Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Kristofoi Ajá Nyɔŋmɔ yɛ Hei ni Gbatsui Yɔɔ?

Ani Esa akɛ Kristofoi Ajá Nyɔŋmɔ yɛ Hei ni Gbatsui Yɔɔ?

DAA afi lɛ, mɛi ni fa fe akpekpei ekpaa fãa gbɛ kɛyaa koo ko ni etse ehe banee ni yɔɔ Shima Peninsula yɛ Japan lɛ mli. Amɛyaa he ko ni atsɛɔ jɛmɛ Grand Shrine of Ise lɛ ni amɛyajáa Shintobii ahulu nyɔŋmɔyoo ko ni atsɛɔ lɛ Amaterasu Omikami yɛ jɛmɛ. Akɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 2000 ejá nyɔŋmɔyoo nɛɛ. Nɔ klɛŋklɛŋ ni mɛi ni yajáa nyɔŋmɔyoo nɛɛ feɔ ji, amɛfɔɔ amɛniji ahe ni amɛgbɔlɔɔ amɛdaaŋ koni amɛkɛtsuu amɛhe. No sɛɛ lɛ, amɛyadamɔɔ asa ni yɔɔ gbatsu lɛ mli lɛ nɔ, kɛkɛ lɛ amɛbɔi amɛkusumii lɛ feemɔ; amɛmaa amɛyitso shi, amɛtswaa amɛdɛ̃, ni amɛsɔleɔ amɛhãa nyɔŋmɔyoo lɛ. * Shinto jamɔ lɛ ŋmɛɔ gbɛ koni emli bii lɛ kɛ amɛhe awo jamɔi krokomɛi anifeemɔi amli, ni Buddhabii, mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi, kɛ mɛi krokomɛi hu enaaa tɔmɔ ni yɔɔ he akɛ amɛkɛ amɛhe baawo Shinto jamɔ lɛ kusum nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ gbatsu nɛɛ mli lɛ mli.

Jamɔi wuji ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ babaoo yɛ gbatsui, * ni mɛi akpekpei abɔ yaa hei ni gbatsui nɛɛ yɔɔ lɛ. Yɛ maji ni mɛi babaoo tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ anɔ lɛ, ayɛ sɔlemɔtsui kɛ gbatsui babaoo ni ajɔɔ nɔ ahã Yesu, Maria, kɛ hetselɔi (saints). Amamɔ tsũi nɛɛ ahenɔi krokomɛi yɛ hei ni Biblia mli saji komɛi loo “naakpɛɛ” nii komɛi ni akɛɛ amɛba nyɛsɛɛ nɛɛ tee nɔ yɛ lɛ, loo yɛ hei ni akɛ jamɔŋ nibii komɛi eto. Mɛi pii yaa hei ni gbatsui yɔɔ ni amɛyasɔleɔ, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ kɛ́ amɛyasɔle yɛ he ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ewaaa akɛ abaabo toi. Yɛ mɛi krokomɛi hu agbɛfaŋ lɛ, amɛnuɔ he akɛ kɛ́ amɛfã gbɛ kakadaŋŋ kɛtee gbatsu ko he lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ waa.

Mɛi komɛi ni etee Grand Shrine of Ise, ni yɔɔ Japan lɛ, kɛ Grotto of Massabielle, ni yɔɔ Lourdes yɛ France lɛ

Ani kɛ́ ayasɔle yɛ gbatsu ko he lɛ, ewaaa akɛ abaabo toi? Kɛ́ mɛi fã gbɛ kɛtee hei ni gbatsui yɔɔ amɛyajá Nyɔŋmɔ lɛ, ani ebaakpɛlɛ nɔ? Agbɛnɛ hu lɛ, ani esa akɛ Kristofoi ajá Nyɔŋmɔ yɛ hei ni gbatsui yɔɔ? Sanebimɔi nɛɛ ahetoo baahã wɔna bɔ ni esa akɛ wɔbu Nyɔŋmɔ ni ajáa yɛ hei ni gbatsui yɔɔ lɛ wɔhã, ni ebaaye ebua wɔ ni wɔna jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ hu.

OKƐ “MUMƆ KƐ ANƆKWALE” AJÁ NYƆŊMƆ

Be ni Yesu kɛɛ wɔkɛ “mumɔ kɛ anɔkwale” ajá Nyɔŋmɔ lɛ, no mli lɛ mɛni etsɔɔ lɛ?

