Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kolesha dieyemena diebe kudi Yehowa

Kolesha dieyemena diebe kudi Yehowa

Kolesha dieyemena diebe kudi Yehowa

Badi munkatshi mua diela tshifufu bua kushipa muntu kampanda. Banene bonso ba ditunga mbumvuangane ne badi ne lungenyi lua kufila bua kupatula mukenji mupiamupia. Mbasue bua ne: muntu yonso watendelela nzambi udi mbulamatadi kayi muanyishe bamufundile tshibawu tshia lufu.

UDIKU muvuluke muyuki eu anyi? Miyuki ya malu a kale idi ne bilejilu bia bungi bia bantu bavua bangate mikenji ya mbulamatadi bua kuenzelangana nayi bibi. Bualu butudi balonde ebu buakenzeka mu Bukalenge anyi Ampire wa bena Pelasa mu matuku a muprofete Danyele. Mukenji wakela Mukalenge Dayawesha (ta Darius) uvua wamba ne: ‘Muntu yonso walomba bualu kudi nzambi mukuabu anyi kudi muntu mukuabu mu matuku makumi asatu, kayi ubulomba kudi mukalenge, bamuele mu buina bua ntambue.’​—Danyele 6:7-9.

Ntshinyi tshivua Danyele ne bua kuenza kumpala kua tshilumbu tshikole etshi tshivua mua kumukebela lufu? Uvua ne bua kutungunuka ne kueyemena Yehowa Nzambi wende anyi peshi uvua ne bua kumuela nyima ne kuenza tshivua mukalenge muambe? Bible udi utuambila ne: ‘Pakamanya Danyele ne: mukalenge wakamana kufunda dîna diende pa mukanda udi ne mukenji, wakabuela mu nzubu wende wa mulu wakadi ne madidishi matangile ku luseke lua Yelushalema. Wakadi utua binu biende panshi misangu isatu ku dituku ku dituku, ulomba Nzambi wende, umusakidila bu muakadiye wenza diambedi.’ (Danyele 6:10) Tudi bamanye bimpe tshiakalua kuenzeka kunyima. Bakela Danyele mu buina bua ntambue bua ditabuja diende, kadi Yehowa ‘wakabuikila mukana mua nyama ya ntambue,’ kusungilaye musadidi wende wa lulamatu eu.​—Ebelu 11:33; Danyele 6:16-22.

Tshikondo tshia kudikonkonona

Lelu’eu, basadidi ba Yehowa mbasombe munkatshi mua bantu badi bakine bantu nabu, ne badi kabidi bapeta malu adi mafuanyike kubakebela ntatu ku mubidi ne mu nyuma. Tshilejilu, pakatuadijabu kukina bena bisa bikuabu mu amue matunga, bakashipa ne Bantemu ba Yehowa ba bungi. Miaba ya bungi, biyole bia nzala, bipupu, masama makole bitu bikuate basadidi ba Yehowa. Batu bapangila makuta anyi bapeta mikuabu ntatu mikole. Mbabakengeshe kabidi bua ditabuja diabu, mbabatatshishe ku mudimu, ne mbapete mateta a bungi avua abasaka bua kuenza malu mabi. Bionso ebi bidi mua kubatekesha mu nyuma. Muluishi wetu munene Satana mmudisuike bua kubutula basadidi ba Yehowa mu mushindu wonso udiye umona mupepele.​—1 Petelo 5:8.

Ntshinyi tshitudi mua kuenza padi malu a buena aa atutulukila? Nansha mutudi mua kumvua buôwa patudi mu njiwu ya lufu, tudi mua kuvuluka mêyi a mupostolo Paulo adi akolesha ku muoyo a se: ‘[Yehowa] muine wakuamba ne: Tshiena nkulekela, nansha kakese, tshiena nkushiya tshianana. Nunku, tudi tuamba ne dikima ne: Mukalenge udi mukuatshishi wanyi; tshiena ntshina; Muntu neangenzele tshinyi?’ (Ebelu 13:5, 6) Tuikalayi bajadike ne: ke tshidi Yehowa wamba bua basadidi bende ba lelu’eu. Kadi kumanya mulayi wa Yehowa mbualu pa bule, ne kuikala mutuishibue bua se: neatukuatshishe mbualu bukuabu. Ke bua tshinyi bidi bimpe menemene bua tuetu kukonkonona malu adi atusaka bua kueyemena Yehowa, ne bua kuenza muetu muonso bua kukolesha ne kulama dieyemena edi. Tuetu benze nenku, ‘ditalala dia Nzambi didi ditamba dijingulula dionso dia bantu, nedilame mitshima yetu ne meji etu mu Kristo Yezu.’ (Filipoi 4:7) Nunku patukuata mateta, netumanye mua kuela meji bimpe ne mushindu wa kuatantamena ne meji.

