Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuyayi batangile ku ditshimuna dia ndekelu!

Tuyayi batangile ku ditshimuna dia ndekelu!

Tuyayi batangile ku ditshimuna dia ndekelu!

“Meme kumona kabalu katoke kapatuka ku mesu anyi; uvua mubandepu uvua ne buta; kumupabo tshifulu tshia lumu, pashishe yeye mumane kutshimuna, kuyaye bua kutshimuna kabidi.”​—BUAKABULUIBUA 6:2, MMM.

1. Mmalu kayi avua ne bua kuenzeka mu matuku atshivua alua akamona Yone mu tshikena-kumona?

 KU BUKOLE bua nyuma wa Nzambi, mupostolo Yone wakamona malu avua ne bua kuenzeka bidimu bitue ku 1 800 mu matuku atshivua alua, ne wakakula kabidi bua dishikika dia Kristo mu nkuasa wa Bukalenge. Yone uvua dijinga ne ditabuja bua kumona mua kuitaba se: malu avuaye mumone avua ne bua kukumbana. Tuetu lelu tudi ne bijadiki bidi bileja ne: dishikama mu nkuasa wa bumfumu edi diakenzeka mu 1914. Tudi tumona Yezu ne mêsu etu a ditabuja uya “bua kutshimuna kabidi.”

2. Ntshinyi tshiakenza Diabolo pakajadikabu Bukalenge, ne bualu ebu budi tshijadiki tshia tshinyi?

2 Kunyima kua dijadika dia Bukalenge ebu, bakabanga kulondakaja Satana bua kumuipata mu diulu, kuenzaye muende muonso bua kushalamu e kupanga. (Buakabuluibua 12:7-12) Tshiji tshivuaye natshi ke tshidi tshienzeje bua makenga adi pa buloba ikale anu enda avula. Bantu badi bamueneka benda babutuka. Bua Bantemu ba Yehowa, etshi ntshijadiki tshinene tshia se: Mukalenge wabu udi uya kumpala bua “kutshimuna kabidi.”

Badi benda basangisha bantu benza bukua-panu bupiabupia

3, 4. (a) Mmalu kayi a bulongolodi akashintululabu mu tshisumbu tshia bena Kristo katshia bajadika Bukalenge, ne bua tshinyi bivua bikengela kuashintulula? (b) Bilondeshile Yeshaya, malu adibu bashintulule aa mmambuluishe ku tshinyi?

3 Pakajadikabu Bukalenge mu diulu, tshikondo tshiakalua bua kuasa tshiakabidi tshisumbu tshia bena Kristo (tshivua mpindieu ne midimu ya bungi ya Bukalenge) biumvuangane bikole ne malu avua mu tshisumbu tshia mu bidimu lukama bia kumpala. Ke bualu kayi, mu nimero watshi wa mu dia 1 ne dia 15 Kabalashipu 1938 (Angl.), Tshibumba tshia Nsentedi tshiakumvuija mushindu udi bulongolodi bua bena Kristo ne bua kuenza mudimu. Kunyima, nimero wa mu dia 15 Tshisua-munene 1971 (Angl.), wakumvuija bimpe menemene tshidi Kasumbu Kaludiki kadiku lelu mu tshiena-bualu tshia se: “Kasumbu Kaludiki nkashilangane ne Tshisumbu tshimanyike kua mbulamatadi.” Mu 1972, bakateka tusumbu tua bakulu bua kuambuluisha ne kuludika bisumbu.

4 Diteka kabidi batangidi bakumbane diakatamba kukolesha tshisumbu tshia bena Kristo. Ne bualu buakambuluisha kabidi bikole mu muanda eu ndipangadika divua Kasumbu Kaludiki kangate bua kulongesha bakulu midimu yabu, pamue ne mushindu wa kulumbuluisha bilumbu. Malu aa avuabu benda balongolola ku kakese ku kakese mu bulongolodi bua Nzambi bua pa buloba ne bipeta biawu bimpe akavua mamanyisha mu Yeshaya 60:17 ne: ‘Nendue ne or mu muaba muakadi tshiamu tshia mitaku, nendue ne argent mu muaba muakadi tshiamu tshifike, nendue ne tshiamu tshia mitaku mu muaba muakadi mabaya, ne tshiamu tshifike mu muaba muakadi mabue. Nemvuije ditalala [batangidi] bebe, nemvuije buakane [baludiki bebe ba mudimu].’ Malu aa adibu bashintulule akaleja ne: Nzambi uvua mubabeneshe ne muanyishe bantu bavua balamate ku Bukalenge buende ne lukunukunu.