Sane ko ni Yesu kɛ Samaria yoo ko gba lɛ hãa wɔnaa Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ jamɔ ni ayajáa yɛ hei ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ loo hei ni gbatsui yɔɔ lɛ he. No mli lɛ Yesu miifã gbɛ kɛmiitsɔ Samaria, ni ewa koni ejɔɔ ehe yɛ nubu ko ni yɔɔ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Sikar lɛ mli lɛ he. Ekɛ yoo ko ni ba nuyɛɛ yɛ nubu lɛ mli lɛ bɔi sanegbaa. Be ni amɛgbaa sane lɛ, yoo lɛ wie srɔto ni yɔɔ Yudafoi lɛ ajamɔ lɛ kɛ Samariabii lɛ anɔ lɛ teŋ lɛ he. Ewie akɛ: “Gɔŋ nɛɛ nɔ wɔtsɛmɛi lɛ já yɛ, shi nyɛ lɛ nyɛkɛɔ akɛ he ni esa akɛ mɛi ajá yɛ lɛ yɛ Yerusalem.”​—Yohane 4:5-9, 20.

Gɔŋ ni yoo lɛ tsɔɔ lɛ ji Gerizim Gɔŋ, ni yɔɔ Yerusalem kooyi aaafee kilomitai 50 lɛ. Kulɛ Samariabii lɛ yɛ sɔlemɔtsu ko yɛ jɛmɛ ni amɛyeɔ gbii juji, tamɔ Hehoo lɛ yɛ jɛmɛ. Shi Yesu ewieee srɔto ni yɔɔ Samariabii lɛ ajamɔ lɛ kɛ amɛ nɔ lɛ teŋ lɛ he, moŋ lɛ, ekɛɛ yoo lɛ akɛ: “Yoo he mi oye, ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, be mli ni jeee gɔŋ nɛɛ nɔ, ni asaŋ jeee Yerusalem nyɛbaajá Tsɛ lɛ yɛ.” (Yohane 4:21) Wiemɔ nɛɛ sa jogbaŋŋ, titri lɛ, akɛni ejɛ Yudafonyo naa lɛ hewɔ! Mɛni hewɔ abaafo jamɔ ni akɛhãa Nyɔŋmɔ yɛ Yerusalem lɛ mli lɛ?

Yesu tsa nɔ akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, ni eshɛ agbɛnɛ, be mli ni anɔkwa jálɔi lɛ baajá Tsɛ lɛ kɛ mumɔ kɛ anɔkwale, ejaakɛ, anɔkwa, Tsɛ lɛ miitao mɛi ni tamɔ nɛkɛ ni amɛjá lɛ.” (Yohane 4:23) Yudafoi lɛ bu sɔlemɔtsu fɛfɛo ni yɔɔ Yerusalem lɛ akɛ amɛjamɔhe afii ohai abɔ. Amɛfãa gbɛ kɛyaa jɛmɛ shii etɛ yɛ afi mli ni amɛyashãa afɔle amɛhãa Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ. (2 Mose 23:14-17) Shi Yesu wie akɛ enɛɛmɛi fɛɛ baatsake, ni “anɔkwa jálɔi” baajá Tsɛ lɛ “kɛ mumɔ kɛ anɔkwale.”

Yudafoi lɛ asɔlemɔwe lɛ ma he ko pɔtɛɛ. Shi mumɔ kɛ anɔkwale jeee nibii ni anaa, ni amɛjeee nibii ni yɔɔ he ko pɔtɛɛ ko. No hewɔ lɛ, Yesu miitsɔɔ akɛ jeee tsu pɔtɛɛ ko mli loo he ko pɔtɛɛ ko ji he ni anɔkwa Kristofoi baajá Nyɔŋmɔ yɛ, asaŋ ejeee Gerizim Gɔŋ lɛ nɔ, loo Yerusalem, loo he kroko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ.

Be ni Yesu kɛ Samaria yoo lɛ gbaa sane lɛ, ewie akɛ “ŋmɛlɛtswaa lɛ,” ni ji be ni tsakemɔ nɛɛ baaba yɛ bɔ ni ajáa Nyɔŋmɔ ahãa lɛ mli lɛ “miiba.” Mɛɛ be ebaaba? Nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ ba be ni Yesu tsɔ efɔleshaa gbele lɛ nɔ ekɛ Yudafoi lɛ ajamɔ gbɛjianɔtoo ni damɔ Mose Mla lɛ nɔ ba naagbee lɛ. (Romabii 10:4) Shi Yesu wie hu akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ . . . eshɛ agbɛnɛ.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no mli lɛ, akɛ Mesia lɛ, ebɔi kaselɔi ni baabo fãmɔ ni ewie kɛtsa nɔ lɛ toi lɛ anaa buamɔ momo, ni fãmɔ lɛ ji: “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ ni, ni mɛi ni jáa lɛ lɛ, esa akɛ amɛjá lɛ kɛ mumɔ kɛ anɔkwale.” (Yohane 4:24) Belɛ, kɛ́ akɛɛ akɛ mumɔ kɛ anɔkwale ajá Nyɔŋmɔ lɛ, mɛni etsɔɔ?

