyi tshiakenza balombodi ba bitendelelu bena Yuda? (b) Ntshinyi tshiakafika bamue bena Yuda, ne pashishe bantu bavule bavua kabayi bena Yuda ku dijingulula?

3 Kunyima kua bidimu tshinunu ne nkama itanu, Yezu Kristo wakuondapa mpofu uvua ulomba ka-pa-luse pabuipi ne tshimenga tshia Yeleko tshivuabu bibakulule. (Mâko 10:46-52; Luka 18:35-43) Muntu eu wakalomba Yezu bua amumvuile kuoku luse, bileja muvuaye witaba ne: Nzambi uvua ne Yezu. Kadi balombodi ba bitendelelu bena Yuda ne aba bonso bavua mu nyima muabu bavua babenga bua kuitaba bishima bivua Yezu wenza bua kujadika ne: uvua wenza mudimu wa Nzambi. Pamutu pa kuitababu, buobu bavua bakeba anu bilema bia kumubanda nabi. (Mâko 2:15, 16; 3:1-6; Luka 7:31-35) Nansha pakumvuabu ne: Yezu uvua mubike ku lufu kunyima kua buobu bamane kumushipa, kabavua basue kuitaba bua se: Nzambi ke uvua muenze bualu ebu to. Kadi bakaditua mu dikengesha bayidi ba Yezu, bakeba bua kubapangisha mua kuenza mudimu wabu wa ‘diambila [bantu] lumu luimpe lua Mukalenge Yezu.’ Kadi bamue bena Yuda ne pashishe bantu ba bungi bavua kabayi bena Yuda, bakateleja malu aa ne kuangatabu ne mushinga. Bakajadika patoke bua se: Nzambi ukavua mubenge balombodi ba bitendelelu bena Yuda bavua badimona bu bakane ne mpindieu uvua ne bayidi ba Yezu bena budipuekeshi.​—Bienzedi 11:19-21.

Mbanganyi badi Nzambi ukuatshisha lelu’eu?

4, 5. (a) Mmunyi mudi bantu bamona disungula dia tshitendelelu? (b) Padi muntu ukeba kumanya tshitendelelu tshilelela, ndukonko kayi lunene ludiye ne bua kudiela?

4 Bua tshilumbu tshia tshitendelelu tshilelela, mulombodi kampanda wa tshitendelelu wakamba matuku mashale aa pavuabu bamuela nkonko ku TV ne: “Ndi nshindika ne: bua tshitendelelu kuikalatshi tshilelela, tshidi ne bua kuvuija muntu muena malu malenga padiye utumikila malu atshi.” Bushuwa, tshitendelelu tshilelela tshidi tshivuija bantu bena malu malenga. Kadi kuvuija bantu bena malu malenga ke muanda umuepele udi ujadika ne: Nzambi udi ukuatshisha tshitendelelu atshi anyi? Ebu ke bualu bumuepele budi buambuluisha bua kujadika ne: tshitendelelu atshi ntshilelela anyi?

5 Muntu yonso utu musue kuikala ne bukokeshi bua kudiangatshila mapangadika, nansha dipangadika dia tshitendelelu tshidiye mua kubuela. Kadi padi muntu ne budikadidi bua kusungula kabiena bifila tshijadiki tshia se: neasungule anu tshidi tshiakane nansha. Tshilejilu, bamue bantu batu basungula tshitendelelu balonda bungi bua bantu badimu, bubanji budibu nabu, malu adibu bamonamu abasankisha anyi balonda bena dîku diabu. Nansha bumue bua ku malu aa kabuena bujadika ne: tshitendelelu etshi ntshilelela anyi ntshia dishima to. Lukonko lunene mu tshilumbu etshi ndua se: Ntshitendelelu kayi tshidi tshibela bantu badimu bua kuenza disua dia Nzambi ne bua kuleja patoke ne: Nzambi udi ubakuatshisha, bua se: bantu badimu bafike ku diamba ne dishindika ne: “Nzambi [udi] netu”?

