Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yesu Kristo—Odaseyeli ni Tsɔɔ akɛ Ehi Shikpɔŋ lɛ nɔ

Yesu Kristo—Odaseyeli ni Tsɔɔ akɛ Ehi Shikpɔŋ lɛ nɔ

Yesu Kristo—Odaseyeli ni Tsɔɔ akɛ Ehi Shikpɔŋ lɛ nɔ

ANI oheɔ oyeɔ akɛ nuu ko ni gbɛi ji Albert Einstein lɛ ba shihilɛ mli? Ekolɛ, obaaha hetoo oya akɛ hɛɛ, shi mɛni ha ohaa hetoo nakai? Mɛi babaoo kɛ lɛ ekpeko hiɛ kɛ hiɛ pɛŋ. Shi kɛlɛ, amaniɛbɔi ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ ni kɔɔ nibii ni enyɛ efee lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ eba shihilɛ mli. Abaanyɛ ana hewalɛ ni shihilɛ mli ni eba lɛ náa yɛ mɔ nɔ kɛtsɔ jeŋ nilee he nibii ni ekpa shi ena ni akɛmiitsu nii lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi babaoo náa sarawa hewalɛ ni jɛ nuklea hewalɛ mli ni titri lɛ aná kɛjɛ Einstein akɔntaabuu ko ni ale jogbaŋŋ, ni ji E=mc2 (nitsiimɔ ní akɛbɔ la foijee toi enyɔ he lɛ feɔ hewalɛ) lɛ mli lɛ he sɛɛ.

Nakai yiŋsusumɔ lɛ nɔŋŋ kɔɔ Yesu Kristo, gbɔmɔ ni akpɛlɛɔ nɔ akɛ eji mɔ ni ená mɛi anɔ hewalɛ fe fɛɛ yɛ yinɔsane bei fɛɛ mli lɛ he. Nibii ni aŋmala ni kɔɔ ehe kɛ hewalɛ ni ená yɛ mɛi anɔ ni anaa faŋŋ lɛ ji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ eba shihilɛ mli. Eyɛ mli akɛ shitsaa nibii ni ana nyɛsɛɛ nɛɛ ni kɔɔ nɔ ni aŋma yɛ Yakobo he, ní atsɔɔ mli yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ yɛ miishɛɛ moŋ, shi yinɔsane mli gbɔmɔ ni Yesu ji lɛ damɔɔɔ nɛkɛ ninenaa nitsumɔ nɛɛ loo ekroko nɔ. Anɔkwale lɛ ji akɛ, wɔbaanyɛ wɔna odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yesu ba shihilɛ mli lɛ yɛ nibii ni je lɛŋ yinɔsaneŋmalɔi ŋmala yɛ lɛ kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe lɛ mli.

Odaseyeli ni Yinɔsaneŋmalɔi Kɛha

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bo lɛ susumɔ Flavius Josephus, ni ji klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ ní eji Farisifonyo lɛ odaseyeli lɛ he okwɛ. Ewie Yesu Kristo he yɛ wolo ni ji Jewish Antiquities lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi jeɔ ja ni Josephus klɛŋklɛŋ niŋmaa ni tsĩ Yesu tã akɛ lɛ ji Mesia lɛ ja lɛ he ŋwane moŋ, shi Nilelɔ Louis H. Feldman ni jɛ Yeshiva University lɛ kɛɛ akɛ mɛi fioo pɛ jeɔ ja ní niŋmaa ni ji enyɔ lɛ ja lɛ he ŋwane. Josephus ŋma akɛ: “[Osɔfonukpa Ananus] tsɛ Akuashɔŋ lɛŋ kojolɔi lɛ akpee ni eha akɛ nuu ko ni gbɛi ji Yakobo, ní enyɛmi ji Yesu, mɔ ni atsɛɔ lɛ Kristo lɛ badamɔ amɛhiɛ.” (Jewish Antiquities, XX, 200) Hɛɛ, Farisifonyo, mɔ ko ni eji jamɔ kuu ko ní emli bii lɛ ateŋ mɛi babaoo ji Yesu henyɛlɔi kpelei lɛ mlinyo lɛ, kpɛlɛ nɔ akɛ “Yakobo, ní enyɛmi ji Yesu” lɛ ba shihilɛ mli.