5. (a) Ntshinyi tshiakenza Satana pakamonaye muvua Yehowa mubeneshe bantu Bende? (b) Bilondeshile Filipoi 1:7, ntshinyi tshidi bantu ba Yehowa benza pa kumona tshiji tshidi natshi Satana?

5 Satana kakapanga kumona mushindu muimpe uvua Nzambi wambuluisha ne ulombola bantu bende to. Tangila bilejilu bidi bilonda ebi: mu 1931, kasumbu kakese aka ka bena Kristo kakamanyisha bantu ne: benamu kabavua patupu Balongi ba Bible to. Mu diumvuangana ne Yeshaya 43:10, bavua Bantemu ba Yehowa! Katuena bamanye ni bivua ku mpukapuka anyi bilongolola: Diabolo wakabanga kukengesha bikole bena Kristo pa buloba bujima. Nansha mu matunga avua mamanyike bua budikadidi buawu bua bitendelelu, bu mudi États-Unis, Canada ne Allemagne, njila ne njila Bantemu bavua benzejibue bua kuya ne malu au ku tubadi bua kumonabu mua kuikala batendelela badikadile. Mu 1988, Kabadi Kakulu ka mu États-Unis kakavua kakose bilumbu 71 bia Bantemu ba Yehowa, ne bakababingisha mu tshia bibidi tshia bisatu tshia bilumbu ebi. Lelu pa buloba bujima, mvita ya ku tubadi itshidi itungunuka anu muvuabi mu bidimu lukama bia kumpala, bua ‘kubingisha ne kujadika lumu luimpe ku diambuluisha dia mikenji.’​—Filipoi 1:7, NW.

6. Dikandika ne dielela bantu ba Yehowa mikalu divuaku dibapangishe bua kuya kumpala anyi? Umvuija.

6 Kubangila mu 1930 too ne mu 1939 (mu matuku a kufika ku Mvita Mibidi ya Buloba bujima), mbulamatadi ya batshikokesha-nkaya yakakandika anyi kuelela mudimu wa Bantemu ba Yehowa mikalu mu matunga a bungi bu mudi: dia Allemagne, dia Espagne ne dia Japon. Kadi mu tshidimu tshia 2000, matunga asatu aa nkayawu avua ne bambi ba tshisumi ba lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi batue ku 500 000. Bungi abu buvua bupite bua Bantemu bavua pa buloba bujima mu tshidimu tshia 1936 misangu mifike ku dikumi! Bulelela, kukandika anyi kuelela bantu ba Yehowa mikalu kakuena mua kubapangisha bua kuya kumpala benda balonda Mulombodi wabu Yezu Kristo nansha.

7. Mmuanda kayi wa pa buawu wakenzeka mu 1958, ne mbualu kayi bunene budi bushintuluke katshia ku tshikondo atshi?

7 Mpungilu mutambe bunene wa bantu bafume mu matunga mavule (wa Disua dia Nzambi) wakenza Bantemu ba Yehowa mu 1958 mu tshimenga tshia New York, uvua ne bantu 253 922, uvua tshijadiki tshia patoke tshia se: bavua munkatshi mua diya kumpala. Mu tshidimu tshia 1970 bakavua batuadije mudimu wabu mu matunga asatu atudi batele kuulu eku, pa kumbusha Allemagne wa ku Est uvuaku dîba adi. Kadi mu tshikondo atshi batshivua bakandike Bantemu mu U.R.S.S ne mu matunga avua madie nende Tshipungidi tshia mvita (tshia Varsovie). Kadi lelu mu matunga a bena Kominisme aa mudi Bantemu ba tshisumi bapite pa binunu nkama itanu.

8. Dibenesha didi Yehowa mupeshe bantu bende ndibambuluishe ku tshinyi, ne ntshinyi tshiakamba Tshibumba tshia Nsentedi mu 1950 bua muanda eu?