Malu adi atusaka bua kueyemena Yehowa

Bulelela, tudi ne malu a bungi adi atusaka bua kueyemena Yehowa Mufuki wetu. Bua kumpala budi se: Yehowa udi Nzambi wa dinanga udi ulama basadidi bende ne muoyo mujima. Kudi bilejilu bipite bungi mu Bible bidi bileja mudi Yehowa ulama basadidi bende ne dinanga. Pavua Mose umvuija malu avua Yehowa muenzele Isalele tshisamba tshiende tshivuaye musungule, wakafunda ne: ‘Yeye wakasangakena nende mu muaba wa patupu, mu tshipela muakadi lupepele nkayalu; yeye wakamunyunguluka, wakamulama bimpe, wakamuenzela bu kamonyi ka dîsu diende.’ (Dutelonome 32:10) Mu tshikondo tshietu etshi, Yehowa udi utungunuka ne kulama basadidi bende bimpe, mu tshibungi ne muntu pa nkayende. Tshilejilu, pavua bamue Bantemu mu nzala mikole mu tshikondo tshia mvita mu ditunga dia Bosnie, Yehowa wakenza bua bapete bintu bivule bivuabu nabi dijinga ku diambuluisha dia bana betu ba muoyo mukole ba mu ditunga dia Croatie ne dia Autriche. Bana betu aba bakamba kufua mu njila pakapitshilabu mu tshitupa tshia njiwu ya bungi menemene amu bua kutuadila bana babu bintu bia kudiambuluisha nabi. *

Bu mudi Yehowa Nzambi muikale Wa-Bukole-Buonso, kakuyi mpata, udi ne bukole bua kukuba basadidi bende mu bualu kayi buonso. (Yeshaya 33:22; Buakabuluibua 4:8) Kadi nansha padi Yehowa ulekela bua bamue basadidi bende kushalabu ne lulamatu too ne ku lufu, udi anu utungunuka ne kubambuluisha bua balame muoyo mutoke wabu, bashale bashindame, bikale anu ne disanka ne lutulu too ne ku nshikidilu. Nanku tuikalayi ne dishindika diodimue divua nadi mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Nzambi udi tshinyemenu tshietu ne bukole buetu, udi dikuatshisha dietu mu makenga didi kadiyi dipanga tshiendelele. Nunku katuena tutshina, nansha biandamuka buloba, nansha biatekankana mikuna mile idi munkatshi mua mâyi manene.’​—Musambu 46:1, 2.

Bible udi kabidi utuleja ne: Yehowa udi Nzambi wa bulelela. Mbuena kuamba ne: utu anu ukumbaja milayi yende. Bible udi umubikila ne: Nzambi ‘udi kayi mua kudinga.’ (Tito 1:2) Bu mudi Yehowa muleje misangu ne misangu dijinga diende dia kukuba ne kusungila basadidi bende, tudi ne bua kuikala batuishibue ne: udi ne bukole bua kuenza malu aa ne ukadi kabidi pa kukumbaja milayi yende.​—Yobo 42:2.

Mishindu ya tuetu kukolesha dieyemena dietu

Nansha mutudi ne malu a bungi adi atusaka bua kueyemena Yehowa, katuena ne bua kuela meji ne: netushale anu bamueyemene nanku misangu yonso to. Bidi nanku bualu bena panu ba bungi badi ne ditabuja dikese dia Nzambi, ne muanda eu udi mua kutekesha dieyemena dietu dia Yehowa. Ke bualu kayi tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kukolesha dieyemena dietu ne kudilama. Yehowa mmumanye bualu ebu bimpe, ne mmutupeshe bidi bikengedibua bua tuetu kumueyemena nunku.

Tshia kumpala, mmutupeshe Dîyi diende didiye mufundishe (Bible), mutudi tusangana malu manene a bungi avuaye muenzele basadidi bende. Anji elabi meji, udiku mua kueyemena muntu uudi mumanye anu ku dîna patupu anyi? Pamu’apa neumueyemene kakese menemene, peshi kuakumueyemena mene to. Udi ne bua kumanya ngenzelu yende ya malu ne bikadilu biende bua wewe kushisha kumueyemena, ki mmuomu anyi? Patudi tubala miyuki eyi mu Bible ne tuelelapu meji, dimanya dietu dia Yehowa ne dia malu ende manene didi divula, ne tudi tufika ku dimona bimpe menemene se: udi wa kueyemena. Ke mudi dimueyemena dietu dikola nunku. Mufundi wa Misambu wakafila tshilejilu tshilenga pakasambilaye ne muoyo mujima ne: ‘Nentele bienzedi bia Yehowa, bualu bua nemvuluke malu ebe a kukema awakenza kale. Nengelangane meji a mudimu webe wonso, nengelangane meji munda muanyi a bienzedi biebe.’​—Musambu 77:11, 12.

