Kas planeet Maa on ohus?

GLOBAALSET SOOJENEMIST on nimetatud suurimaks ohuks inimkonnale. See, mis teadlasi kõige enam muretsema paneb, on „oht, et oleme päästnud valla aeglase, ent peatumatu muutuste protsessi”, ütleb ajakiri „Science”. Skeptikud seavad selle väite muidugi kahtluse alla. Paljud küll nõustuvad, et maakera temperatuur tõuseb, kuid nad pole kindlad, mis seda põhjustab ning millised on selle tagajärjed. Nad möönavad, et soojenemise põhjuseks võib olla inimtegevus, kuid ei leia, et see oleks ilmtingimata peamine tegur. Millest säärased erimeelsused?

Esiteks, füüsikalised protsessid, mis kujundavad maakera kliimat, on keerukad ning neid ei mõisteta täielikult. Lisaks kipuvad huvigrupid sageli tõlgendama oma äranägemise järgi teaduslikke andmeid, nagu näiteks neid, mida kasutatakse selleks, et näidata, miks temperatuur tõuseb.

Kas temperatuur tõesti tõuseb?

Nagu näitab hiljutine ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) raport, on Maa kliima soojenemine ilmselge ning vägagi tõenäoliselt on selles süüdi inimtegevus. Mõned, kes selle järeldusega ei nõustu – eriti mis puudutab inimfaktorit –, ütlevad, et linnad võivad soojeneda lihtsalt sellepärast, et need kasvavad suuremaks. Neelavad ju betoon ja teras hästi päikesesoojust ning jahtuvad öösel aeglaselt maha. Skeptikud ütlevad, et linnades tehtud temperatuuri mõõtmised ei näita seda, mis toimub maapiirkondades, ning et need võivad ülemaailmsest statistikast väära pildi luua.

Ent külavanem Clifford, kes elab Alaska ranniku lähedal ühel saarel, ütleb, et on näinud muutusi oma silmaga. Tema küla elanikel on olnud tavaks käia üle merejää mandril karibudele ja põtradele jahti pidamas. Temperatuuri tõusu tõttu on neil nüüd aga võimatu oma traditsioonilist eluviisi jätkata. „Muutunud on hoovused, muutunud on jääolud ja muutunud on ka Tšuktši mere jäätumine,” ütleb Clifford. Varem jäätus see meri oktoobri lõpus, nüüd aga alles detsembri lõpus, sõnab mees.

2007. aastal oli soojenemist näha ka Loodeväilas. Sel aastal oli Loodeväil teadaolevalt esimest korda laevadele täielikult läbitav. „Sel aastal nähtu kinnitab sulaperioodide pikenemist,” sõnas vanemteadur Ameerika Ühendriikide Riiklikust Lume- ja Jääandmekeskusest.

Eluks vajalik kasvuhooneefekt

Kirjeldatud muutuste põhjuseks peetakse iseenesest eluks vajaliku loodusnähtuse kasvuhooneefekti intensiivistumist. Umbes 70  protsenti maale jõudvast päikeseenergiast neeldub ning see soojendab õhku, maad ja meresid. Kui maakera ei neelaks soojust, oleks selle keskmine pinnatemperatuur 18 miinuskraadi Celsiuse järgi. Neeldunud soojus kiirgub lõpuks maailmaruumi tagasi ning tänu sellele ei kuumene maakera üle. Kui aga saasteained muudavad atmosfääri koostist, pääseb maailmaruumi tagasi vähem soojust. See võib maakera temperatuuri tõsta.

Gaaside hulka, mis mängivad rolli kasvuhooneefektis, kuuluvad süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid ja metaan ning veeaur. Mainitud gaaside hulk on atmosfääris tähelepanuväärselt tõusnud rohkem kui 250 viimase aasta jooksul ehk alates sellest ajast, mil algas tööstusrevolutsioon ning mil hakati suuremas koguses põletama fossiilkütuseid, nagu kivisütt ja naftat. Teine kasvuhooneefekti suurendav faktor näib olevat kariloomade populatsiooni kasv. Nende loomade elutegevuse toimel eraldub metaani ja dilämmastikoksiidi. Mõned teadlased viitavad aga muudele soojenemise põhjustele, mis olevat avaldanud toimet juba ammu enne seda, kui inimesed kuidagi kliimat mõjutada oleksid saanud.

Kas lihtsalt looduslik kõikumine?

Need, kes ei usu, et globaalses soojenemises on süüdi inimene, ütlevad, et maakera temperatuur on ennegi oluliselt kõikunud. Nad viitavad nn jääaegadele, mil temperatuur maakeral oli arvatavalt palju jahedam kui praegu; ning loodusliku soojenemise tõestuseks toovad nad näiteid selle kohta, kuidas külmadel aladel, nagu Gröönimaal, kasvas kunagi soojalembene taimestik. Siiski möönavad teadlased, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda raskem on öelda, milline oli tolle aja kliima.