8 Bantemu ba Yehowa mbavulangane bualu mbatungunuke ne ‘kukeba diambedi bukalenge ne buakane [bua Nzambi].’ (Matayo 6:33) Mbuena kuamba ne: mulayi wa Yeshaya eu ukadi mukumbane mu bulelela: “Udi mukese nealue tshinunu, ne udi mutambe bukese nealue ditunga dia bukole. Meme Yehowa nkayanyi nengenzeje bualu ebu lukasa mu tshikondo tshiabu.” (Yeshaya 60:22, NW) Ne divulangana edi ki ndianji kufika ku ndekelu kuadi to. Anu mu bidimu dikumi biashadi ebi, bantu bapite pa 1 750 000 mbalue bambi ba lumu luimpe ba tshisumi. Ku budisuile bantu aba mbabuele mu tshisumbu tshivua Tshibumba tshia Nsentedi tshiambe mu 1950 ne: “Mpindieu Nzambi udi wenda usangisha bantu ba mu bukua-panu bupiabupia. . . . Tshisumbu etshi netshisambuke Armagedone, . . . buobu ke bantu ba kumpala badiata mu ‘buloba bupiabupia’ . . . , balombola bilondeshile nkokeshilu wa Nzambi, bamanye ngenzelu ya malu ya mu bulongolodi buende.” Tshiena-bualu atshi tshiakajikija ne mêyi aa: “Nanku tuyayi bonso anu kumpala, bashindame, bu bantu bikala mua kusomba mu bukua-panu bupiabupia!”

9. Mmunyi mudi malu adi Bantemu ba Yehowa balonge mu bidimu bia bungi mabambuluishe?

9 Mu dindila tshikondo atshi, bantu aba basomba mu bukua-panu bupiabupia mbapete dimanya didi dibambuluisha bua kuenza malu bimpe menemene, didi dikale ne mushinga wa bungi lelu ne pamu’apa dikala kabidi nawu mu mudimu wenzabu kunyima kua Armagedone. Tshilejilu, Bantemu mbalonge mua kulongolola mpungilu minene, kuambuluisha ne lukasa bantu badi mu njiwu anyi mu makenga, ne wa kuibaka nzubu ne lukasa menemene. Mudimu eu mmufikishe bantu ba bungi ku dianyisha ne ku dinemeka Bantemu ba Yehowa.

Badi bumbusha meji mabi avua nawu bantu

10, 11. Umvuija mushindu udibu bumbushe meji mabi avua nawu bantu pa bidi bitangila Bantemu ba Yehowa.

10 Nansha nanku, kudi bantu badi bamba ne: Bantemu ba Yehowa ki mbakumbane kusomba nabu to. Badi bamba nanku bualu mbamone Bantemu balonda tshidi Bible wamba bua malu bu mudi: dielangana dia mashi, dinua dia mfuanka ne bikadilu bidi kabiyi biakane. Kadi bantu ba bungi menemene mbatuadije kuitaba ne: malu adi Bantemu bamba ki mmabi. Tshilejilu, doktere mukuabu wa mu ditunga dia Pologne wakela nshinga ku biro bia Bantemu ba Yehowa bia mu ditunga edi wamba ne: yeye ne balunda bende ba mu lupitadi bavua benze mêba mavule belangana mpata bua tshilumbu tshia dielangana mashi. Mpata eyi ivua mijula kudi tshiena-bualu tshivua tshipatuke dituku adi mu tshimue tshikandakanda tshitu tshipatuka dituku dionso mu Pologne (Dziennik Zachodni). Doktere mukaji eu wakamba ne: “Meme ndi nyingalala bua mushindu udibu batamba kuelangana mashi mu mpitadi. Badi ne bua kushintulula tshilele etshi, ne ndi ne disanka bua mudi muntu mukuabu mujule tshilumbu etshi. Ndi musue kumanya malu makuabu a bungi.”

11 Mu tshinga tshisangilu tshidibu benze mu Suisse tshidimu tshishale, banene ba malu a luondapu bafume mu Canada, mu États-Unis, mu Isrël ne ku Mputu bakumvuija malu avuabu balongolole bua kuambuluisha nawu ba-doktere bua kuondapabu babedi kabayi babela mashi. Bakamba mu tshisangilu etshi ne: bishilangane ne bitu bantu ba bungi bamba, babedi bavuabu bele mashi mbafue kupita babedi bavuabu kabayi bele mashi. Bantemu ba Yehowa bavua buobu bapatuka mu lupitadi kumpala kua bantu badibu buondape ne mashi, ne bivua bikepesha bikole mfranga ya kufuta mu lupitadi.

12. Fila tshilejilu tshia mushindu udi bantu bende lumu banyishe ngikadilu wa Bantemu ba Yehowa pa bidi bitangila malu a tshididi.

