Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ohiɛ Sɔɔ Ojɔɔmɔi lɛ Jogbaŋŋ?

Ani Ohiɛ Sɔɔ Ojɔɔmɔi lɛ Jogbaŋŋ?

Ani Ohiɛ Sɔɔ Ojɔɔmɔi lɛ Jogbaŋŋ?

BENI atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ akpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ nyɔŋyeli shishi yɛ Mizraim lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, amɛná miishɛɛ waa akɛ amɛbaanyɛ amɛsɔmɔ Yehowa ni mɔ ko etsiii amɛnaa. (2 Mose 14:29–15:1, 20, 21) Shi no sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, susumɔ ni amɛhiɛ lɛ tsake. Amɛbɔi shihilɛ ni amɛyaje mli lɛ he huhuuhu wiemɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛjie amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ nibii ni Yehowa efee eha amɛ lɛ nɔ, ni amɛbɔi naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ moŋ he wiemɔ. Amɛkɛɛ Mose akɛ: “Mɛɛba po nyɛjie wɔ kɛjɛ Mizraim, ní wɔbagboi yɛ ŋa nɛɛ nɔ? Ejaakɛ aboloo ko bɛ ni nu hu bɛ, ni niyenii gbonyo [mana] nɛɛ eje wɔtsine.”—4 Mose 21:5.

Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Maŋtsɛ David ni hi blema Israel lɛ lá akɛ: “Shi mi lɛ, omɔbɔnalɛ [loo osuɔmɔ ni sɛɛ efooo lɛ] nɔ mihiɛ kã; mitsui nyaa yɛ oyiwalaheremɔ lɛ mli. Malá maha Yehowa, ejaakɛ efee mi ejurɔ.” (Lala 13:5, 6) David hiɛ kpaaa ejuji ni Yehowa fee lɛ lɛ nɔ. Moŋ lɛ, ejwɛŋ he be kɛ beaŋ. (Lala 103:2) Yehowa efee wɔ hu ejurɔ, ni ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔbu nibii ni efee eha wɔ lɛ akɛ flɛflɛ nɔ ko. Belɛ, nyɛhaa wɔsusua Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

Naanyobɔɔ ni Kã Wɔ kɛ Yehowa Teŋ Lɛ

Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, amɛ ekɛbɔɔ naanyo.” (Lala 25:14, Ga Biblia hee) Mɛɛ hegbɛ po eji nɛkɛ akɛ naanyobɔɔ ni mli wa yɛ adesai ni yeee emuu lɛ kɛ Yehowa teŋ! Shi kɛ́ wɔha daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi hé wɔjwɛŋmɔ aahu akɛ bei fioo pɛ wɔnáa kɛsɔleɔ hu? Kwɛ bɔ ni enɛ baasa wekukpãa kpakpa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ he eha. Akɛni Yehowa ji wɔ-Naanyo hewɔ lɛ, ekpaa wɔ gbɛ akɛ wɔbaaná hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ emli ni wɔfɔse wɔtsui mli wɔshwie ehiɛ yɛ sɔlemɔ mli, ni wɔjie wɔgbeyeishemɔi, nibii ni wɔtaoɔ, kɛ nibii ni haa wɔfeɔ yeyeeye lɛ akpo wɔtsɔɔ lɛ. (Abɛi 3:5, 6; Fil. 4:6, 7) No hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔsusuɔ bɔ ni wɔsɔleɔ wɔhaa lɛ he jogbaŋŋ?

Beni nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Paul lɛ pɛi esɔlemɔi amli lɛ, ena akɛ esa akɛ etsake bɔ ni esɔleɔ ehaa lɛ mli. * Ekɛɛ akɛ: “Ebafee misu akɛ mikɛ wiemɔi kometoo lɛ nɔŋŋ tsuɔ nii shii abɔ yɛ sɔlemɔi ni misɔleɔ mihaa Yehowa lɛ mli.” Beni Paul tao saji ni kɔɔ sɔlemɔ he lɛ mli yɛ Watch Tower Publications Index lɛ mli lɛ, ena akɛ aŋmala sɔlemɔi aaashɛ 180 sɔŋŋ yɛ Biblia lɛ mli. Yehowa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ jie amɛhenumɔi akpo yɛ sɔlemɔi nɛɛ amli. Paul kɛɛ akɛ: “Beni mijwɛŋ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnii ni tamɔ enɛɛmɛi anɔ lɛ, mikase akɛ esa akɛ misɔlemɔi lɛ akɔ nibii pɔtɛi ahe. Enɛ eye ebua mi ni minyɛɔ mifɔseɔ mitsui mli mishwieɔ Yehowa hiɛ. Amrɔ nɛɛ kɛ́ mibɛŋkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, mináa miishɛɛ waa.”