6. Mmêyi kayi a Yezu adi atokesha bimpe tshilumbu tshia tshitendelelu tshilelela ne tshia dishima?

6 Yezu wakajadika mushindu wa kutapulula tshitendelelu tshilelela ne tshia dishima pakambaye ne: ‘Nuende badimuke kudi baprofete badi ne mashimi, batu balua kunudi baluate biseba bia mikoko, kadi munda muabu mudi nkashama idi ne luonji. Nenubajingulule ku mamuma abu.’ (Matayo 7:15, 16, tuetu mbadi baladike maleta; Malaki 3:18) Tumonayi amue “mamuma” anyi bimue bimanyinu bia tshitendelelu tshilelela, bua tufike ku dijadika bimpe menemene bantu badi ne Nzambi lelu’eu.

Bimanyinu bia bantu badi ne Nzambi

7. Kulongesha anu malu a mu Bible kudi kumvuija tshinyi?

7 Badi bangatshila malongesha abu mu Bible. Yezu wakamba ne: “Dilongesha dindi ndongesha ki ndianyi meme to, ndifume kudi Udi muntume. Pikala muntu muitabe bua kuenza mudi [Nzambi] musue, neamanye ne: dilongesha edi ndifume kudi [Nzambi], anyi ndi ngakula buanyi meme nkayanyi.” Kuambaye kabidi ne: ‘Wa Nzambi udi umvua mêyi a Nzambi.’ (Yone 7:16, 17, MMM; 8:47) Nanku bidi biumvuika ne: bantu badi ne bua kulongesha anu malu adi Nzambi muleje mu Dîyi diende ne kupidia malongesha adi mafumine ku meji ne bilele bia bantu bua yeye kushisha kubakuatshisha.​—Yeshaya 29:13; Matayo 15:3-9; Kolosai 2:8.

8. Bua tshinyi mbia mushinga bua kuenza mudimu ne dîna dia Nzambi mu ntendelelu?

8 Badi batela ne bamanyisha dîna dia Nzambi: Yehowa. Yeshaya wakamanyisha ne: ‘Mu dituku adi nenuambe ne: Sakidilayi Yehowa, tumbishayi dîna diende! Ambilayi bantu bienzedi biende munkatshi mua bisamba bionso, nubamanyishe ne: Dîna diende didi ditumbishibua. Imbilayi Yehowa misambu, bualu bua yeye wakuenza malu adi amuvuijila butumbi; muanda eu umanyibue mu miaba yonso ya pa buloba.’ (Yeshaya 12:4, 5) Yezu wakalongesha bayidi bende bua kusambila ne: “Tatu wetu udi mu diulu, banemeke dina diebe.” (Matayo 6:9) Nanku bena Kristo bavua ne bua kuikala “tshisamba bua dîna [dia Nzambi],” nansha bikalabu bavua bena Yuda anyi ba tshisamba tshikuabu. (Bienzedi 15:14, NW) Kakuyi mpata, Nzambi mmusue kukuatshisha bantu badi basanka bua kuikala “tshisamba bua dîna diende.”

9. (a) Bua tshinyi disanka ntshimanyinu tshia bantu badi mu tshitendelelu tshilelela? (b) Mmunyi mudi Yeshaya uleja dishilangana didi pankatshi pa tshitendelelu tshilelela ne tshia dishima?

9 Mbantu ba disanka anu bu mutu Nzambi. Bu mudi Yehowa muikale muena “lumu luimpe,” yeye udi “Nzambi wa disanka.” (1 Timote 1:11, NW) Nanku mmunyi mudi batendeledi bende mua kuikala kabayi ne disanka anyi kuikala babungame dîba dionso? Nansha mudiku makenga pa buloba ne mudi muntu ne muntu ne yende ntatu, bena Kristo balelela badi anu ne disanka bualu badi ne biakudia bia bungi bia mu nyuma bitubu badia. Yeshaya udi uleja mudibu bashilangane ne bantu badi mu bitendelelu bia dishima wamba ne: ‘Mukalenge Yehowa udi wamba ne: Tangilayi, bantu banyi nebadie, kadi nuenu nenuikale ne nzala; tangilayi, bantu banyi nebanue, kadi nuenu nenuikale ne nyota; tangilayi, bantu banyi nebasanke, kadi nuenu nenufuishibue bundu; tangilayi, bantu banyi nebimbe misambu bua disanka dia mu mitshima yabo, kadi nuenu nenudile bua kanyinganyinga ka mu mitshima yenu, nenuase muadi bua mitshima yenu ya kupandika.’​—Yeshaya 65:13, 14.