Pa kumbusha Bible, tudi tupeta kabidi biakudia bia mu nyuma bivule mu mikanda idi bulongolodi bua Yehowa bupatula. Tshilejilu, mu mikanda eyi mudi miyuki idi itua ku muoyo ya basadidi ba Nzambi ba tshikondo tshietu etshi idi ileja mushindu udi Yehowa mubambuluishe ne mubapeshe disulakana pakapetabu makenga. Angata tshilejilu tshia Martin Poetzinger, (eu wakalua kubuela mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa) wakasama bikole pavuaye mpanda-njila ku Mputu, mutantshi mule ne ditunga diabu. Kavua ne makuta to, ne kakuvua doktere uvua witaba bua kumumona to. Kadi Yehowa kakamulekela nansha. Ndekelu wa bionso, bana betu bakamonangana ne mutangidi wa lupitadi lua mu musoko au. Bu muvua mutangidi wa muoyo muimpe eu muikale witabuja Bible bikole, wakondapa Muanetu Poetzinger anu bu muanende, kakalomba dikuta nansha dimue to. Dibala miyuki ya buena eyi didi mua kukolesha dieyemena dietu dia Tatu wetu wa mu diulu.

Tshintu tshikuabu tshia mushinga mukole tshidi Yehowa mutupeshe bua kukolesha natshi dimueyemena dietu ndisambila. Mupostolo Paulo udi utuambila bimpe ne: ‘Lekelayi kuditatshisha ku bualu bumue; kadi mu malu onso ku ditendelela ne ku disengelela numanyishe Nzambi bua milombu yenu ne disakidila.’ (Filipoi 4:6) “Malu onso” adi mua kukonga meji etu, majinga etu, dipampakana dietu ne tunyinganyinga tutudi natu. Tuetu bikale tusambila pa tshibidilu ne muoyo mujima, dieyemena dietu dia Yehowa didi dikola.

Pavua Yezu Kristo pa buloba, manga matuku uvua uya muaba wa pa nkayende bua kusambila. (Matayo 14:23; Mâko 1:35) Ne kumpala kua kuangata mapangadika manene, uvua usambila Tatuende butuku bujima. (Luka 6:12, 13) Kabiena bitukemesha bua muvua Yezu mueyemene Yehowa bikole, kufikaye ne ku ditantamena diteta ditambe bukole dia katshia ne katshia. Mêyi ende a ndekelu pavuaye ukenga ku mutshi avua a se: “Tatu, ndi nteka muoyo wanyi mu bianza biebe.” Mêyi a dieyemena aa akaleja ne: nansha muvua Yehowa kayi mukebe bua kumuepula ku lufu alu, dieyemena diende dia Tatuende kadiakakepa too ne ku lufu.​—Luka 23:46.

Mushindu mukuabu wa tuetu kukolesha dieyemena dietu dia Yehowa nkuikala kudisangisha ne bantu badi bamueyemene ne mutshima wonso. Yehowa mmulombe bantu bende bua bikale badisangisha pa tshibidilu bua kulonga malu adi amutangila ne bua kukankamijangana. (Dutelonome 31:12; Ebelu 10:24, 25) Kudisangisha nunku kudi kukolesha dieyemena diabu dia Yehowa, ne kubambuluisha bua kutantamena mateta. Mu ditunga dikuabu dia mu Afrike muvuabu bakandike Bantemu bua kuyisha, bavua babenge bua bampulushi kulamabu Bantemu ba Yehowa, bakabenga kabidi bua kubapesha mikanda ya ngendu, ya dibaka, nansha bua kubondapa mu mpitadi, anyi bua kuenza mudimu. Pakenzeka mvita mu tshimue tshitupa, bantu 39 ba mu tshisumbu kampanda tshivua pabuipi, ne bana babu balela, bakasomba ngondo mitue ku inayi muinshi mua tshilamba mu tshipela banyeme bombe ivuabu bela mu tshimenga tshiabu. Dikonkonona mvese wa mu Bible dituku dionso ne dienza bimue bisangilu biakabapesha bukole bua bungi mu tshikondo tshia makenga mapite bukole atshi. Nunku bakatantamena ntatu mikole eyi ne kushalabu bakole mu nyuma. Bualu ebu budi buleja patoke mushinga wa kudisangisha ne bantu ba Yehowa pa tshibidilu.