Hewalɛ ni Yesu ni ba shihilɛ mli lɛ ná yɛ mɛi anɔ lɛ jeɔ kpo yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anifeemɔi amli. Beni awo bɔfo Paulo tsuŋ yɛ Roma aaafee afi 59 Ŋ.B. lɛ, Yudafoi lɛ anukpai lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Nɛkɛ jamɔ kuu fã nɛɛ wɔle akɛ awieɔ he efɔŋ yɛ he fɛɛ he.” (Bɔfoi lɛ Asaji 28:17-22) Amɛtsɛ Yesu kaselɔi lɛ akɛ “nɛkɛ jamɔ kuu fã nɛɛ.” Kɛji awie amɛhe efɔŋ yɛ he fɛɛ he lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ ekolɛ je lɛŋ yinɔsaneŋmalɔi baabɔ amɛhe amaniɛ, aloo amɛfeŋ nakai?

Tacitus, ní afɔ lɛ aaafee afi 55 Ŋ.B. ní abuɔ lɛ akɛ eji je lɛŋ yinɔsaneŋmalɔi kpanaai lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, tsĩ Kristofoi lɛ atã yɛ ewolo ni ji Annals lɛ mli. Yɛ sane ni kɔɔ amanehulu kpele ni ba Roma nɔ lɛ he yɛ afi 64 Ŋ.B. ní Nero wie eshi akɛ amɛji mɛi ni hɔ sɛɛ lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Nero kɛ shwamɔ lɛ fɔ̃ kuu ko ni anyɛ̃ɔ amɛ yɛ amɛmusubɔɔ nifeemɔ lɛ hewɔ lɛ nɔ, ni ekɛ piŋmɔi ni naa wa waa fe fɛɛ ba amɛnɔ, mɛi ni maŋbii fɛɛ tsɛɔ amɛ Kristofoi lɛ. Kristus, mɔ mli ni aná gbɛi [Kristofoi] lɛ kɛjɛ lɛ na amanehulu ni naa wa fe fɛɛ yɛ Tiberio nɔyeli beaŋ, yɛ wɔ amralofoi lɛ ateŋ mɔ kome, ni ji Pontio Pilato dɛŋ.” Sane nɛɛ ni atsɔɔ mli fitsofitso lɛ kɛ sane ni kɔɔ Yesu ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ he lɛ kpãa gbee.

Niŋmalɔ kroko hu ni wie Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe ji Pliny the Younger, ni ji Bitinia lɛ nɔ nɔyelɔ lɛ. Yɛ aaafee afi 111 Ŋ.B. lɛ, Pliny ŋma wolo kɛyaha Nɔyelɔ Trajan ní eebi bɔ ni ekɛ Kristofoi lɛ aye aha. Pliny ŋma akɛ mɛi ni afolɔ amɛnaa akɛ amɛji Kristofoi lɛ baasaa amɛbi nyɔŋmɔi lɛ anii ekoŋŋ ni amɛjá amaga ni damɔ shi kɛha Trajan lɛ, koni amɛkɛtsɔɔ kɛkɛ akɛ amɛjeee Kristofoi. Pliny kɛɛ kɛtsa nɔ akɛ: “Átsɔ hiɛ akɛɛ akɛ anyɛɛɛ mɛi ni ji Kristofoi diɛŋtsɛ lɛ anɔ kɛwooo nifeemɔi ni akpɛlɛ nɔ nɛɛ eko mli.” No yeɔ anɔkwale ni eji diɛŋtsɛ akɛ Kristo, mɔ ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ amɛwala baashã afɔle yɛ hemɔkɛyeli ni amɛná yɛ emli lɛ hewɔ lɛ ba shihilɛ mli lɛ he odase.