12 Mbambe kabidi malu a bungi mimpe bua mushindu uvua Bantemu ba Yehowa babenge kubuelakana mu malu a tshididi mu Mvita Mibidi ya Buloba bujima pakabanga bena Nazi kubalondakaja bua kubakengesha. Bande wa video wa La fermeté des Témoins de Jéhovah face à la persécution nazie (mupatula kudi Bantemu ba Yehowa) ne wakalejabu bua musangu wa kumpala mu buloko bunene bua mu Ravensbrück, mu ditunga dia Allemagne mu dia 6 ngondo wa dikumi ne umue 1996, mmusake bantu bavule bua kuamba malu mimpe a bungi. Ku ntuadijilu kua bande mukuabu wa buena eu wakalejabu mu buloko bunene buende lumu bua mu Bergen-Belsen mu dia 18 ngondo muinayi 1998, mutangidi wa Muaba uvuabu balongeshila malu a Tshididi mu Basse-Saxe, Doktere Wolfgang Scheel, wakamba ne: “Bumue bua ku malu malelela adi menzeke adi anyingalaja budi se: Bantemu ba Yehowa bakatuila bena Nazi nkanana ne dipangadika dikole kupita ekeleziya ya bena Kristo. . . . Nansha tuetu tuela meji kayi bua malongesha ne lukunukunu lua Bantemu ba Yehowa, lulamatu luabu mu tshikondo tshia bukokeshi bua bena Nazi ludi lutulomba bua tubanemeke.”

13, 14. (a) Mmêyi kayi a meji akamba muntu wa tshianana bua kuakuila bena Kristo ba kumpala? (b) Fila bilejilu bia mêyi mimpe adibu bambe bua bantu ba Nzambi lelu’eu.

13 Padi mapangadika a ku tubadi anyi bantu bende lumu bakuila Bantemu ba Yehowa mu bilumbu binene, bidi mua kukepesha meji mabi adi nawu bantu pa bidi bitangila Bantemu, ne badi mua kufikisha bantu ku diangata Bantemu bimpe menemene. Bidi biunzulula njila wa kuyikila ne bantu bavua kabayi basue kuteleja Bantemu kumpala. Bantemu ba Yehowa badi banyisha malu aa bikole. Bidi bituvuluija tshiakenzeka mu bidimu lukama bia kumpala mu Yelushalema. Pavua bena Sanedren (kabadi kakulu ka bena Yuda) basue kushipa bena Kristo bualu bavua bayisha lumu luimpe ne lukunukunu, Gamaliele, “Mulongeshi wa Mikenji wakadi bantu bonso banemeka,” wakadimuija bantu ne: “Bena Isalele, dimukayi bua bualu bunudi nukeba kuenzela bantu aba. . . . Kanutambi kutata bua bantu aba, balekelayi baye. Bualu bua, bikala bualu ebu budibo benza ne mudimu wabo ewu bifume kudi bantu, nebijimine. Kadi bikalabi bifume kudi [Nzambi] bulelela, kanuena mua kubishipa nansha. Dimukayi bua kanubangi kuluangana mvita ne [Nzambi].”​—Bienzedi 5:33-39, MML.

14 Anu bu Gamaliele, bantu bende lumu mbakuile Bantemu ba Yehowa matuku mashale aa. Tshilejilu, mulombodi wa kale wa tshisumbu kampanda tshia malu a bitendelelu (International Academy for Freedom of Religion and Belief) wakamba ne: “Kabena ne bua kubengela tshitendelelu bukenji kampanda anu bualu bantu badi babenga mayisha atshi anyi baamona kaayi apetangana ne a bitendelelu bikuabu.” Ne mulongeshi wa malu a bitendelelu mu iniversite wa Leipzig wakela lukonko luimpe bua tshisumbu tshivua mbulamatadi wa mu Allemagne mujadike bua kukebulula bitendelelu bidibu babikila ne: tusumbu tua nzambi, wamba ne: “Bua tshinyi badi ne bua kukonkonona anu bitendelelu bidi ne bantu bakese, balekela ekeleziya idi ne bantu ba bungi [bu mudi wa bena Katolike ne wa bena Luther]?” Tudi mua kupeta diandamuna bipepele mu mêyi a mukalenge mukuabu wa mu Allemagne, wakafunda ne: “Kakuena mpata bua se: bavua benzeje malu aa mbena bitendelelu ba lukunukunu lunekeshe bakenzeja mbulamatadi ya bena tshididi bua kutuadija mudimu eu.”

Tudi tuya bua kupeta diambuluisha kudi nganyi?

15, 16. (a) Bua tshinyi bualu buakenza Gamaliele buakambuluisha anu kakese? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: banene bakuabu basatu bavua ne mikalu mu tshivuabu mua kuenza bua kusungila Yezu?