Mis võis põhjustada suuri temperatuurikõikumisi enne inimmõju? Võimalike põhjustena on toodud päikeselaigud ja -loited, mille arvu  suurenemine on korrelatsioonis päikeseenergia suurenemisega. Lisaks sellele muutub maa orbiit tsüklitena, mis võivad kesta tuhandeid aastaid ning mis mõjutavad meie planeedi kaugust päikesest. Oma osa on ka vulkaanilisel tuhal ning ookeanihoovuste muutumisel.

Kliima modelleerimine

Kuidas mõjutab meid ja keskkonda see, kui maakera temperatuur tõepoolest tõuseb, olgu siis selle põhjuseks või põhjusteks mis tahes? Täpseid ennustusi on raske teha. Nüüdisajal on aga teadlaste kasutuses superarvutid, mis võimaldavad teha digitaalseid ilmaennustusi. Selleks sisestavad nad ilmaennustusmudelitele kliimaandmed ning arvestavad sealjuures füüsikaseaduste ja kliimat mõjutavate loodusnähtustega.

Nende mudelite abil on teadlastel võimalik mängida läbi igasugu tulevikustsenaariume, mida muud moodi teha poleks võimalik. Näiteks võivad nad „muuta” päikeselt tulevat energiahulka, et näha, kuidas see mõjutab polaarjääd, õhu- ja meretemperatuuri, vee aurustumist, õhurõhku, pilvede moodustumist ja sademete hulka. Teadlased võivad „tekitada” vulkaanipurskeid ning uurida vulkaanilise tuha mõju ilmale. Samuti on neil võimalik uurida, milline mõju on rahvaarvu suurenemisel, metsade raadamisel, maakasutusel, eri koguses kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisel jne. Teadlased loodavad, et nende mudelid muutuvad järjest täpsemaks ja usaldusväärsemaks.

Kui täpsed on aga praegused mudelid? Palju sõltub muidugi sisestatavate andmete hulgast ja täpsusest. Seepärast varieeruvad kliimaennustused väikestest muutustest katastroofilisteni. Ent looduslik „kliimasüsteem võib meid üllatada”, ütleb ajakiri „Science”. Ja mõned üllatused on ka juba aset leidnud, näiteks Arktika jääkatte ebatavaliselt kiire sulamine, mis on hämmastanud paljusid klimatolooge. Siiski, kui seadusandjatel oleks aimu sellest, millised on inimeste praeguste tegemiste ja tegemata jätmiste tagajärjed, võiksid nad langetada praegu otsuseid, mis vähendaksid probleeme tulevikus.

Seetõttu uuris IPCC kuut eri mudelite abil koostatud stsenaariumi alates kasvuhoonegaaside piiramatus koguses õhkupaiskamisest kuni nende range piiramiseni. Iga stsenaariumi puhul olid tagajärjed kliimale ja keskkonnale erinevad. Nende ennustuste põhjal õhutavad analüütikud võtma kasutusele mitmesuguseid abinõusid, sealhulgas kohustuslikke piiranguid fossiilkütuste põletamisel, trahve seadusest üleastujatele, tuumaenergeetika edendamist ning keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamist.

Kui usaldusväärsed on need kliimamudelid?

Kriitikud väidavad, et praegused ilmaennustusmeetodid liiglihtsustavad kliimaprotsesse,  millest ei saada täielikult aru, ning et need ei arvesta üldse teiste protsessidega. Samuti viitavad nad mudelite abil saadud tulemuste erinevusele. Üks teadlane, kes osales IPCC arutelus, ütles: „Meie seas on mõningaid, kes peavad ebatavaliselt keeruka kliimasüsteemi mõõtmist ja mõistmist liiga kõrgeks ülesandeks, ning see teeb meid skeptiliseks selles suhtes, kas meil on võimalik teada saada, kuidas see käitub ja miks.” *

Mõned aga väidavad, et õigustada niiviisi käed rüpes istumist, tähendaks tuleviku kaalule panemist. „Kuidas selgitaksime säärast passiivset pealtvaatamist oma lastele?” ütlevad nad. Ükskõik kas kliimamudelid on täpsed või mitte, on kindel, et maakera on tõsises ohus. Elu alalhoidvat keskkonda rikuvad saastamine, metsade mahavõtmine, linnastumine ja liikide väljasuremine, kui mainida vaid mõnda probleemi, mida keegi ei saa vaidlustada.

Kas on põhjust loota, et inimkond tervikuna teeks kannapöörde, päästmaks meie kauni elupaiga ja ka meie endi elu? Pealegi, kui globaalset soojenemist põhjustab inimtegevus, on meil aega tegutsemiseks vaid aastaid, mitte sajandeid. Et midagi muuta, tuleb jõuda probleemi juurteni, milleks on ahnus, omakasu, võhiklikkus, apaatia ning valitsuste saamatus. Kas see on aga võimalik? Kui mitte, siis kas meie olukord on lootusetu? See küsimus leiab vastuse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 5]

KUIDAS MÕÕTA MAA TEMPERATUURI?