10. Mmunyi mudi bantu badi mu tshitendelelu tshilelela bepuka bua kuanji kukeba bua kububuta bua kushisha kufika ku tshidi tshimpe?

10 Ngikadilu wabu ne mapangadika abu bidi biumvuangana ne mêyi a mu Bible. Mufundi wa mukanda wa Nsumuinu udi utubela ne: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ (Nsumuinu 3:5, 6) Nzambi udi wambuluisha bantu badi bamulomba mibelu ne badi babenga bua kulonda ngenyi idi ibengangana ya bantu badi bapidie meji ende. Padi muntu witaba bua kuenza muende muonso bua kulonda Dîyi dia Nzambi mu nsombelu wende, udi wepuka bua kuanji kukeba kutua eku ne eku wenda ububuta bua kushisha kufika ku tshidi tshimpe.​—Musambu 119:33; 1 Kolinto 1:19-21.

11. (a) Bua tshinyi bena mu tshitendelelu tshilelela kabena mua kuditapulula mu tusumbu tubidi: ka balombodi ne ka bantu ba tshianana? (b) Ntshilejilu kayi tshidi bantu badi balombola tshisumbu tshia Nzambi bapesha mikoko?

11 Mbadilongolole anu muvua tshisumbu tshia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala. Yezu wakafila dîyi edi ne: ‘Nuenu kanubikidibu ne: Labi, bualu bua nuenu nudi ne muyishi umue, buonso buenu nudi bana ba muntu umue. Kanubikidi muntu wa pa buloba ne: Tatu wetu, bualu bua nuenu nudi ne Tatu umue, yeye udi mu diulu. Kanubikidibu ne: Bakalenge, bualu bua mukalenge wenu udi umue, Kristo mene. Udi mutambe bunene munkatshi muenu neikale muena mudimu wenu.’ (Matayo 23:8-11) Tshisumbu tshia bana betu katshiena ne kasumbu ka balombodi badi baditua mushinga mupite, baditumbisha ne mianzu minene ne badibandisha ku mutu kua bantu ba tshianana (anyi ba-layike) nansha. (Yobo 32:21, 22) Mbambile bantu badi balama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi bua kuyilama ‘kabayi benzejibue ku bukole, kadi ne mitshima ya disanka bu mu disua dia Nzambi; ki mbualu bua kukeba biuma, kadi bikale ne mutshima mulongolola bimpe; kabayi bu bakokeshi ba badi kunyima kuabu, kadi [bua] badivuije bifuanyikiji bimpe kudi mikoko.’ (1 Petelo 5:2, 3) Balami bena Kristo ba bushuwa badi bepuka bua kudivuija bamfumu ba ditabuja dia bakuabu. Bu mudibu benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi, badi baditatshisha anu bua kufila tshilejilu tshilenga.​—2 Kolinto 1:24.

12. Nzambi udi ulomba aba badi basue bua abakuatshishe bua bikale bangata mbulamatadi ya bantu mushindu kayi?

12 Badi bakokela mbulamatadi ya bantu, kadi kabena babuelakana mu malu a tshididi to. Muntu udi ubenga ‘kutumikila bamfumu ba ditunga’ kêna mua kutekemena bua Nzambi kuikalaye nende nansha. Bua tshinyi? Bualu “Mamfumu adiku onso mmateka kudi [Nzambi]. Nanku, muntu mubenge kutumikila mfumu, udi mubenge bulongolodi bua [Nzambi].” (Lomo 13:1, 2, MMM) Nansha nanku, Yezu wakamba umue musangu ne: ‘Nupe Kaisa bintu bia Kaisa, nupe Nzambi bintu bia Nzambi’ bua kuleja ne: difuilakana didi mua kumueneka imue misangu. (Mâko 12:17) Bantu badi basue bua Nzambi abakuatshishe badi ne bua kutungunuka ne ‘kukeba diambedi bukalenge [bua Nzambi] ne buakane buende,’ eku batumikila mikenji ya mu ditunga didibu idi kayiyi ibengangana ne malu adi Nzambi ubalomba. (Matayo 6:33; Bienzedi 5:29) Yezu wakakula bua dibenga kubuelakana mu malu a tshididi pakambaye bua bayidi bende ne: ‘Buobu kabena ba pa buloba, bu mundi meme tshiyi wa pa buloba.’ Wakalua kuamba kabidi ne: ‘Bukalenge buanyi kabuena bua pa buloba ebu.’​—Yone 17:16; 18:36.