15 Malu akamba Gamaliele adi aleja ne: mudimu udi Nzambi ukuatshisha kawena mua kufua to. Kakuyi mpata, mêyi aa akambuluisha bena Kristo ba kumpala pavuabu ku kabadi ka Sanedren, kadi kabavua bapue muoyo bua ne: mêyi a Yezu a se: bavua ne bua kukengesha bayidi bende balelela avua ne bua kukumbana pawu. Malu akamba Gamaliele akimanyika meji mabi avua nawu balombodi ba bitendelelu a kushipa bayidi, kadi kaakalekesha dikengesha dia bayidi dionso nansha, bualu tudi tubala ne: ‘Bakitabuja dîyi diende; pakabikilabu bapostolo, bakabakuma, bakabakandika ne: Kanuambi bualu mu dîna dia Yezu, bakabalekela.’​—Bienzedi 5:40.

16 Pavuabu balumbuluisha Yezu, Pontio Pilato kakamupeta ne tshilema, wakakeba bua kumulekela. Kadi kakakokesha to. (Yone 18:38, 39; 19:4, 6, 12-16) Nansha bena mu Sanedren babidi aba: Nikodemo ne Yosefe wa ku Alimataya, bavua bumvuangana ne Yezu, bavua ne mikalu bua mushindu wa kukanda kabadi bua kakenzedi Yezu bibi. (Luka 23:50-52; Yone 7:45-52; 19:38-40) Diambuluisha didi bantu bafila padibu bakuila bantu ba Yehowa, nansha bua bualu kayi, didi anu ne mikalu. Bena panu nebatungunuke anu ne kukina bayidi balelela ba Kristo, anu muvuabu bamukine yeye pende. Yehowa ke udi mua kufila diambuluisha dia kashidi.​—Bienzedi 2:24.

17. Mbualu kayi bulelela budi Bantemu ba Yehowa bamanye, kadi bua tshinyi dipangadika diabu dia kutungunuka ne kuyisha lumu luimpe kadiena diteketa?

17 Mu bulelela, Bantemu ba Yehowa mbamanye ne: bantu nebatungunuke ne kubakengesha. Buluishi nebujike anu pikala ndongoluelu wa Satana mubutuke yonso nkong. Bushuwa, nansha mudi makenga kaayi mua kusankisha muntu, kaena apangisha Bantemu bua kuenza mudimu wabu wa kuyisha Bukalenge to. Bua tshinyi adi mua kubapangisha bua kuenza mudimu eu pabu bikale babakuatshisha kudi Nzambi? Tshilejilu tshilenga tshidibu balonda ntshia Mulombodi wabu wa dikima, Yezu Kristo.​—Bienzedi 5:17-21, 27-32.

18. Ndutatu kayi lutshidi luindile basadidi ba Yehowa kumpala eku, kadi mbatuishibue bua bualu kayi buenzeka?

18 Katshia anu ku ntuadijilu batu baluisha tshitendelelu tshilelela bikole. Mu katupa kîpi emu, nebatshiele mvita mikole kudi Gogo, Satana mu nsombelu wende wa muntu mupuekesha milongo katshia bamuipata mu diulu. Kadi tshitendelelu tshilelela katshiakufua to. (Yehezekele 38:14-16) ‘Bakalenge ba pa buloba buonso’ balombola kudi Satana ‘nebaluangane mvita ne Muana wa mukoko, ne Muana wa Mukoko neabapite bukole, bualu bua yeye udi Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu.’ (Buakabuluibua 16:14; 17:14) Mukalenge wetu mmutangile ku ditshimuna dia ndekelu ne mu katupa kîpi emu ‘neatshimune kabidi’ bua kashidi. Ndiakalenga kayipu bua mutudi tuenda tshiapamue nende, bamanye ne: mutantshi mukese eu muntu nansha umue kakutontolola kabidi batendeledi ba Yehowa pikalabu bamba ne: “[Nzambi udi] netu”!​—Lomo 8:31, MML; Filipoi 1:27, 28.

Udi mua kumvuija anyi?

• Ntshinyi tshidi Yehowa muenze bua kukolesha tshisumbu tshia bena Kristo katshia bajadika Bukalenge?

• Ntshinyi tshidi Satana muenze bua kupangisha Kristo bua kajikiji ditshimuna diende, ne mmupete tshinyi?

• Mmunyi mutudi ne bua kumona malu mimpe adibu batuenzela kudi bantu badi kabayi Bantemu?

• Mbualu kayi buenza Satana mu katupa kîpi emu, ne ntshinyi tshiapetaye?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Mpungilu idi ileja mudi bantu ba Yehowa bikale baya anu kumpala

[Bimfuanyi mu dibeji 20]

Dibenga kubuela mu malu a tshididi dia Bantemu mu mvita Mibidi ya Buloba bujima ditshidi ditumbishisha Yehowa