Beni The Encyclopædia Britannica (afi 2002 nɔ̃) lɛ efo wiemɔi ni yinɔsaneŋmalɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 200 lɛ mli lɛ ŋmala ni kɔɔ Yesu Kristo kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe lɛ kuku lɛ, emu sane naa akɛ: “Nɛkɛ saji srɔtoi nɛɛ tsɔɔ akɛ yɛ blema bei lɛ amli lɛ, mɛi ni teɔ shi woɔ Kristojamɔ lɛ po eteee shi amɛshiii yinɔsane mli gbɔmɔ ni Yesu ji lɛ, nɔ ko ni aje he ŋwane klɛŋklɛŋ kwraa ni nɔdaamɔ nɔ kpakpa ko bɛ he yɛ afii ohai 18 lɛ naagbee mli, yɛ afii ohai 19 lɛ mli, kɛ afii ohai 20 lɛ shishijee mli lɛ.”

Odaseyeli ni Yesu Sɛɛnyiɛlɔi lɛ Kɛha

The Encyclopedia Americana lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ hooo lɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ haa anaa odaseyelii fɛɛ ni yɔɔ kɛha yinɔsane mli saji ni akɛbaa ekoŋŋ ni kɔɔ Yesu wala shihilɛ kɛ nɔ ni ba enɔ lɛ he lɛ, kɛ agbɛnɛ kɛha bɔ ni mra be mli Kristofoi lɛ tsɔɔ bɔ ni eje agbo ha.” Ekolɛ mɛi ni jeɔ nibii ahe ŋwane lɛ ekpɛlɛŋ odaseyeli ni Biblia lɛ kɛhaa akɛ Yesu ba shihilɛ mli lɛ nɔ. Ni kɛlɛ, sane naataamɔi enyɔ ni damɔ saji ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ nɔ lɛ baaye abua diɛŋtsɛ ní eha ana akɛ Yesu hi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛɛlɛŋ.

Taakɛ wɔkadi lɛ, susumɔi kpelei ni Einstein kɛba lɛ tsɔɔ akɛ eba shihilɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu Yesu tsɔɔmɔi lɛ tsɔɔ akɛ eba shihilɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni Yesu ha ní ale jogbaŋŋ lɛ he okwɛ. (Mateo, yitso 5-7) Bɔfo Mateo ŋma bɔ ni nakai shiɛmɔ lɛ ná mɛi anɔ hewalɛ eha lɛ akɛ: “Mɛi lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ; ejaakɛ etsɔɔ amɛ nii akɛ mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ.” (Mateo 7:28, 29) Yɛ nɔ ni kɔɔ bɔ ni shiɛmɔ lɛ ená mɛi anɔ hewalɛ yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ mli lɛ he lɛ, Nilelɔ Hans Dieter Betz kadi akɛ: “Hewalɛ ni Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ná yɛ mɛi anɔ lɛ yaa shɔŋŋ kɛtekeɔ Yuda jamɔ kɛ Kristojamɔ, loo Anaigbɛ kusum nifeemɔ.” Ekɛɛ kɛfata he akɛ, nɛkɛ shiɛmɔ nɛɛ ji “nɔ ni akpɛlɛ nɔ jogbaŋŋ yɛ je lɛŋ fɛɛ.”