13. Mmushindu kayi udi dinanga dileja bantu ba Nzambi?

13 Badi ‘benzela bantu bonso bimpe’ kabayi basunguluja. (Galatia 6:10) Dinanga dia bena Kristo kaditu ne kansungasunga to, ditu ditaba bantu bonso nansha buobu ba dikoba, ditunga anyi muakulu kayi, nansha buobu bikale bena biuma anyi bapele. Kuenzela bantu bonso bimpe ne nangananga aba badibu nabu mu tshitendelelu tshimue kudi kuambuluisha bua kuleja bantu badi ne Nzambi. Yezu wakamba ne: “Bonso nebanumanye munudi balongi banyi ku dinanga dinuikala banangangane.”​—Yone 13:35, MMM; Bienzedi 10:34, 35.

14. Aba badi Nzambi wanyisha batu anu babasue kudi bantu bonso anyi? Umvuija.

14 Badi bitaba bua kukenga bua kuenza disua dia Nzambi. Yezu wakadianjila kudimuija bayidi bende ne: ‘Biankengeshabu, nebanukengeshe kabidi; bienzabu dîyi dianyi, nebenze dîyi dienu kabidi.’ (Yone 15:20; Matayo 5:11, 12; 2 Timote 3:12) Bantu badi ne Nzambi kabatu misangu yonso babasue anu muvuabu kabayi basue Noa wakapisha bantu bua ditabuja diende. (Ebelu 11:7) Lelu, bantu badi basue ne: Nzambi ikale nabu kabena ne bua kutekesha bukole bua Dîyi dia Nzambi anyi kutupa mêyi a Nzambi bua kumona mua kuepuka makenga nansha. Padibu anu basadila Nzambi ne lulamatu, mbamanye ne: bantu ‘nebakeme ne nebabapende.’​—1 Petelo 2:12; 3:16; 4:4.

Tshikondo tshia kukonkonona malu

15, 16. (a) Nnkonko kayi yatuambuluisha bua kumanya tshisumbu tshidi tshia Nzambi? (b) Ntshinyi tshidi bantu miliyo mivule bafike ku diamba, ne bua tshinyi?

15 Diebeja ne: ‘Ntshisumbu tshia Nzambi kayi tshidi tshimanyike bua dilamata diatshi bikole ku Dîyi dia Nzambi, nansha padi malongesha atshi ashilangana ne a bantu ba bungi? Mbanganyi badi batamba kuleja mushinga wa dîna dia Nzambi, babikidibua mene ku dîna edi? Mbanganyi batu baleja bantu ne disanka ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu yonso idi nayi bantu? Mbanganyi badi ne ngikadilu udi mikenji ya mu Bible ilomba, bafuanyike mene kubangata bu bantu bashadile? Ntshisumbu kayi tshidi tshimanyike ne: katshitu ne kasumbu ka bampasata batubu bafuta makuta, kadi bantu bonso badimu bikale bambi ba lumu luimpe? Mbanganyi batubu bela kalumbandi bua mudibu batumikila mikenji ya ditunga, nansha mudibu babenga bua kubuelakana mu malu a tshididi? Mbanganyi badi bafila dîba diabu ne mfranga yabu bua kuambuluisha banga bantu bua balonge malu a Nzambi? Ne mbanganyi batubu anu bapepeja, baseka ne bakengesha nansha mudibu benza malu mimpe onso aa?’