Bua kujikija, bua tuetu kukolesha dieyemena dietu dia Yehowa, tudi ne bua kuyisha Bukalenge ne tshisumi; tudi ne bua kuikala badilongolole bua kumanyisha bakuabu lumu luimpe. Ke tshiakenza muana wa bakaji mukuabu wa tshisumi wa mu Canada uvua usama kansere ka mu mashi (leucémie). Nansha muvuaye usama bikole, wakajinga bua kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu, mmumue ne: bua kuikalaye uyisha ku dîba ne ku dîba. Pakumvuaye bimpe kakese, wakenza mudimu wa bumpanda-njila buambuluishi ngondo umue. Kadi disama diende diakalua kukola kabidi, kufuaye kunyima kua ngondo mikese. Nansha nanku, wakashala mukole mu nyuma too ne ku lufu luende, dieyemena diende dia Yehowa kadiakatekankana nansha musangu umue to. Mamuende wakamba ne: “Too ne pakavuaye pa kufua, uvua utamba kuditatshisha bua bakuabu kupita buende yeye. Uvua ubakankamija bua kulonga Bible, ubambila ne: ‘Netumonangane mu Mparadizu.’”

Tulejayi ne: tudi beyemene Yehowa

‘Bu mudi mubidi mutapuluke ku nyuma wawu udi mufue, nunku kabidi, ditabuja didi ditapuluke ku kuenza didi difue.’ (Yakobo 2:26) Mêyi adi atangila ditabuja adi Yakobo muambe aa adi mua kutangila kabidi dieyemena dietu kudi Yehowa. Kabiena ne mushinga bua kuamba mutudi beyemene Nzambi bituikala katuyi tuleja ku bienzedi bietu ne: tudi bamueyemene to. Abalahama uvua mueyemene Yehowa bikole ne wakaleja dimueyemena adi pavuaye utumikila malu avuaye umulomba kayi welakana, kufikaye too ne ku ditaba bua kulambula muanende Isaka. Bua dieyemena ne butumike bukole bivua nabi Abalahama, wakalua mulunda wa Yehowa.​—Ebelu 11:8-10, 17-19; Yakobo 2:23.

Katuena ne bua kuindila bua diteta kampanda dikole ditukuate bua tuetu kushisha kuleja ne: tudi beyemene Yehowa to. Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Muntu udi mua kueyemenyibua padiye ne bintu bikese neikale mua kueyemenyibua kabidi pikalaye ne bintu bia bungi; muntu udi mubi padiye ne bintu bikese neikale mubi kabidi pikalaye ne bintu bia bungi.’ (Luka 16:10) Tudi ne bua kumanya mua kueyemena Yehowa mu malu etu onso a ku dituku ne ku dituku, tumutumikila nansha mu malu adi amueneka kaayi ne mushinga. Patudi tumona masanka adi afumina ku butumike bua mushindu’eu, dieyemena dietu dia Tatu wetu wa mu diulu didi dikola, dituambuluisha bua kutantamena mateta manene anyi mapite bukole.

Bu mudi bukua-panu ebu butangile ku nshikidilu wabu, bumue bantu ba Nzambi nebapete ntatu ne njiwu mivule. (Bienzedi 14:22; 2 Timote 3:12) Tuetu bakoleshe dieyemena dietu dia Yehowa mpindieu, tudi mua kutekemena bua kupita ne muoyo ku dikenga dinene anyi kubika ku lufu, bua kubuela mu bukua-panu bupiabupia budiye mulaye. (2 Petelo 3:13) Katulekedi dipanga dieyemena dinyanga malanda a mushinga mukole atudi nawu ne Yehowa to. Nunku nebatuambe petu bu muakambabu Danyele kunyima kua bamane kumupatula mu buina bua ntambue, ne: ‘Kabakamusangana ne mputa pambidi pende, bualu bua yeye wakeyemena Nzambi wende.’​—Danyele 6:23.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Bua wewe kumanya malu makuabu a bungi, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1 Kasuabanga 1994, dibeji 23-27.

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Kubala miyiki ya basadidi ba Yehowa ba lulamatu bu mudi Martin Poetzinger kudi kukolesha ditabuja