Susumɔ wiemɔi kukuji ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ni anaa yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ he okwɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaagbá oninejurɔ toiŋ lɛ, tsɔ eko lɛ hu oha lɛ.” “Nyɛkwɛa ni ahia ni nyɛkafea nyɛjalɛ lɛ yɛ gbɔmɛi ahiɛ.” “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛtoa wɔ́; ejaakɛ wɔ́ diɛŋtsɛ aaahao yɛ enii ahe.” “Nyɛkashɛrɛa nyɛjwinei nyɛshwiea kpolotoi ahiɛ.” “[Nyɛyaa nɔ] nyɛbia, ni aaaha nyɛ.” “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ.” “Nyɛbotea agbó fintɔ̃ɔ lɛ mli!” “Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.” “Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai.”—Mateo 5:39; 6:1, 34; 7:6, 7, 12, 13, 16, 17.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ onu wiemɔi nɛɛ loo amɛmli otii lɛ ateŋ ekomɛi pɛŋ. Ekolɛ amɛbatsɔmɔ abɛi ni abuɔ yɛ omaŋ wiemɔ lɛ mli. Ajie enɛɛmɛi fɛɛ kɛjɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. Hewalɛ ni nɛkɛ shiɛmɔ wiemɔi nɛɛ ená yɛ mɛi kɛ kusumii babaoo anɔ lɛ yeɔ odase faŋŋ akɛ, “tsɔɔlɔ kpele lɛ” ba shihilɛ mli.

Nyɛhaa wɔfea he mfoniri yɛ jwɛŋmɔŋ akɛ mɔ ko kwa etsɔ ehe mɔ ni atsɛɔ lɛ Yesu Kristo lɛ. Wɔŋɔ lɛ akɛ mɔ lɛ kɛ hiɛtɛ̃ɛ tsu nii ni ekɛ tsɔɔmɔi ni akɛɛ Yesu ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ji mɔ ni kɛha lɛ ba. Ani etsɔŋ ŋaa gbɛ nɔ ni ehaŋ mɛi fɛɛ akpɛlɛ Yesu kɛ etsɔɔmɔi lɛ anɔ bɔ ni sa? Shi kɛlɛ, bɔfo Paulo yɔse akɛ: “Yudafoi lɛ, okadii ashi amɛbiɔ, ni Helabii hu taoɔ nilee, shi wɔ lɛ, Kristo ni asɛŋ lɛ lɛ, wɔshiɛɔ, mɔ ni tsɔ pampi eha Yudafoi kɛ kwashiai asane eha jeŋmaji lɛ.” (1 Korintobii 1:22, 23) Sane ni kɔɔ Kristo sɛŋmɔ lɛ he lɛ ji nɔ ko ni Yudafoi kɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ. Ni kɛlɛ, lɛ ji Kristo ni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ jaje ehe sane amɛtsɔɔ lɛ. Mɛni ha atsɔɔ Kristo sɛŋmɔ lɛ mli lɛ? Hetoo pɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ji anɔkwa sane ni tsɔɔ akɛ, mɛi ni ŋmala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ŋmala anɔkwa saji ni kɔɔ Yesu shihilɛ kɛ egbele lɛ he.

Sane naataamɔ kroko hu ni maa yinɔsane mli gbɔmɔ ni Yesu ji lɛ nɔ mi lɛ ji bɔ ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ ekãa shiɛ etsɔɔmɔi lɛ amɛtsɔɔ lɛ. Beni Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ sɛɛ aaafee afii 30 pɛ lɛ, Paulo nyɛ ekɛɛ akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ “atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.” (Kolosebii 1:23) Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ shitee-kɛ-woo fɛɛ sɛɛ lɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ gbɛ eshwã blema je lɛŋ fɛɛ. Paulo, mɔ ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ awa lɛ yi ákɛ Kristofonyo lɛ ŋma akɛ: “Shi kɛ́ ateee Kristo shi lɛ, belɛ wɔshiɛmɔ lɛ efee yaka, ni [wɔ]hemɔkɛyeli lɛ hu efee yaka.” (1 Korintobii 15:12-17) Kɛji shiɛmɔ ni amɛaashiɛ yɛ Kristo ko ni ateko lɛ shi lɛ he lɛ baafee yaka lɛ, shiɛmɔ ni aaashiɛ yɛ Kristo ko ni bako shihilɛ mli pɛŋ lɛ he lɛ baafee yaka kwraa fe no. Taakɛ wɔkane yɛ sane ni Pliny the Younger ŋma lɛ mli lɛ, klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ sumɔɔ akɛ amɛgboi yɛ hemɔkɛyeli ni amɛná yɛ Kristo Yesu mli lɛ hewɔ. Amɛkɛ amɛwala wo oshara mli kɛha Kristo ejaakɛ eji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ; ehi shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ehi shi taakɛ Sanekpakpa lɛ mli saji lɛ tsɔɔ lɛ.