‘Ŋmaa yɛ Be ni Sa Nɔ’

Ŋmalɛ mli anɔkwalei babaoo ni wɔnine shɛɔ nɔ lɛ hu ji nɔ kroko ni Yehowa kɛjɔɔ wɔ. Beni wɔyeɔ mumɔŋ niyenii babaoo lɛ, wɔyɛ yiŋtoo ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ ‘wɔlá kɛ tsuijurɔ.’ (Yes. 65:13, 14) Shi esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nibii gbohii ni baanyɛ afite miishɛɛ ni wɔyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔbo amalei ni hemɔkɛyeli kwalɔi gbɛɔ amɛshwaa lɛ toi lɛ, ebaanyɛ efite wɔjwɛŋmɔ, ni efutu wɔyiŋ yɛ bɔ ni mumɔŋ ‘ŋmaa’ ni Yehowa tsɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ ekɛhaa wɔ “yɛ be ni sa nɔ” lɛ jara wa ha lɛ he.— Mat. 24:45-47.

Hemɔkɛyeli kwalɔi asusumɔ ha André ní kɛ afii babaoo esɔmɔ Yehowa lɛ du gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Esusu akɛ bei fioo ni ekɛbaaya hemɔkɛyeli kwalɔi a-Wɛb saiti yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ yeŋ lɛ awui. Ekɛɛ akɛ: “Shishijee lɛ, minya nɔ ni hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ kɛɛ eji anɔkwalei lɛ he. Shii abɔ ni mitaoɔ nɔ ni amɛwieɔ lɛ mli lɛ, belɛ nɛkɛ susumɔ ni mináa akɛ eja gbɛ akɛ mishiɔ Yehowa asafo lɛ mli waa. Shi sɛɛ mli beni mitao nibii ni hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ wieɔ amɛshiɔ Yehowa Odasefoi lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, mibayɔse akɛ amale tsɔɔlɔi nɛɛ ji mɛi ni he esa jogbaŋŋ kɛ anɔkwale lɛ hiɛtsakemɔ. Sane ko ni bɛ mli kwraa lɛ ji nɔ ni amɛkɛɔ akɛ no ji ‘odaseyeli ni mli wa’ ni amɛyɔɔ kɛshiɔ wɔ. No hewɔ lɛ, mikpɛ mli akɛ mabɔi wɔwoji lɛ kanemɔ kɛ kpeeiyaa ekoŋŋ. Etsɛɛɛ ni mibayɔse akɛ nibii babaoo eŋmɛɛ mi.” Miishɛɛ sane ji akɛ, André ku esɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ.

‘Nyɛmimɛi’ Lɛ

Ekome ni wɔfee akɛ nyɛmimɛi kɛ suɔmɔ kpo ni wɔjieɔ wɔtsɔɔ wɔhe lɛ ji Yehowa jɔɔmɔ. (Lala 133:1) Yiŋtoo kpakpa hewɔ bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛnyɛmimɛi” lɛ. (1 Pet. 2:17) Akɛni wɔji nyɛmimɛi Kristofoi hewɔ lɛ, yelikɛbuamɔ ni wɔmumɔŋ tsɛmɛi, nyɛmɛi, nyɛmimɛi hii kɛ yei ni kɛ wɔ hiɛ hemɔkɛyeli kome lɛ kɛhaa wɔ lɛ haa wɔnáa miishɛɛ.—Mar. 10:29, 30.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ, shihilɛi komɛi baanyɛ aha naagba aba wekukpãa ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ateŋ lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewaaa akɛ mɔ ko fãtɔi baaha wɔmli afu ni wɔwie ehe nyanyaanya. Kɛ́ nɔ ko tamɔ nakai ba lɛ, ani efeŋ nɔ ni hi akɛ wɔɔkai akɛ Yehowa sumɔɔ etsuji lɛ fɛɛ yɛ amɛfãtɔi lɛ fɛɛ sɛɛ? Kɛfata he lɛ, “kɛji wɔkɛɛ akɛ esha ko bɛ wɔhe lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔhe wɔshishiuɔ, ni anɔkwale lɛ bɛ wɔmli.” (1 Yoh. 1:8) Ani esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaya nɔ ‘wɔnanaa wɔha wɔhe ni wɔkɛfafaa wɔhe’?—Kol. 3:13.

Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Ann lɛ kɛ naagba ko kpe dani ena bɔ ni ehe hiaa waa ni akɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ abɔ. Efee enii tamɔ bi nyenyeŋtswi ni awie ehe yɛ Yesu abɛbua ko mli lɛ, ni fiofio lɛ etsi ehe kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ he. Sɛɛ mli lɛ, ehiɛ ba ehe nɔ, ni eku esɛɛ kɛba anɔkwale lɛ mli ekoŋŋ. (Luka 15:11-24) Mɛni Ann kase kɛjɛ shihilɛ ni ekɛ ehe yawo mli lɛ mli? Ekɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ ni miku misɛɛ kɛba Yehowa asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ, mibuɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ fɛɛ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ, ekɔɔɔ he eko fãtɔi ni amɛyɔɔ. Be ko ni eho lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni mináa amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ. Shi amrɔ nɛɛ mitswa mifai shi akɛ mihaŋ nɔ ko kwraa atsi jɔɔmɔi ni mináa kɛjɛɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ ni mikɛbɔɔ lɛ mli lɛ naa. Nɔ ko kwraa bɛ je lɛ mli ni no hewɔ lɛ esa akɛ wɔshi wɔmumɔŋ paradeiso lɛ.”

Ha Ohiɛ Asɔ Ojɔɔmɔi lɛ Be Fɛɛ Be

Hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli akɛ no pɛ baajie adesai anaagbai fɛɛ kɛya lɛ ji jwetri ni nɔ bɛ. Beni wɔná hiɛnɔkamɔ nɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, kwɛ bɔ ni eha wɔmii shɛ wɔhe eha! Wɔnu he tamɔ guɔyelɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli ni tee “eyahɔ̃ɔ nii fɛɛ ni eyɔɔ” koni ekɛyahé “adiagba kome ni jara wa lɛ” nu he lɛ. (Mat. 13:45, 46) Yesu etsɔɔɔ akɛ be ko shɛ ni hiɛsɔɔ ni guɔyelɔ nɛɛ yɔɔ kɛha adiagba lɛ laaje. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔlaaje hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔhiɛnɔkamɔ ni nɔ bɛ nɛɛ.—1 Tes. 5:8; Heb. 6:19.

Susumɔ nyɛmiyoo Jean ni kɛ nɔ ni fa fe afii 60 esɔmɔ Yehowa lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni eye ebua mi koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ahi mijwɛŋmɔ mli ji mɛi krokomɛi ni mikɛ gbaa he sane lɛ. Kɛ́ mina bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa kɛ́ amɛna nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ ji lɛ, enáa minɔ hewalɛ kpakpa. Kɛ́ mina bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ tsakeɔ Biblia mli nikaselɔi lɛ ashihilɛ lɛ, ehaa misusuɔ miyiŋ akɛ, ‘Mɛɛ anɔkwalei ni nɔ bɛ miná hegbɛ akɛ mikɛ mɛi krokomɛi baagba he sane po nɛ!’”

Wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ asɔ mumɔŋ jɔɔmɔi babaoo ni wɔnine eshɛ nɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa tamɔ shiteekɛwoo, hela, gbɔlɛ, jwɛŋmɔŋ haomɔ, nɔ̃ ni nyɔɔ wɔhiŋmɛiiaŋ, kɛ ohia baakpe moŋ, shi wɔle akɛ etsɛŋ ni fɛɛ sɛɛ baafo. Akɛ heloonaa jɔɔmɔi baafata mumɔŋ jɔɔmɔi ni wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ he yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. Abaajie jaramɔ shihilɛi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ kɛya yɛ nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ mli.—Kpoj. 21:4.

Shi dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, eba akɛ wɔhiɛ baasɔ wɔmumɔŋ jɔɔmɔi lɛ, ní wɔkɛ hiɛsɔɔ akɛɛ taakɛ lalatsɛ lɛ lá lɛ akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ, onaakpɛɛ nii ni otsuɔ kɛ ojwɛŋmɔi ni ojwɛŋɔ yɛ wɔhe lɛ fa naakpa. Nɔ ko bɛ ni aaanyɛ aŋɔto ohe! Kɛ́ mikɛɛ majaje ni mawie he lɛ, amɛfa fe bɔ ni aaanyɛ akane.”—Lala 40:6.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Atsake gbɛ́i lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Wɔnine shɛɔ mumɔŋ yelikɛbuamɔ nɔ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa kpe