16 Bantu ba bungi pa buloba bujima mbakonkonone malu aa ne mbatuishibue bua se: anu Bantemu ba Yehowa ke badi mu tshitendelelu tshilelela. Mbafike ku diamba nenku ku diambuluisha dia malu adi Bantemu ba Yehowa babalongeshe, ne mbadimuene nkayabu ngikadilu udi nende Bantemu ne malu mimpe adi tshitendelelu tshiabu tshienze. (Yeshaya 48:17) Bantu ba bungi badi bamba anu mukavua Zekâya 8:23 mumanyishe ne: ‘Tudi basue kuya nenu, bualu bua tuakumvua ne: Nzambi udi nenu.’

17. Bua tshinyi Bantemu ba Yehowa kabena bashima padibu bamba ne: buobu ke badi mu tshitendelelu tshilelela?

17 Bantemu ba Yehowa badi bashima padibu bamba ne: anu buobu ke badi Nzambi ukuatshisha anyi? Tshidi Bantemu bamba ntshifuanangane ne tshivua bena Isalele bamba mu Ejipitu bua se: Nzambi uvua ubakuatshisha nansha muvua bena Ejipitu buobu bamba tshia tshianana, peshi tshidi mumue ne tshivua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bamba ne: Nzambi uvua ubakuatshisha anu buobu ne uvua mubenge bena bitendelelu bia bena Yuda. Malu nkayawu adi ajadika bulelela bua bidibu bamba. Mu matunga 235 Bantemu ba Yehowa badi benza mudimu uvua Yezu muambe ne: bayidi balelela bavua ne bua kuwenza mu tshikondo tshia ku nshikidilu: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe, nshikidilu nealue.’​—Matayo 24:14.

18, 19. (a) Bua tshinyi kakuena tshidi mua kukanda Bantemu ba Yehowa bua kuenza mudimu wa buambi nansha bantu buobu babaluisha? (b) Mmunyi mudi Musambu 41:11 ushindika ne: Nzambi udi ne Bantemu?

18 Bantemu ba Yehowa nebatungunuke ne kuenza mudimu udibu babapeshe, ne kabakulekela dibakengesha anyi dibaluisha bibapangisha bua kuwenza nansha. Mudimu wa Yehowa udi ne bua kuenzeka, ne newenzeke anu kuenzeka. Bualu buonso budi bantu benze mu bidimu lukama biashadi ebi bua kupangisha Bantemu bua kuenza mudimu wa Nzambi mbupangile, bidi nanku bualu Yehowa wakalaya ne: ‘Kakuena tshielelu tshia mvita tshidibu batula bua kukuluisha natshi tshidi mua kuikala ne diakalengele; wewe neutuishe ludimi luonso ludibu babandisha bua kukubanda nalu mu tshilumbu. Ebu mbupianyi bua badi bakuatshila Yehowa mudimu, ne eku nkubingishibua kuabu kudi kufuma kundi.’​—Yeshaya 54:17.

19 Bu mudi Bantemu ba Yehowa bikale ne bukole bua bungi ne tshisumi tshivule mu mudimu wabu kupita kumpala (nansha mudibu babaluisha pa buloba bujima), bidi bijadika ne: Yehowa udi wanyisha bidibu benza. Mukalenge Davidi wakamba ne: ‘Ku muanda eu ndi mumanye ne: Wewe udi usanka bua bualu buanyi, bualu bua muena lukuna wanyi kakumpita bukole.’ (Musambu 41:11; 56:9, 11) Baluishi ba Nzambi kabakutshimuna bantu ba Nzambi nansha kakese, bualu Mulombodi wabu Yezu Kristo udi uya mutangile kumpala ku ditshimuna dia ndekelu!

Udi mua kuandamuna anyi?

• Mbimue bilejilu kayi bia kale bia bantu bavua ne Nzambi?

• Tela bimue bimanyinu bia tshitendelelu tshilelela.

• Bua tshinyi udi mutuishibue bua se: Nzambi udi ukuatshisha Bantemu ba Yehowa?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Bantu badi basue bua Nzambi ikale nabu badi ne bua kuikala bangatshila malongesha abu anu mu Dîyi diende

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Bakulu bena Kristo badi bafila tshilejilu kudi tshisumbu tshia mikoko