Ona Odaseyeli Lɛ

Esa akɛ Kristofoi aná hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo gbohiiashitee lɛ mli dani amɛbaanyɛ amɛshiɛ. Bo hu obaanyɛ ofee Yesu ni átee lɛ shi lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ hiŋmɛi lɛ mli kɛtsɔ hewalɛ ni enáa yɛ mɛi anɔ ŋmɛnɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni ooona lɛ nɔ.

Beni eshwɛ fioo ni abaasɛŋ Yesu lɛ, ekɛ gbalɛ ko ni yaa shɔŋŋ ni kɔɔ ba ni eba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he lɛ ha. Etsɔɔ hu akɛ abaatee lɛ shi ni ebaata Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ ni emɛ kɛyashi be ni ekɛbaatsu ehenyɛlɔi lɛ ahe nii lɛ aaashɛ. (Lala 110:1; Yohane 6:62; Bɔfoi lɛ Asaji 2:34, 35; Romabii 8:34) No sɛɛ lɛ, ebaafee nii ni ekɛshwie Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ ŋwɛi.—Kpojiemɔ 12:7-9.

Mɛɛ be enɛ fɛɛ baaba mli? Yesu kɛ ‘okadi ni tsɔɔ ba ni eba lɛ, kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ’ ha ekaselɔi lɛ. Nibii ni fata okadi ni baatsɔɔ ba ni eba ní anaaa lɛ lɛ he ji tawuu ni mli wa, hɔji, shikpɔŋhosomɔi, amale gbalɔi ni baate shi, mlakwamɔ ni baafa, kɛ gbele helai ni naa wa. Esa akɛ akpa amanehulu nibii ni tamɔ nɛkɛ gbɛ, ejaakɛ shwiemɔ ni abaashwie Satan Abonsam lɛ baatsɔɔ “kpóo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.” Abonsam ekpeleke shi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ, “egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” Kɛfata he lɛ, nɔ ni fata okadi lɛ he ji Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni aaashiɛ “atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase” lɛ.—Mateo 24:3-14; Kpojiemɔ 12:12; Luka 21:7-19.

Taakɛ bɔ ni kɛ́ yoohɔlɔ be shɛ ní efɔɔ lɛ, nakai ji bɔ ni nibii ni Yesu gba efɔ̃ shi lɛ eba mli. Kɛjɛ be ni Jeŋ Ta I lɛ fɛ yɛ afi 1914 mli kɛbaa nɛɛ lɛ, wɔna odaseyeli ni nibii pii yɔɔ mli ni tsɔɔ ba ni Yesu Kristo eba ní anaaa lɛ lɛ. Eeye nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni eená hewalɛ kpele yɛ mɛi anɔ. Anɔkwale ni eji akɛ ohiɛ nɛkɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ aatsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii ŋmɛnɛ.

Bɔni afee ni onu hewalɛ ni ba ni Yesu eba lɛ náa yɛ mɛi anɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni okase Biblia lɛ. Mɛni hewɔ obiii Yehowa Odasefoi ni amɛtsɔɔ bo ba ni Yesu eba lɛ he saji fitsofitso lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Josephus, Tacitus, kɛ Pliny the Younger tsĩ Yesu Kristo kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ atã

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mfonirii etɛ lɛ fɛɛ: © Bettmann/CORBIS

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mra be mli Kristofoi lɛ ná nɔmimaa akɛ Yesu hi shi diɛŋtsɛ