Be ni Yesu wie akɛ akɛ mumɔ ajá lɛ, no mli lɛ eewie bɔ ni mɔ ko baahã Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ lɛ he. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, eko ji bɔ ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu Ŋmalɛi lɛ ashishi lɛ. (1 Korintobii 2:9-12) Ni anɔkwale ni Yesu wie he lɛ ji Biblia mli anɔkwa tsɔɔmɔi. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔjamɔ lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ kpãa gbee, ni wɔhãa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔɔ wɔnifeemɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ no nɔ moŋ fe ni wɔbaaya he ko pɔtɛɛ ni wɔyajá Nyɔŋmɔ yɛ jɛmɛ.

BƆ NI KRISTOFOI NAA GBATSUI AMƐHÃA

Belɛ, te esa akɛ Kristofoi abu gbɛ ni afãa kɛyajáa Nyɔŋmɔ yɛ hei ni gbatsui yɔɔ lɛ amɛhã tɛŋŋ? Yɛ nɔ ni Yesu wie akɛ esa akɛ akɛ mumɔ kɛ anɔkwale ajá Nyɔŋmɔ lɛ naa lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ wɔ-ŋwɛi Tsɛ lɛ ebuuu jamɔ ni ayajáa lɛ yɛ he ko ni gbatsu yɔɔ loo he ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ akɛ nɔ ko ni he hiaa. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ hãa wɔleɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ naa jamɔ ni akɛhãa amagai lɛ ehãa. Ekɛɔ akɛ: “Nyɛjoa amagajamɔ naa foi,” kɛ agbɛnɛ hu, “nyɛkwɛa nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ amagai ahe.” (1 Korintobii 10:14; 1 Yohane 5:21) No hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofonyo ko eyajaŋ Nyɔŋmɔ yɛ he ko ni mɛi buɔ akɛ jɛmɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, loo he ko ni hãa mɛi kɛ amɛhe woɔ wɔŋjamɔ nifeemɔi amli. No hewɔ lɛ, yɛ bɔ ni gbatsui yɔɔ kɛ nibii ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ lɛ, Kristofoi eyajáaa Nyɔŋmɔ yɛ jɛmɛ.

Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko hala akɛ ebaasɔle, ekase nii, loo ejwɛŋ sane nɔ yɛ he ko pɔtɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ guɔ nakai feemɔ. Kpeehe ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni jɛmɛ yɛ hiŋmɛi nɔ lɛ sa kɛhã nikasemɔ, ni ehãa anyɛɔ asusuɔ Biblia mli saji ahe jogbaŋŋ. Ni ejeee tɔmɔ hu akɛ abaafee kaimɔnɔ, tamɔ saŋ nɛkɛ, kɛhã mɔ ko ni egbo. Eji nɔ ko ni akɛkaiɔ mɔ ni egbo lɛ kɛkɛ loo etsɔɔ bɔ ni asumɔɔ lɛ ahã. Shi kɛ́ wɔbu jɛmɛ akɛ he ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ, loo wɔbu saŋ lɛ akɛ nɔ ko ni esa akɛ aná bulɛ pɔtɛ̃ɛ ko ahã lɛ lɛ, belɛ wɔyeee Yesu wiemɔi lɛ anɔ.

No hewɔ lɛ, ehe ehiaaa akɛ wɔbaaya he ko ni gbatsu yɔɔ ni wɔyasɔle, kɛ susumɔ lɛ akɛ no baahã Nyɔŋmɔ abo wɔ toi. Nakai nɔŋŋ wɔnaŋ jɔɔmɔ ko kɛjɛŋ Nyɔŋmɔ dɛŋ kɛ́ wɔfã gbɛ kakadaŋŋ kɛtee he ko ni gbatsu yɔɔ, ni enɛ esaŋ ehiɛ po. Biblia hãa wɔleɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji ‘ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Nuŋtsɔ lɛ, ehiii sɔlemɔwei ni akɛ niji mamɔ amli.’ Shi enɛ etsɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ. Wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔhã lɛ yɛ he fɛɛ ni wɔ yɔɔ, ni ebaabo toi, ejaakɛ “ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jekɛɛɛ.”​—Bɔfoi 17:24-27.

^ kk. 2 Ebaanyɛ esoro kusum nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ Shinto gbatsui srɔtoi lɛ amli lɛ.

^ kk. 3 Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “ Mɛni Ji Gbatsu?” lɛ.