Mõistmaks, et see pole sugugi kerge, mõtle, kuidas sa mõõdaksid ühe suure toa temperatuuri. Näiteks, kuhu sa asetaksid termomeetri? Kuna soe õhk tõuseb üles, on lae all tõenäoliselt soojem kui põranda lähedal. Temperatuuri näitu mõjutab ka see, kas termomeeter asetseb akna lähedal, päikese käes või varjus. Lisaks võib temperatuuri näitu mõjutada ka pinna värvus, sest tumedamad pinnad neelavad rohkem soojust.

Niisiis ei piisa ühes kohas tehtud mõõtmisest. Temperatuuri tuleks mõõta mitmes kohas ning seejärel arvutada välja keskmine. Mõõtmistulemused erinevad päeviti ning ka eri aastaaegadel. Selleks et saada õiget keskmist, tuleb teha pika ajaperioodi jooksul palju mõõtmisi. Võid siis ette kujutada, kui raske on mõõta kogu maakera pinna, atmosfääri ja ookeanide temperatuuri. Ent selline statistika on kliimamuutuste täpseks hindamiseks ülimalt oluline.

[Allikaviide]

NASA photo

[Kast lk 6]

KAS LAHENDUS ON TUUMAENERGIA?

Energia tarbimine maailmas aina kasvab. Kuna nafta ja kivisöe põletamine tekitab kasvuhoonegaase, kaaluvad mõned valitsused tuumaenergia kui puhtama alternatiivi kasutuselevõttu. Kuid ka see kätkeb endas ohte.

„International Herald Tribune” annab teada, et Prantsusmaal, mis on üks tuumaenergiast enim sõltuvaid riike, kulub tuumareaktorite jahutamisele aastas 19 miljardit kuupmeetrit vett. Aastal 2003, mis oli ebatavaliselt soe, ähvardas Prantsusmaa reaktoritest väljalastud kuum vesi tõsta jõgede vee temperatuuri määral, mis ohustanuks nende elustikku. Seega tuli mõned tuumajaamad sulgeda. Arvatakse, et globaalse temperatuuri tõusmine keerustab olukorda veelgi.

„Kui tahame kasutada tuumaenergiat, tuleb meil lahendada kliimamuutuste probleem,” ütles tuumainsener David Lochbaum Murelike Teadlaste Ühendusest.

[Kast/kaart lk 7]

ILMAST TINGITUD LOODUSÕNNETUSED AASTAL 2007

2007. aastal leidis aset rekordiline arv ilmastikust tingitud loodusõnnetusi, mille puhul ÜRO humanitaarabi koordineerimise büroo esitas 14 abipalvet, mida oli neli rohkem kui eelmisel loodusõnnetuste rekordaastal – aastal 2005. Järgmisena nimetame vaid mõned 2007. aastal asetleidnud katastroofid. Siiski ei pruugi iga üksiksündmus osutada pikaajalistele trendidele.

▪ Suurbritannia: Enam kui 350 000-t inimest puudutas 60 aasta rängim üleujutus. Inglismaal ja Walesis oli kõige vihmasem mai- ja juulikuu alates 1766. aastast, mil ilmaandmeid hakati registreerima.

▪ Lääne-Aafrika: Üleujutused mõjutasid 800 000 inimese elu 14 riigis.

▪ Lesotho: Kuumus ja põud hävitasid viljasaagi. Umbes 553 000 inimest võib vajada toiduabi.

▪ Sudaan: Paduvihmade tõttu jäi 150 000 inimest ilma koduta. Umbes 500 000 sai abi.

▪ Madagaskar: Saart tabanud tsüklonite ja tugevate vihmasadude tõttu hävis 260 000 elaniku viljasaak. 33 000 inimesel tuli mujale siirduda.

▪ Põhja-Korea: Hinnangute kohaselt sai üleujutustes ning maa- ja mudalihetes tugevalt kannatada 960 000 inimest.

▪ Bangladesh: Üleujutuste tõttu kannatas 8,5 miljonit inimest ning hukkus rohkem kui 3000 inimest ja 1,25 miljonit karilooma. Peaaegu 1,5 miljonit kodu sai kannatada või purunes täielikult.

▪ India: Üleujutustes kannatas 30 miljonit inimest.

▪ Pakistan: Tsüklonitest tingitud vihmasadude tõttu jäi 377 000 inimest ilma koduta ning sajad hukkusid.

▪ Boliivia: Üleujutuste pärast kannatas enam kui 350 000 inimest ning 25 000 jäi koduta.

▪ Mehhiko: Piirkondlike üleujutuste tõttu kannatas üle miljoni elaniku, 500 000 jäi koduta.

▪ Dominikaani Vabariik: Pikaajalised tugevad vihmasajud põhjustasid üleujutusi ja maalihkeid, mille tõttu jäi koduta 65 000 inimest.

▪ Ameerika Ühendriigid: California ülikuiva lõunaosa tabanud põlengud sundisid 500 000 inimest oma kodunt lahkuma.

[Allikaviide]

Based on NASA/Visible Earth imagery