Orvuks jäänud gorillalaps

„ÄRGAKE!” KAMERUNI-KORRESPONDENDILT

Gorillatüdruk Pitchou sündis ühes Kesk-Aafrika metsas. Kui Pitchou oli umbes aastane, tapsid jahimehed liha saamiseks tema ema ning kõik teised tema karja gorillad. Kuna Pitchou oli veel liiga väike, et teda lihaks müüa, pääses ta eluga ning teda kavatseti müüa hoopis lemmikloomaks. Pitchou jäi aga haigeks ning tegi lakkamata haledat häält.

PITCHOU on vaid üks tuhandetest orvuks jäänud primaatidest. Loomalaste orvuksjäämise põhjuseid on mitmeid. Üks neist on illegaalne lihakaubitsemine. Elukutselised jahimehed, kes täidavad kopsaka rahasumma eest mõningate restoranide ja eraisikute nõudlust eksootilise liha järele, varitsevad saaki nii päeval kui ka öösel. Järgmiseks lüliks selles tulutoovas, ent ebaseaduslikus kohalikus ja rahvusvahelises ketis on vahendajad, kes loomad või liha edasi müüvad.

Teiseks loomade orvuksjäämise põhjuseks on ohjeldamatu metsaraie. Metsade hävitamisega jäävad loomad ilma kohast, kus elada ja toitu otsida, kuhu varjuda ja pesa rajada. Lisaks sellele soodustab üks tegevus teist. Kuidas? Tänu raieteedele on salaküttidel lihtsam pääseda metsa, kus segadusse sattunud ja kodunt eemale peletatud loomad saavad neile kergeks saagiks. Loomade hukkumise põhjusteks on ka rahvaarvu ja linnade kasv, nõudlus valgurikka toidu järele ning tõhusamad jahipidamisviisid, samuti sõjategevus ja sellega kaasnev suurem tulirelvade kättesaadavus. Selle tagajärjel on paljud primaadid ja teised loomaliigid väljasuremisele ikka lähemale ja lähemale viidud, mistõttu metsad võivad loomadest lõpuks täiesti tühjaks jääda. See ei ole aga ainus kurb tagajärg. Kuna loomad aitavad levitada seemneid, on neil tähtis roll metsaökosüsteemide tervise ja mitmekesisuse säilitamisel. Nii et kui kaob fauna, mõjutab see ka floorat.

Ometi loomade tapmine jätkub. Mõnes Lääne-Aafrika paigas on primaatide populatsioonist vaid kümne aasta jooksul järele jäänud kümnendik endisest suurusest. „Kui salaküttimine jätkub, ei jää varsti metsikusse loodusesse enam ühtki gorillat,” ütlevad eluslooduse eksperdid Kamerunis. *

Orbude päästmine

Tekkinud traagilise olukorra tõttu on keskkonnakaitsjate grupid, nagu näiteks Sahara-taguses Lääne-Aafrikas Kameruni mäe jalamil asuv Limbe eluslooduse keskus, asunud ohustatud liike kaitsma. Limbe keskuses võivad külastajad jälgida gorillasid, šimpanse, mandrille ja veel 13 primaadiliiki ning muid loomi. Viimastel aastatel on keskuses hoolitsetud peaaegu 200 orvuks jäänud loomalapse eest. Neile on loodud elupaik, neid toidetakse ja ravitakse. Lisaks sellele on keskuse eesmärgiks anda nii Kamerunist, naaberriikidest kui ka mujalt maailmast tulnud külastajatele  teadmisi looduskaitse tähtsuse kohta. Ühel hiljutisel aastal oli keskuses külastajaid üle 28 300.

Tuleme nüüd tagasi Pitchou juurde. Inimestel, kes nägid gorillalast kurvastusest hüüdmas, hakkas temast kahju. Nad ostsid looma jahimeeste käest ära ning tõid ta keskusesse. Kõigepealt tehti gorillale põhjalik meditsiiniline ülevaatus. Lisaks emotsionaalsele traumale kannatas loom ka köha, veepuuduse, alatoitluse, kõhulahtisuse ning nahakahjustuste all. Nahaprobleemide tõttu saigi gorilla endale nimeks Pitchou, mis tähendab kohalikus dialektis ’laiguline’. Õnneks Pitchou paranes ega vajanud operatsiooni, mida küll vajaduse korral oleks teha võidud.

Esimesed 90 päeva veetis Pitchou karantiinis nagu ka kõik teised keskusesse toodud loomad. Seejärel lasti ta õues asuvale suletud alale, mis sarnaneb gorillade loodusliku elupaigaga ning kus oli veel 11 gorillat. Keskuse  töötajad olid rõõmsad, kui nägid, et vanemad gorillad uustulnuka omaks võtsid, mis on gorillade seas tavaline. Tänu sellele sai Pitchou kiiresti salga liikmeks.

Tihedad ja lähedased suhted loomade ning nende hooldajate vahel muutuvad kiindumuseks. Kui külastajad näevad, kuidas keskuses loomade eest hoolitsetakse, aitab see neil mõista kohustust, mille Jumal andis inimestele, kui ta käskis esimesel inimpaaril alistada maa ja siinsed loomad (1. Moosese 1:28).

Milline on orbude tulevik?

Keskuse lõplikuks eesmärgiks on lasta loomad tagasi loodusesse. See pole aga kerge ülesanne. Loomad on harjunud inimeste hoolitsusega ning nad ei suuda tihtipeale looduses omapäi hakkama saada. Seal varitseb neid taas oht kellegi söögilauale sattuda. Mitu Aafrika riiki on seepärast nõustunud looma piiriüleseid kaitsealasid ning muutma paremaks olemasolevate korraldust. Loodetavasti teeb see kergemaks loomaorbude tagasiviimise loodusesse ning aitab kaitsta mitte ainult primaate, vaid teisigi kohalikke liike.

Ent iga märk osutab sellele, et seni põhjustab inimeste ahnus, vaesus, rahvastiku kiire kasv ning metsade mahavõtmine endist viisi nii primaatide kui ka teiste loomade arvu suurt kahanemist. Kui looduskaitset ei suudeta kiiresti tõhustada, „hävivad tõenäoliselt paljud liigid”, märgib Limbe eluslooduse keskuse projektijuht Felix Lankester. „Tagajärjeks on see, et ... needsamad loomad, keda püüame siin aidata, võivad loodusest kaduda.”

Kas pole kurb? Veel kurvem on aga näha inimesi alatoitluse ja haiguste all kannatamas. Näha ülespundunud kõhu ja märgade silmadega lapsi toidupuudusse suremas. See, mis juhtus Pitchouga, näitab tegelikult, milline olukord, eriti milline ebavõrdsus ja ebaõiglus valitseb kogu maailmas.

Õnneks pole meie Looja ükskõikne selles suhtes, mis maa peal toimub. Peagi teeb ta lõpu kõigele, mis põhjustab julmust, kannatusi ja liikide väljasuremist, ning loob kõigi elusolendite vahele kestva harmoonia (Jesaja 11:6–9).

[Allmärkus]

[Pilt lk 22, 23]

Pitchou enne ja pärast tervekssaamist

[Pilt lk 23]

Pärdik

[Pilt lk 23]

Drill oma pojaga

[Pilt lk 24]

Limbe keskuse sissekäik

[Pilt lk 24]

Hoolitsemas orvuks jäänud gorilla Bolo eest

[Piltide allikaviide lk 23]

Kõik fotod lk 22 ja 23: Limbe Wildlife Centre, Cameroon

[Piltide allikaviide lk 24]

Mõlemad fotod: Limbe Wildlife Centre, Cameroon